“Puhas vesi. Tallinna veevarustuse lugu” alates 20. juunist Kiek in de Kökis

Näitus „Puhas vesi“ annab hea ülevaate linlaste veega varustamise ja vee tarbimise loost läbi sajandite.

Näitusel saab jälgida Härjapea jõe ja veekanali kulgemist praeguses linnaruumis, omaaegset veetorude ja avalike kaevude paiknemist. Veepuhastusseade näitab, kuidas hägusest järveveest saab tänapäeval joogikõlblik vesi.

Näitusega kaasnevad sügishooajast algavad haridusprogrammid ja loengusari, mis tutvustavad vee puhastamise ja tarbimisega seotud eluliselt olulisi teemasid.

Kuraator: Villu Kadakas

Kujundus ja teostus: OÜ Vihmakass ja Kakerdaja (Johanna-Mai ja Kaur Riismaa)
Meeskond: Toomas Abiline, Aet Laast, Andres Lall, Jaan Märss, Maarja Olli, Triin Siiner, Küllike Tint, Julia Voinova
Näituse valmimisele aitas kaasa AS Tallinna Vesi
Näitus on avatud 19. juuni 2018 – 15. mai 2019

Puhas vesi on elu eeldus. Ikka on asustus koondunud sinna, kus puhta veega allikas või jõgi lähedal. Tallinna algusaegadel varustasid linlased end veega üksikutest oma krundile rajatud kaevudest. Hinnas oli ümbruskonna allikate puhas vesi, mida veevedajad tünnivankritel linlastele kodudesse vedasid. Tallinnas on olnud ka oma jõgi − väike Härjapea, mis eeslinna elanikke veega varustas. Selle järsu langusega ülem- ja keskjooksule rajati mitu veskit.

Kui allikate ja kaevude veest enam ei piisa, on iga linn asunud vett kaugemalt linna juhtima. Omaaegse suursaavutusena rajati Tallinnas juba 14. sajandil kivist veejuhe Ülemiste järvest Harju väravani. Sealt edasi täitis vesi vallikraavi linna lõuna ja idaküljel, käivitades sealgi mitme veski rattad.

15. sajandi alguses asuti linnas paigaldama puidust veetorusid, mis juhtisid vee veskite paistiikidest tänavatel asuvatesse avalikesse kaevudesse. Alles 19. sajandi keskel asendati puutorud moodsate malmtorudega. Toompea veega varustamiseks rajati 1880. aastatel uus torustik ning pumbamaja ja veetorn Tõnismäele.

Veel 20. sajandi alguses ei olnud tallinlaste vee kvaliteet kiita. „Kes ei oleks näinud tollal kraanidest voolavat kollakat värvi vett, mille sees leidus küll kalapoegi, jõhvusse ja muid loomariigi esindajaid,“ kirjutab üks tollane ajaleht.

Pärast mitut veevaest aastat tellis linnavalitsus alles 1920. aastate keskel esimese veepuhastusjaama projekti ja ehituse. Pärast pikemaid vaidlusi, praagi ja tehniliste puuduste kõrvaldamist käivitati jaam 1927. aastal.

20. sajandil jäi kiirelt kasvavale linnale Ülemiste järve veest väheks. Juba 1920. aastatel juhiti kanaliga Ülemiste järve Pirita jõe vesi, nõukogude ajal lisati veel hulk veehoidlaid ning ühendati Jägala jõgi. Samuti laiendati ulatuslikult veetorustikku. Uuselamurajoonid Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe rajati juba koos veevarustusega.

Näitus „Puhas vesi“ annab hea ülevaate linlaste veega varustamise ja vee tarbimise loost. Animatsioonide ja videoprojektsioonide abil saab jälgida Härjapea jõe ja veekanali kulgemist praeguses linnaruumis ning omaaegset veetorude ja avalike kaevude paiknemist. Interaktiivne veepuhastusseade näitab, kuidas hägusest järveveest saab joogikõlbulik vesi.