FOTOMUUSEUMI GALERII LEE

Kaido Haagen

“Mandala”

24.03.-24.04.2016

“Mandala”

Neljapäeval, 24. märtsil kell 17.00, avatakse Fotomuuseumi galeriis “Lee” fotograaf Kaido Haageni uus näitus „Mandala +“.

Märtsis 50-ndat sünnipäeva tähistav Kaido Haagen toob vaatajate ette kaks iseseisvat pildikomplekti, mille seob tervikuks autorile aastaid huvi pakkunud vormi temaatika. Näitusekomplet “Mandala” kujutab ebatraditsioonilisel moel mandala vormis Eesti tuulikuid. “Ferrum” koosneb Atlandi ookeanis paikneva Roheneeme saarte vanane soolalaevade mustritest.

Arhitektuurifotograafina kuulsust kogunud Haagenile on viimased aastad ka kunstiliselt väga viljakad olnud. Mitmed auhinnad ja tunnustused nimekatelt võistlustelt ja aktiivne näitusetegevus. Nii on ka “Mandala+” autorile selle aasta juba teine isikunäitus.

Lisaks arhitektuurifotole tegeleb Kaido Haagen allveefotograafiaga.

MÖÖDUNUD NÄITUSED

—————————————————————————————————————————-

Vivian Ainsalu

“Terra incognita”

18.02.-21.03.2016

“Terra incognita”

Näitus koondab Vivan Ainsalu viimastel aastatel valminud portreesid ja aktifotosid. Suures osas mustvalgele filmile pildistatud näituse seob suurepäraseks tervikuks autori lummav ja salapärane pildikeel. Kord kaldudes fantastikasse, kord vaadates tagasi justkui fotograafia algusaegadesse uitab autor koos modellidega salapärastel maastikel, kus lugu ja keskkond on sama olulised kui modelli isik.

…”Terra incognita”
End mu kaamera ette usaldanud inimene on minu jaoks terra incognita – tundmatu maa. Valgete kaardistamata aladega salapärane tundmatus, kus võivad laiutada kardetavad lohed või hoopis midagi eriliselt õrna ja kaunist. Kuigi avastusretk mööda näojooni ja kehakumerusi on tundmatuse tõttu esiti heidutav, jääb alati peale lootus näha selle erakordset ilu…

Vivan Ainsalu on pälvinud oma töödega korduvaid tunnustusi erinevatelt fotovõistlustelt. Aasta Portreefoto esikoht, Fotokunstiühingu aasta näitus-konkursi esikoht, lisaks Peeter Toominga fotopreemia ja mitmed tunnustused välismaalt rahvusvahelistelt konkurssitelt.
Fotomuuseum asub Tallinnas aadressil Raekoja 4/6. Fotonäitus “Terra incognita” on galeriis avatud kuni 21. märtsini.

MARTIN LAZAREV “TIRA SEU TEMPO/TAKE YOUR TIME

15.01.-15.02.2016

Autor: Martin Lazarev

Päikesekuivatatud vanamees

—————————————————————————————————————————-

MEES NAGU ORKESTER (Detsember 2015)

AIN KIMBER 90

10.12.2015-05.01.2016

Ain Kimber

Ain Kimber (12.12.1925 – 29.05.1989) oli fotograaf ja kunstnik, organisaator ja pedagoog, aga ka teoreetik ja fotoajaloolane. Ta sündis Pärnus ja tema loominguline tegevus jäi 20. sajandi 1960.-1970. aastatesse. 1951-1952 õppis Kimber ERKI-s graafikat. 1959 korraldati Poliitharidusmajas Sakala tänaval esimene pärastsõjaaegne fotonäitus, mille eestvedaja oli Kimber. Näituse tase oli väga ebaühtlane, aga algus oli tehtud ja fotograafid hakkasid taas koonduma. 1960 taasavati Tallinna Fotoklubi, mille asutajaliikmete seas oli ka Ain Kimber. Võib kindlalt öelda, et just Kimber oli sõjajärgse Eesti fotohariduse rajaja, sest tema eestvedamisel hakati Tallinna 2.tehnikakoolis koolitama fotograafe. 1969- 1971 oli ta selles koolis lektor. Kimber oli ka Tartu fotogrupi „Aspekt“ loominguline juht. 1972. Aastal ilmunud Kaljula Tederi raamatu „Eesti fotograafia teerajajaid“ illustratsioone aitas Ain Kimber valida. 1973. aastal avati Pärnu Koduloomuuseumis Ain Kimberi autorinäitus „Akt ja loodus“. See näitus sai kuulsaks ja tiirutas üle Eesti. Kõige ligemale Tallinnale jõudis näitus Kirovi kalurikolhoosi Viimsis, kaugemale seda ei lubatud. 2001. Aastal ostis Fotomuuseum Kimberi pärandi – 573 negatiivi ja 335 fotot, sealhulgas 36 näitusepilti. 2002. aastal sai teoks Ain Kimberi esimene autorinäitus Tallinnas Fotomuuseumi galeriis „Lee“, see oli juba mälestusnäitus. Näitusel „Mees nagu orkester“ eksponeeritud trükikoopiad on valminud Ain Kimberi poja Arnold Kimberi eestvõttel, eksponeeritud on ka 15 originaalfotot.

Kuraator Maruta Varrak

Tekst Mall Parmas

Kunstnik Lilian Juhkam

—————————————————————————————————————————-

EDUARD ZENTŠIK JA VIKTOR GINSBURG “MÄNGUMAAILM” (november)

Victor Ginsburg

Eduard Zentšik

“Mängumaailm” on rahvusvaheline fotograafiaprojekt, mis uurib ülemaailmse arhitektuuri šedöövreid ja kannab need üle teise mõõtmesse ning avab uue vaate arhitektuurile. Kogu maailma unikaalsed arhitektuursed mälestusmärgid Victor Ginzburgi fotodel hakkavad kõnelema Eesti arhitektuuriga Eduard Zentšiku fotodel. Vaimustavas dialoogis sünnib uus maailmapilt, mis loodud plastikust lomo kaamerate abil. Plastikust nö. Mängukaamerad, Holga ja Diana, muudavad meie planeedi mänguplaneediks, lähedaseks ja sõbralikuks. Sellisel moel võib haaramatu maailm mahtuda Fotomuuseumi galeriisse ning igaüks võib saada lähedasemaks Eesti, Euroopa või Ameerika arhitektuuriga.

Victor Ginzburg on sündinud Moskvas ja elab ning töötab Ameerika Ühendriikides. Ta on dokumenteerinud elu maailma erinevates paikades, kodulinnas Bostonis, Kariibimere saartel ja Itaalias. Ginzburgi tööd on olnud näitustel nii Venemaal kui Ühendriikides, sealhulgas Bostoni fotograafia muuseumis.

Eduard Zentsik on sündinud Sillamäel. Ta on tunnustatud maalikunstnik, graafik, pildistaja, kujundaja, installatsioonide, performance’ ja muusikaimprovisatsioonide autor.

———————————————————————————————————————————————————————————–

Peeter Sirge „Maastikud III“ (september 2015)

Peeter Sirge „Maastikud III“

Alates 25.09 on Fotomuuseumi galeriis Lee avatud Peeter Sirge kolmas näitus seeriast „Maastikud“.

„Maastikud“ näituste seeria koosneb aktidest erinevas keskkonnas, nii industriaalses kui looduslikus.

Peeter Sirge on aktide pildistamisest rääkinud fotoajakirjale Positiiv (18/2014) järgmist: „Loodus ja arhitektuur on alati heaks tagaplaaniks. See tekitab modelliga suhte või pinge. Hea oleks, kui modell midagi väljendaks, kas pilgu või liigutusega. Mida täpselt, ei olegi alati nii tähtis. Lihtsalt õiget hetke tuleb tabada.“ Täismahus intervjuud saab lugeda Positiivist.

—————————————————————————————————

Jako Krull “Margus” (august 2015)

Jako Krull “Margus”

6. augustil, kell 17.00 avatakse Fotomuuseumi galeriis Lee noore fotokunstniku Jako Krulli esimene personaalnäitus “Margus”.

Autor on dokumenteerinud kolme aasta vältel noort meest Margust, kelle tõekspidamised ja elustiil erineb suuresti väljakujunenud normidest. Margus ei aktsepteeri raha olemasolu ja nii elab ta erinevates inimeste poolt maha jäetud paikades nii Eestis kui Londonis.

“Margus erineb tavakodanikust üsna palju – nimelt on tema lahti öelnud sellest, mille nimel enamus meist tööd teevad – rahast. Jah, võib-olla pole raha kõigi esmane ja lõplik eesmärk, kuid nagu Eesti vanasõnagi ütleb – raha paneb rattad käima. Millega siis tema enda rattaid käima paneb, kui mitte rahaga? Margus ise ütleb, et tema elu eesmärgiks on maailma parandada. Näiteks on Margus üritanud aastate jooksul välja töötada moodust kuidas ühendada kõiki maailma uskusid.”

Jako Krullil on haruldane dokumenteerimise tunnetus, mis kaotab tema ja subjekti vahel sisuliselt kõik piirid. Nii on kaamerasilm tunnistajaks isiklikele hetkedele, mis annavad suurepäraselt edasi erilise loo. Väärtust lisab projekti pikaajalisus ja erinevad võttepaigad, mis loovad vaatajas selgelt tunde Marguse elu erinevatest peatükkidest. Autor on kasutanud fotomeediumina negatiivfilmi ja väga otsekohest dokumenteerimisstiilis, mis välistab konstruktsioonid ja igasuguse ülekomponeerituse. Tulemus on haruldaselt otsekohene ja siiras.

Jako Krull (s.1995 ) on Eesti noor fotograaf ja operaator, ta õpib filmikunsti Balti Filmi- ja Meediakoolis ja on filminud operaatorina mitmeid seriaale ja dokumentaalfilme.

Avatud kuni 21.september

—————————————————————————————————

Aadu Treufeldt “Suur seiklus fotokaameraga” (juuni-juuli 2015)

Aadu Treufeldt (autoportree)

Aadu Treufeldti seiklusrikas elu võiks pakkuda ainest mitmeks raamatuks ning tema tööd vääriksid märksa enam tähelepanu kui neile seni osutatud. Ikka salapärane säde silmis, pole vahet, kas Türil pulma pildistades või Hiina piiril tsaaririigi ohvitsere portreteerides.

Aadu Treufeldt sündis 25. septembril 1874. aastal Kirna vallas Järvamaal. Väikelinnas Türil, kus sellel ajal enamik inimesi teineteist teadsid, sai ta tuttavaks Gustav Essensoniga, kes Aadu fotopisikuga nakatas. Kooliharidus piirdus Aadul vaid vallakooliga, kuid ta oli juba noorena tõestanud, et suudab ka omal käel kiiresti õppida. Nii said tal Essensoni kõrval ka fototehnilised nõksud üsna kiiresti selgeks. Juba esimestel fotograafi-aastatel avaldub Aadu püsimatu loomus, teda tõmbab enam pidude ja simmanite poole, kus elu keeb. Karakterit on väga hästi tunda ka tema piltides, ateljeefotod on klassikaliselt staatilised ja väga üksteisele sarnased, aga külaelu kajastavatel piltidel lööb välja mehe kirg, siin on hoopis rohkem tajutav elu, dünaamika ja ka ajastule tavatult väga elav kompositsioon.

Lühiajaliselt proovis Treufeldt pidada fotostuudiot Pilistveres, kus aga ei jätkunud päevapildi ateljeele piisavalt kliente ja arvatavasti ei sobinud ka rutiinne ateljeetöö tema iseloomuga. Küll aga oli see andekale mehele hea kooliaeg, kuna fotograafia kõrvalt tutvus ta geograafiaga, tegeles muusikaga ja õppis iseseisvalt selgeks saksa keele.

1906. aastal algas Aadu Treufeldti põnevaim ja salapäraseim avantüür. Mees pani kaks kätt taskusse, võttis kaaslaseks vaid kaamera ning lahkus rahatuna Venemaa avarustesse. Tema sõidust palju detaile teada ei ole, kui ta aga Manzuurias paikseks jäi, sai elukunstnikust kohe ka kuulda. Asudes tööde Gottliebi fotoärisse, hakkas Treufeldt oma mõõtmatu energiaga üles pildistama kõiki huvilisi tsaari ohvitseridest Jaapani kaunitarideni. Sellest reisist seadis Treufeldt kokku reisialbumi, kust on pärit ka suur osa selle näituse piltidest, samuti on välja pandud ka mahukas album ise.

Treufeldtile on iseloomulik väga omanäoline fotode koloreerimisviis, mis võib mõnel puhul olla vaevumärgatav ja teisal lausa lapselikult intensiivne. Isegi siin on tunda tema energiat ja kärsitut implusiivsust, mis Treufeldti koloreeringud just talle ainuomaseks muudavad. Treufeldtile meeldis ka autoportreesid teha, nii üksi kui lähedastega, või ka lihtsalt põnevate inimestega, keda fotograaf pildistama oli tulnud. Tänaseks on need autoportreed samuti üks huvitavamaid kilde selle vähetuntud mehe eluloost, andes meile hea võimaluse fantaseerida ja näha, milline fotograaf teatud eluhetkel välja nägi. Õnneks oli Treufeldt ka tubli piltide signeerija ja allkirjastaja, tänu sellele on aegade jooksul välja tulnud omajagu Treufeldi fotosid. Temast endast maha jäänud pärand on mehe kaootilise elu tulemusena kahjuks väga piiratud.

Treufeldti kuulsaim foto pärineb Hiina äärealadelt ja on antropoloogilises mõttes huvipakkuv ka palju laiemalt kui ainult Eesti kontekstis. Sellel pildil on kujutatud reaalne hetk, kus hunhuuside röövlisalgal raiutakse päid maha.

Edasi hakkas aga Treufeldti elu pigem allamäge veerema, terviseprobleemid sundisid teda koju tagasi pöörduma, kus juba keskikka jõudev Treufeldt püüdis peret luues stabiilsust leida. Kuid abieluõnn vist ei saabunudki ja Treufeldtist kuuleb elu teises pooles pigem kui alkoholilembesest lindpriist, mitte aga fotograafist või pereinimesest.

Aadu Treufeldt oli vaieldamatu sündinud talent, tema olustikupildid ja grupiportreed oma elulisuse ja vahetu kontaktiga on suurepäraselt ajaproovile vastu pidanud ning pakuvad lisaks ajaloolisele dokumentatsioonile ka fotograafi nägemust teda ümbritsevast maailmas.

Näitus koosneb kahest osast. Esimesest ruumist leiab erinevatel aegadel kodumaal tehtud pildid ning teises ruumis on suure seikluse ajal võõrsil tehtud fotod. Omaette jälgimist vääriva liini moodustavad eri aegadel tehtud autoportreed, neid võib siit leida päris mitmeid.

Näituse koostaja Kaupo Kikkas

Tehnilised spetsialistid Ott Eelmaa, Ain Lätti

Kõik tööd pärinevad Fotomuuseumi kogust

Tekstis on kasutatud Ülle Lillaku materjale

———————————————————————————————

Näitus “Elu trammis. Tallinn-Helsingi” (mai 2015)


“Elu trammis. Tallinn-Helsingi”
Fotomuuseumi galerii Lee

Soome autorite spetsiaalselt Fotomuuseumi galeriile Lee tehtud näitusel eksponeeritakse kahe pealinna, Helsingi ja Tallinna, trammikultuuri.

Soome fotograafid Tuula Heikkinen (Espo) ja Aija Lehtonen (Helsingi) on pildistanud tramme seest ja väljast ning püüdnud talletada ühistranspordis sõitvate inimeste emotsioone. Piltidele on jäädvustatud trammis sõitvad inimesed ja trammid erinevatel aastaaegadel. Piltidel on trammireisijate argised tegevused ja linnamiljöö rööbastes kulgevates trammides. Näitus pakub huvitava sisekaemuse kahe linna argipäeva Soome lahe kummalgi poolel.

Avatud 22.04.-26.05.2015
Fotomuuseumi galerii Lee

—————————————————————————————————

Jan ja Sara Saudek “Noor puu vana puu all” (märts 2015)

Jan ja Sara Saudek Fotomuuseumis!

“Noor puu vana puu all”
Fotomuuseumi galerii Lee

Jan ja Sara Saudeki näitus „Noor puu vana puu all“ on maailmakuulsate fotograafide esimene ühisnäitus Tallinnas. Eksponeeritud on läbilõige fotokunstnike aastate jooksul sündinud loomingust.

Jan Saudek (s. 1935) on maailmakuulus tšehhi fotograaf, kellel on olnud sadu isikunäitusi. Jan Saudeki tööd kuuluvad kõikjal maailmas nii mainekate muuseumide kui eraisikute kogudesse. Sara Saudkova (s. 1967) on kuulsa fotograafi parem käsi ja ka iseseisev fotokunstnik. Režissöör Mark Soosaar nimetab Jan Saudekit teerajajaks fotokunstis „alastuse alatuks paljastajaks“. Sara Saudeki looming on Soosaare sõnul õrnem ning hillitsetum.

Näitus „Noor puu vana puu all“ on valminud koostöös Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga. Eksponeeritud töid on võimalik osta. Jan ja Sara Saudek annetavad 20 % teoste müügist Ukraina toetuseks.

Fotomuuseumi näituse kuraator on Kaupo Kikkas.

Foto Sara Saudkova „Käed II“

Avatud 19.03.-21.04.2015
Fotomuuseumi galerii Lee

—————————————————————————————————

Stina Kase ”Eesti Balleti portreed” (veebruar 2015)

Stina Kase näitus ”Eesti Balleti portreed”
12. veebruarist on Fotomuuseumi galeriis avatud Stina Kase fotonäitus Eesti balletilegendidest. Seeria moodustavad kooslused, milles üks on fotograafi kaasajas loodud portree, teine baleriini ajalooline rollifoto.

Näitust „Eesti balleti portreed“ võib vaadelda kui tänuavaldust inimestele, kes on siinse tantsukunsti arengus ja eksistentsis võtmeisikuteks. Portreteeritavad on palutud osalema nõnda, et moodustuks mitmekülgne läbilõige nii geograafilisel (Tallinn-Tartu-maailm) kui stiililisel suunal (klassika-nüüdisballett). Möödunu ja praeguse kõrvutamine ei juhi tähelepanu üksnes baleriini eriala spetsiifikale, mis lubab laval olla piiratud hulga aastaid. Pildiseeriaga näidatakse, et kõigel silmale nähtaval onavarad tagamaad.

Stina Kase ütleb, et on fotograafiat armastanud kogu elu, alaga tõsisemalt hakkas ta tegelema aastal 2006. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis omandas ta alustuseks mustvalge analoogfoto tehnoloogiad ning suundus 2007. aastast digitaalpildi maailma. Oma lähenemist iseloomustab fotograaf kui loomulikku ja märkamatut, tema siht on dokumenteerida loovalt elu tõelist olemust. Stina jaoks on hindamatud kõik need väikesed hetked, mis välgusähvatustesse suubudes minevikku kaovad: naer ja nukrus, tulevikuootus ja nostalgia. Seisundid, mida on fotodele püütuna ka aastate pärast nauditav vaadata.

Näituse koostaja on Maris Kerge.

Näitusel „Eesti balleti portreed“ portreteeritud balletilegendid: Age Oks, Aime Leis, Elita Erkina, Endrik Kerge, Inge Arro, Elena Poznjak-Kõlar, Tatjana Laid, Juta Lehiste, Kaie Kõrb, Priit Kripson, Rufina Noor, Tatjana Voronina, Tiit Härm, Tiiu Randviir, Toomas Edur, Viesturs Jansons, Viktor Fedortšenko, Ülle Ulla, Ülo Vilimaa.

Seeria valmimist toetas Eesti Kultuurkapital, sisulises ja teostuslikus osas olid abiks Age Oks ja Toomas Edur, Lea Tormis, Mari Kõiv, Aune Aasoja, Kirsten Simmo ja Mart Laul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Kadri Kerge ning Anke Oks.

„Eesti balleti portreed“ 12.02-16.03.2015

—————————————————————————————————

Birgit Püve vestlusõhtu

Birgit Püve vestlusõhtu
5. veebruaril algusega 17.30 toimub Fotomuuseumis Birgit Püve autoriõhtu. Vestlusõhtu alguses saab koos autoriga vaadata hetkel Fotomuuseumi galeriis eksponeeritavat näitust “Elada mitmuses”. Fotopööningul toimuval vestlusringis räägib kunstnik projekti “Elada mitmuses” saamisloost ning ka oma teistest projektidest.
Birgit Püve avas pärast Fotomuuseumi näitust uue isikunäituse “Estonian documents” Berliinis, millest tehakse samuti juttu.

Kunstnikuga vestleb Kaupo Kikkas.

Üritus on tasuta. Soetada tuleb vaid muuseumi pilet.

—————————————————————————————————

Birgit Püve “Elada mitmuses/Double matters” (jaanuar 2015)

Birgit Püve “Elada mitmuses/Double matters”
Fotomuuseumis on juba tänasest avatud fotograaf Birgit Püve näitus „Elada mitmuses/Double Matters“. Fotodel on erinevas vanuses identsed kaksikud ja kolmikud. Ametlik avamine on järgmisel neljapäeval kell 17.00.

Esimest korda Eestis uuris autor sellises mahus mitmike fenomeni siinses fotograafias. Üles pildistati 82 kaksikut ja kolmikut üle Eesti. Näituse väljapanekul on väljas umbes pooled pildistatutest. Identseid mitmikke jäädvustavad fotod pakuvad ebatavalist perspektiivi modellidele, kes end lõputult peegeldavad, samas ärgitavad need vaatajat ka sisemisele monoloogile. Projekt uurib unikaalsuse mõistet ning tähendust ajal, mis väärtustab individualismi, ning analüüsib teise enda, copy of me mõistet. Visuaalne uurimus „Elada mitmuses / Double Matters“ on pälvinud juba tähelepanu ja tunnustust nii Eestis kui ka välismaal. 2014. aasta novembris valiti töö nimega „Braian ja Ryan“ (ürituse kaanefotol) Londoni National Portrait Gallery poolt korraldataval konkursil The Taylor Wessing Photographic Portrait Prize’il 4193 töö seast 3. kohale. Samal aastal võitis seeria Eesti aasta pressifotode konkursil esimese koha portreede kategoorias.

Birgit Püve (s. 1978) on Eesti fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Tema töid on auhinnatud rahvusvaheliselt ning näidatud näitustel Prantsusmaal, Saksamaal, USAs, Austrias, Suurbritannias, Venemaal ja mujal. Autori töid on avaldatud väljaannetes The Washington Post, The Guardian, Ryanair Magazine, Der Spiegel, The Sunday Times Magazine, Newsweek Polska jne.
Näituse tööd on tuttavad raamatust „Elada mitmuses“ (2013, Hea Lugu). Järgmisest nädalast on võimalik raamatut ka Fotomuuseumist osta.

—————————————————————————————————

Fotomuuseumi galerii 05.12.2014-06.01.2015

NB: Autor Yana Feldman on näituse avamisel kohal.

“St-Peterburg. Lapsepõlve mitu nägu” on Venemaa modernse fotokunstniku Yana Feldmani esimene isikunäitus Eestis. Näitus on jätkuks samalaadsetele fotoprojektidele, mille autor on teinud Peterburgis ja Minskis. Oma teemale on autoril ebatavaline lähenemine. Tema eesmärgiks on olnud leida Peterburgist perekondi, kes on erinevatest rahvustest ja hoiavad elus oma kultuuri eripäeva. Tema modellideks on lapsed. “Tundub nagu oleks minu kangelasteks tavalised lapsed eri vanuses,” räägib Yana. “Tegelikult ei ole see tõsi. Tahtsin avada ust iga perekonna väikesesse sisemaailma, uurida iga pere liikme iseloomu, mis paistab välja ainult omadele. Perekond, elustiil, religion – need on lapse alustalad, mille järgi same ainult oletada, kuidas kujuneb lapse tulevik.” Ühe tütre emana on Yana jaoks laste maailm huvitav, kuna see on täiskasvanute omast nii erinev. Lapse jaoks on kõige tähtsamad tema kõige perekond ja sõbrad. Fotokunstniku tähelepanu kohaselt on Peterburgi jäänud liiga vähe neid perekondi, kellel üldse on pere traditsioonid nagu ühised lõunad, vanavanemate retseptid jne. Üheks põhjuseks peab Yana Peterburgi kui suurlinna eklektilist rütmi, mis surub peale oma teistsuguse elutempo.

—————————————————————————————————-

——————————————————

Näitused 2014

JAANUAR – KALJU SUUR – „Retrospektiiv“

VEEBRUAR – MAJID SAEEDI (Iraan) „Maamiinide ohvrid“

MÄRTS – PEETER SIRGE „Maastikud 2“

JUUNI – KRISTIAN SAKS „Päike purgis“

JUULI – GRUPINÄITUS „Mulgimaa hing ja vaim“

AUGUST – JAANUS REE „Moment“

SEPTEMBER – MIHKEL TIMMO/AGO RUUS „Pildid klaasidelt“

OKTOOBER – KAREL KRAVIK „Lõpetamata lood

DETSEMBER – YANA FELDMAN „St-Peterburg. Lapsepõlve mitu nägu“

——————————————————

Galerii kuraator Kaupo Kikkas

Info näituste kohta või galerii kasutamise soovi korral pöörduda kaupo.kikkas (ät) linnamuuseum.ee, 644 87 67, 644 52 34

——————————————————

Lahtiolekuajad

1. märtsist kuni 31. oktoobrini:

K-E 10.00- 18.00

T suletud

1. novembrist kuni 28. veebruarini:

K-E 10.00-17.00

T suletud

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.