Galerii LEE möödunud näitused

Tõnu Noorits

retrospektiivnäitus

19.01-05.03.2017

19. jaanuaril avatakse Fotomuuseumi kahel korrusel Tõnu Nooritsa retrospektiivnäitus, kus saab näha autori töid läbi nelja aastakümne.

Tõnu Noorits on pakkunud läbi oma karjääri huvitavat ja omanäolist fotograafi käekirja, mis hõlmab väga erinevaid žanre. Fotomuuseumi näitus keskendub peamiselt lavastuslikule fotole.

Üheks näituse põnevaimaks seeriaks on autorikomplekt “Farewell to Socialism” mis valmis 1980ndate aastate teisel poolel ning kogus välismaal kiirelt tuntust, tuues autorile muuhulgas FIAPi kuldmedali. Eestis jäi segaste aegade tõttu laiemale publikule fotoseeria olemasolu aga sootuks teadmata. Nii on võimalus pärast pikki aastaid taas seda teost galeriis väljapanduna näha.

Tõnu Nooritsa aktiivne näitusetegevus algas 1980ndatel aastatel, ning on toonud autorile mitmeid kõrgeid tunnustusi nagu kolm FIAPi kuldmedalit, Jaapani fotosalongi võitjamedal ja PSA kuldmedal jpm.

Näitus jääb avatuks 05. märtsini. Paralleelselt Fotomuuseumi näitusega on Tõnu Nooritsa retrospektiivnäituse teine osa avatud Fahle galeriis.

—————————————————–

Galina Kuljus

“Läbi aastate”

15.12-15.01.2017

Galina Kuljuse isikunäituse keskseks objektiks on naine. Tema fotodel on naine lummav olevus, kes loodusega on lahutamatult seotud. Nagu maalija annab koos iluga edasi modelli iseloomu, nii püüab ka G. Kuljus  jäädvustada tunnet, meeleolu, mõtet. Seejuures jõuab ta huvitava sünteesini, ühendades foto tõepärasuse fototehniliste võtetega. Tema töödes on varjundirohkust, ekspressiivsust, dünaamilisust.

1970.aastatel hakkasid Eesti fotograafias puhuma uued tuuled ning ka käesoleva näituse autor oli üheks osaliseks selles protssesis.

Ta kuulus fotorühmitusse BEG, mille esilekerkimine neil aastail värskendas suuresti meie fotomaastiku üldpilti. BEG-i laia haaret hindas kõrgelt ka tuntud fotograaf ja fotoajaloolane Peeter Tooming. 1975.aastal on ta kirjutanud BEG-i kohta järgmist: „Head hinnet väärib grupi BEG tegevus: näitus Kiek in de Kökis, osavõtt ülevabariigilistest ja rahvusvahelistest näitustest, esikohad suvelaagris, kirjutised ajakirjanduses, igakuised vahetatavad pisinäitused kohvikus „Pegasus“. Kõige  selle põhjal on BEG /G.Kuljus, J.Klimov,E.Kärema,T.Paalmäe,B.Telitsõn/ praegu innukaim ning huvitavaim ühendus Eestis. Fotolaagris   hinnati Galina Kuljuse komplekti kui kõige terviklikumat, otsivamat ja värskemat, tema üksikfoto võitis aasta parima tiitli“.

Nii algas G. Kuljuse tulek fotograafiasse ja ta tegevus sel alal on jätkunud aastakümneid. Ta on osalenud paljudel grupinäitustel Eestis ja teistes riikides ning teinud ka isiknäitusi. Paljud tööd on saanud preemiaid ja leidnud äramärkimist.

Käesoleval näitusel on eksponeeritud nii originaalid kui ka reproduktsioonid originaalidest.

Fotod on tehtud aastatel 1975 – 1995.

——————————————————

“Piirilkõnnid” – Prantsuse Instituudi ja Goethe Instituudi ühisprojekt

19.10 – 11.12.2016

Moodsas Euroopas on juba pikka aega töötatud piiride tähtsuse vähendamise suunas. See ei kehti vaid riigipiiride, vaid ka piiride kohta hariduses, infrastruktuuris, majanduses ja sotsiaalses kooselamises. Globaliseerumise ja interneti laiaulatusliku leviku tõttu tunnevad inimesed ülemaailmse võrgustumise tulemusi ka oma igapäevaelus. Kuid hoolimata paljudest jõupingutustest on teema ikka veel aktuaalne. Hiljutine põgenikekriis, mis ulatub ka Euroopa äärealadele ja tõus paremäärmusliku liikumise populaarsuses tõestavad just vastupidist. Endiselt tajume nii vanu kui uusi piire.

Prantsuse Instituut Eestis ja Tallinna Goethe Instituut kutsusid seetõttu Eestisse kaks erinevat fotokunstnikku. Üks Prantsusmaalt, teine Saksamaalt – mõlemad jäädvustasid piire Tallinnas ja Narvas. Kunstnikke toetas EKA Narva kunstiresidentuur. Oma jäädvustustega dokumenteerisid nad läbi omakunstilise pilgu keelelisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja ka füüsilisi piire igapäevases linnaelus. Fotod puudutavad integratsiooni/eksklusiooni ja nähtavat/nähtamatut.

Eesti idapoolseimas linnas Narvas, mille elanikud on ülekaalukalt venekeelsed, toimusid  Eesti taasiseseisvumise ja Nõukogude Liidu lagunemise järel suured muutused ning pärast uue riigipiiri tekkimist nihkus linn Eesti piirialale. Tallinnaski on Nõukogude aja pärandi jälgi näha tänaseni. Näiteks võib linnapildis tuvastada veel praegugi vanu piire: mööda rannikut kulges sõjaväe keeluala. Projektis ei käsitleta mitte ainult füüsilisi, vaid ka nähtamatuid piire eestlaste ja venelaste vahel.

Louisa Marie Summer, on Saksamaal sündinud ja Rhode Island Kunstiakadeemia kaunite kunstide magistrikraadiga fotograaf, kes jutustab sotsiaalse sisuga visuaalseid lugusid. Ta elab New Yorgis ja Münhenis ja töötab kõikjal maailmas jäädvustades sotsiaalselt tõrjutud inimeste igapäevaelu. Tema töid on  rahvusvaheliselt tunnustatud ning ta on esinenud nii üksik- kui grupinäitustega, mh Luksembourgi Audiovisuaalses keskuses, Münheni kirjastuse Kaamos galeriis, Ober galeriis Kentis USAs, Danziger galeriis New Yorgis, Vene muuseumis Peterburis ja Limlip kunstimuuseumis Lõuna-Koreas.  Summeri töid on nii muuseumide- kui erakogudes ja avaldatud tuntud rahvusvahelistes ajakirjades nagu National Geographic, Süddeutsche Zeitung, Wall Street Journal, Rolling Stone ja Vogue. 2012. avaldati tema raamat Jenniferi perekond  kirjatuses Schilt Amsterdamis.

——————————————————

Annika Haasi “Lennukivaatlejad”

15.09-16.10.2016

Fotoprojekt Lennukivaatlejad jälgib viimase nõukogude inimese väljasuremist. 1960ndatel hakati militaartehase Dvigatel töötajaile Tallinna äärealal Suur-Sõjamäel jagama tasuta ja piiramatu kasutusajaga maatükikesi – las inimesed müttavad, kasvatagu oma kapsast ja porgandit. Nii hakkas siinse lennuvälja ümbruses Soodevahe mülkapinnasest hoolimata vohama datšakultuur, millele tagasivaatav pilk laskub kui nostalgilisse uduloori, kus pilpaküla kohal hõljuvad sulnid karmoškahelid ja sibulapeenarde vahel välguvad laste paljad päkad. Ent nostalgitsemine pole Lennukivaatlejate projekti idee ega eesmärk.

——————————————————

Laurene Bois-Mariage “ReCOLLAGES”

10.08 – 13.09.2016

ReCOLLAGES on seeria kujutistest arvutiekraanil, kus internetiaknad on seatud tuntud modernistlike ja postmodernistlike kunstnike Karel Teige’i, Herbert Bayeri, Kurt Schwittersi ja Jiří Koláři kollaažide ja fotokollaažide järgi.
Loodud töö uurib nii internetiallikate mitmekesisust kui ka kujutise dematerialiseerumist digitaalajastul.
Laurene Bois-Mariage selgitab: „Piirid fotograafia, maali ja joonistuse vahel muutuvad ähmaseks ja lõpuks tähtsusetuks. Samuti amatöörkunsti ja professionaalse kunsti vahelise eraldusjoone paikapidavus. ReCOLLAGES on korrelatsioonis üha lihtsama juurdepääsuga pildimaterjalile.“
Kollaaž on prantsuse keelest pärit termin, mis tuleneb sõnast „coller” – kleepima. Tegemist on uue terviku loomisega kõikvõimalike erinevate üksikelementide ja vormide kokkuliitmise tulemusena. ReCOLLAGES näitusel on kombineeritud digitaalmeedia elemendid. Laurene Bois-Mariage elab ja töötab paralleelselt Tallinnas ja Helsingis. Peale kunstialase kõrghariduse omandamist kodumaal Prantsusmaal jätkas ta magistriõpinguid Lõuna-Prantsusmaal Arles’i Kõrgemas Fotograafiakoolis, mille lõpetas 2005. aastal. Laurene huvitub fotograafias eriti kollektiivpraktikast, selle loomise ja levitamise uuest kontekstist, samuti fotograafia kohast sotsiaalmeedias.
Autor osaleb regulaarselt grupinäitustel, korraldab personaalnäitusi ning võtab osa ka erinevatel rahvusvahelistel kultuurisündmustel. 2015. aastal eksponeeriti tema töid Soomes, Eestis, Kreekas, Hispaanias ja USAs.

——————————————————

Ove Maidla “Fotogravüür / Photogravure”

13.07 – 08.08.2016

Ove Maidla on fotograaf, kes on juba aastaid eksperimenteerinud fotograafia eritehnikatega, mänginud oma loomingus graafika ja fotograafia piiril. Ikka otsides maalilisi lahendusi, mis oleksid sammukese kaugemal meile juba nii igapäevaseks saanud kaamerast tulevast pildikeelest. Maidla on ka üks vähestest eestlastest, kes valdab fotograafias broomõlitehnikat. Autor kirjeldab fotogravüüride saamisprotsessi järgnevalt: Fotopolümeerprotsess on sügavtrükimeetodi võimalus, mille kasutamine hoogustus 1990ndatel aastatel. Selle käigus prinditakse fotokujutis kilele, seejärel paigutatakse kile koos polümeerplaadiga vaakumraami, plaati valgustatakse ultraviolettvalguses ning kantakse peale raster. Kogu ülejäänud protsess toimub vees – kujutist ei söövitata nagu traditsioonilises gravüüris, vaid see saavutatakse veega töödeldes. Tulemuseks on trükiplaat, millele kantakse värv. Seejärel trükitakse pilt paberile nagu sügavtrükitehnikatele omane. Polümeerfotogravüür paigutub fotograafia ja graafika vahepeale ja lõpptulemus on sarnane akvatinta, ofordi, metsotinto ja teiste sügavtrüki kujutistega.

——————————————————

Heikki Leis “Teenage Exorcist”

“Teenager exorcist” on järg mu eelmisele fotoseeriale nimega “Possessed”. “Possessed” kujutas tegelast, kellel polnud mingit kontrolli selle üle, mida ta tegi. Ta oli tõepoolest possessed (ingl. k. vaimudest vaevatud, omatud, hõlvatud). Käesolev seeria “Teenage Exorcist” kujutab polaarset vastandit eelmisele fotoseeriale- eneseteadlikku, teismelist tüdrukut, kelle liikumine ja tegevus on sihipärane. Fotod räägivad loo tema rännakutest ja võimest sobituda sellesse erakordsesse maailma, mis meid ümbritseb. Ta teab täpselt, mida teeb ja jääb alati endaks.Olles täielik osavõtja pildis, ajab ta välja vaimud kõikjalt enda ümber. Et lugu veel terviklikum oleks, kirjutas mu hea sõber Miku pilte saatvad värsid. Fotod on tehtud kõik analoog tehnikas ja pildistatud plaat- kaameraga 4 x 5 tasafilmile.

——————————————————

Dan Mikkin

“Tosin, ehk mulje Tallinna linnast maikuus 1998 ja maikuus 2010″
1.-5.06.2016

Kaido Haagen
“Mandala”

24.03.-24.04.2016

Vivian Ainsalu ”Terra incognita”

18.02.-21.03.2016
End mu kaamera ette usaldanud inimene on minu jaoks terra incognita – tundmatu maa. Valgete kaardistamata aladega salapärane tundmatus, kus võivad laiutada kardetavad lohed või hoopis midagi eriliselt õrna ja kaunist. Kuigi avastusretk mööda näojooni ja kehakumerusi on tundmatuse tõttu esiti heidutav, jääb alati peale lootus näha selle erakordset ilu…
Fotomuuseum asub Tallinnas aadressil Raekoja 4/6. Fotonäitus “Terra incognita” on galeriis avatud kuni 21. märtsini.

MARTIN LAZAREV “TIRA SEU TEMPO/TAKE YOUR TIME

15.01.-15.02.2016
Autor: Martin Lazarev
Päikesekuivatatud vanamees

AIN KIMBER 90

EDUARD ZENTŠIK JA VIKTOR GINSBURG “MÄNGUMAAILM” (november)

Victor Ginsburg

Eduard Zentšik

Peeter Sirge „Maastikud III“

(september 2015)

Jako Krull “Margus”

(august 2015)

Aadu Treufeldt “Suur seiklus fotokaameraga”

(juuni-juuli 2015)

Aadu Treufeldt (autoportree)

Näitus “Elu trammis. Tallinn-Helsingi” (mai 2015)

Jan ja Sara Saudek “Noor puu vana puu all” (märts 2015)

Stina Kase ”Eesti Balleti portreed” (veebruar 2015)

12. veebruarist on Fotomuuseumi galeriis avatud Stina Kase fotonäitus Eesti balletilegendidest. Seeria moodustavad kooslused, milles üks on fotograafi kaasajas loodud portree, teine baleriini ajalooline rollifoto.

Birgit Püve vestlusõhtu

5. veebruaril algusega 17.30 toimub Fotomuuseumis Birgit Püve autoriõhtu. Vestlusõhtu alguses saab koos autoriga vaadata hetkel Fotomuuseumi galeriis eksponeeritavat näitust “Elada mitmuses”. Fotopööningul toimuval vestlusringis räägib kunstnik projekti “Elada mitmuses” saamisloost ning ka oma teistest projektidest.

Birgit Püve avas pärast Fotomuuseumi näitust uue isikunäituse “Estonian documents” Berliinis, millest tehakse samuti juttu.

Birgit Püve “Elada mitmuses/Double matters” (jaanuar 2015)

Fotomuuseumis on juba tänasest avatud fotograaf Birgit Püve näitus „Elada mitmuses/Double Matters“. Fotodel on erinevas vanuses identsed kaksikud ja kolmikud. Ametlik avamine on järgmisel neljapäeval kell 17.00.

Näituse tööd on tuttavad raamatust „Elada mitmuses“ (2013, Hea Lugu). Järgmisest nädalast on võimalik raamatut ka Fotomuuseumist osta.

1998 aasta mais käisin metoodiliselt (meetod ise oli küll täiesti subjektiivne) mööda Tallinna ringi, nimetu seebikas käes, ja jäädvustasin kodulinna. Plaan oli selline – saab mis saab, tosina aasta pärast käin kõik need kohad uuesti läbi ja võtan uuesti üles.

Nii saigi – sel kevadel ristlesin kuu aja jooksul vana fotoalbumi seltsis, seekord relvastatud korraliku statiivi ning vananemismärke ilmutava digipeegliga Nikon D70. Õige rakurssi tuvastamine oli seiklus omaette, mõnel puhul polnud seda võimalik taastadagi.

Eesmärk oli talletada linna muutumist üsna lühikese aja jooksul – ning kohati tegi Tallinn uskumatuid metamorfoose. Mõnel pool aga ootavad augud alles täitmist.

“Mandala”

Neljapäeval, 24. märtsil kell 17.00, avatakse Fotomuuseumi galeriis “Lee” fotograaf Kaido Haageni uus näitus „Mandala +“.

Märtsis 50-ndat sünnipäeva tähistav Kaido Haagen toob vaatajate ette kaks iseseisvat pildikomplekti, mille seob tervikuks autorile aastaid huvi pakkunud vormi temaatika. Näitusekomplet “Mandala” kujutab ebatraditsioonilisel moel mandala vormis Eesti tuulikuid. “Ferrum” koosneb Atlandi ookeanis paikneva Roheneeme saarte vanane soolalaevade mustritest.

Arhitektuurifotograafina kuulsust kogunud Haagenile on viimased aastad ka kunstiliselt väga viljakad olnud. Mitmed auhinnad ja tunnustused nimekatelt võistlustelt ja aktiivne näitusetegevus. Nii on ka “Mandala+” autorile selle aasta juba teine isikunäitus.

Lisaks arhitektuurifotole tegeleb Kaido Haagen allveefotograafiaga.

“Terra incognita”

Näitus koondab Vivan Ainsalu viimastel aastatel valminud portreesid ja aktifotosid. Suures osas mustvalgele filmile pildistatud näituse seob suurepäraseks tervikuks autori lummav ja salapärane pildikeel. Kord kaldudes fantastikasse, kord vaadates tagasi justkui fotograafia algusaegadesse uitab autor koos modellidega salapärastel maastikel, kus lugu ja keskkond on sama olulised kui modelli isik.

…”Terra incognita”

Vivan Ainsalu on pälvinud oma töödega korduvaid tunnustusi erinevatelt fotovõistlustelt. Aasta Portreefoto esikoht, Fotokunstiühingu aasta näitus-konkursi esikoht, lisaks Peeter Toominga fotopreemia ja mitmed tunnustused välismaalt rahvusvahelistelt konkurssitelt.

MEES NAGU ORKESTER (Detsember 2015)

10.12.2015-05.01.2016

Ain Kimber

Ain Kimber (12.12.1925 – 29.05.1989) oli fotograaf ja kunstnik, organisaator ja pedagoog, aga ka teoreetik ja fotoajaloolane. Ta sündis Pärnus ja tema loominguline tegevus jäi 20. sajandi 1960.-1970. aastatesse. 1951-1952 õppis Kimber ERKI-s graafikat. 1959 korraldati Poliitharidusmajas Sakala tänaval esimene pärastsõjaaegne fotonäitus, mille eestvedaja oli Kimber. Näituse tase oli väga ebaühtlane, aga algus oli tehtud ja fotograafid hakkasid taas koonduma. 1960 taasavati Tallinna Fotoklubi, mille asutajaliikmete seas oli ka Ain Kimber. Võib kindlalt öelda, et just Kimber oli sõjajärgse Eesti fotohariduse rajaja, sest tema eestvedamisel hakati Tallinna 2.tehnikakoolis koolitama fotograafe. 1969- 1971 oli ta selles koolis lektor. Kimber oli ka Tartu fotogrupi „Aspekt“ loominguline juht. 1972. Aastal ilmunud Kaljula Tederi raamatu „Eesti fotograafia teerajajaid“ illustratsioone aitas Ain Kimber valida. 1973. aastal avati Pärnu Koduloomuuseumis Ain Kimberi autorinäitus „Akt ja loodus“. See näitus sai kuulsaks ja tiirutas üle Eesti. Kõige ligemale Tallinnale jõudis näitus Kirovi kalurikolhoosi Viimsis, kaugemale seda ei lubatud. 2001. Aastal ostis Fotomuuseum Kimberi pärandi – 573 negatiivi ja 335 fotot, sealhulgas 36 näitusepilti. 2002. aastal sai teoks Ain Kimberi esimene autorinäitus Tallinnas Fotomuuseumi galeriis „Lee“, see oli juba mälestusnäitus. Näitusel „Mees nagu orkester“ eksponeeritud trükikoopiad on valminud Ain Kimberi poja Arnold Kimberi eestvõttel, eksponeeritud on ka 15 originaalfotot.

Kuraator Maruta Varrak

Tekst Mall Parmas

Kunstnik Lilian Juhkam

“Mängumaailm” on rahvusvaheline fotograafiaprojekt, mis uurib ülemaailmse arhitektuuri šedöövreid ja kannab need üle teise mõõtmesse ning avab uue vaate arhitektuurile. Kogu maailma unikaalsed arhitektuursed mälestusmärgid Victor Ginzburgi fotodel hakkavad kõnelema Eesti arhitektuuriga Eduard Zentšiku fotodel. Vaimustavas dialoogis sünnib uus maailmapilt, mis loodud plastikust lomo kaamerate abil. Plastikust nö. Mängukaamerad, Holga ja Diana, muudavad meie planeedi mänguplaneediks, lähedaseks ja sõbralikuks. Sellisel moel võib haaramatu maailm mahtuda Fotomuuseumi galeriisse ning igaüks võib saada lähedasemaks Eesti, Euroopa või Ameerika arhitektuuriga.

Victor Ginzburg on sündinud Moskvas ja elab ning töötab Ameerika Ühendriikides. Ta on dokumenteerinud elu maailma erinevates paikades, kodulinnas Bostonis, Kariibimere saartel ja Itaalias. Ginzburgi tööd on olnud näitustel nii Venemaal kui Ühendriikides, sealhulgas Bostoni fotograafia muuseumis.

Eduard Zentsik on sündinud Sillamäel. Ta on tunnustatud maalikunstnik, graafik, pildistaja, kujundaja, installatsioonide, performance’ ja muusikaimprovisatsioonide autor.

Peeter Sirge „Maastikud III“

Alates 25.09 on Fotomuuseumi galeriis Lee avatud Peeter Sirge kolmas näitus seeriast „Maastikud“.

„Maastikud“ näituste seeria koosneb aktidest erinevas keskkonnas, nii industriaalses kui looduslikus.

Peeter Sirge on aktide pildistamisest rääkinud fotoajakirjale Positiiv (18/2014) järgmist: „Loodus ja arhitektuur on alati heaks tagaplaaniks. See tekitab modelliga suhte või pinge. Hea oleks, kui modell midagi väljendaks, kas pilgu või liigutusega. Mida täpselt, ei olegi alati nii tähtis. Lihtsalt õiget hetke tuleb tabada.“ Täismahus intervjuud saab lugeda Positiivist.

—————————————————————————————————

Jako Krull “Margus”

6. augustil, kell 17.00 avatakse Fotomuuseumi galeriis Lee noore fotokunstniku Jako Krulli esimene personaalnäitus “Margus”.

Autor on dokumenteerinud kolme aasta vältel noort meest Margust, kelle tõekspidamised ja elustiil erineb suuresti väljakujunenud normidest. Margus ei aktsepteeri raha olemasolu ja nii elab ta erinevates inimeste poolt maha jäetud paikades nii Eestis kui Londonis.

“Margus erineb tavakodanikust üsna palju – nimelt on tema lahti öelnud sellest, mille nimel enamus meist tööd teevad – rahast. Jah, võib-olla pole raha kõigi esmane ja lõplik eesmärk, kuid nagu Eesti vanasõnagi ütleb – raha paneb rattad käima. Millega siis tema enda rattaid käima paneb, kui mitte rahaga? Margus ise ütleb, et tema elu eesmärgiks on maailma parandada. Näiteks on Margus üritanud aastate jooksul välja töötada moodust kuidas ühendada kõiki maailma uskusid.”

Jako Krullil on haruldane dokumenteerimise tunnetus, mis kaotab tema ja subjekti vahel sisuliselt kõik piirid. Nii on kaamerasilm tunnistajaks isiklikele hetkedele, mis annavad suurepäraselt edasi erilise loo. Väärtust lisab projekti pikaajalisus ja erinevad võttepaigad, mis loovad vaatajas selgelt tunde Marguse elu erinevatest peatükkidest. Autor on kasutanud fotomeediumina negatiivfilmi ja väga otsekohest dokumenteerimisstiilis, mis välistab konstruktsioonid ja igasuguse ülekomponeerituse. Tulemus on haruldaselt otsekohene ja siiras.

Jako Krull (s.1995 ) on Eesti noor fotograaf ja operaator, ta õpib filmikunsti Balti Filmi- ja Meediakoolis ja on filminud operaatorina mitmeid seriaale ja dokumentaalfilme.

Avatud kuni 21.september

—————————————————————————————————

Aadu Treufeldti seiklusrikas elu võiks pakkuda ainest mitmeks raamatuks ning tema tööd vääriksid märksa enam tähelepanu kui neile seni osutatud. Ikka salapärane säde silmis, pole vahet, kas Türil pulma pildistades või Hiina piiril tsaaririigi ohvitsere portreteerides.

Aadu Treufeldt sündis 25. septembril 1874. aastal Kirna vallas Järvamaal. Väikelinnas Türil, kus sellel ajal enamik inimesi teineteist teadsid, sai ta tuttavaks Gustav Essensoniga, kes Aadu fotopisikuga nakatas. Kooliharidus piirdus Aadul vaid vallakooliga, kuid ta oli juba noorena tõestanud, et suudab ka omal käel kiiresti õppida. Nii said tal Essensoni kõrval ka fototehnilised nõksud üsna kiiresti selgeks. Juba esimestel fotograafi-aastatel avaldub Aadu püsimatu loomus, teda tõmbab enam pidude ja simmanite poole, kus elu keeb. Karakterit on väga hästi tunda ka tema piltides, ateljeefotod on klassikaliselt staatilised ja väga üksteisele sarnased, aga külaelu kajastavatel piltidel lööb välja mehe kirg, siin on hoopis rohkem tajutav elu, dünaamika ja ka ajastule tavatult väga elav kompositsioon.

Lühiajaliselt proovis Treufeldt pidada fotostuudiot Pilistveres, kus aga ei jätkunud päevapildi ateljeele piisavalt kliente ja arvatavasti ei sobinud ka rutiinne ateljeetöö tema iseloomuga. Küll aga oli see andekale mehele hea kooliaeg, kuna fotograafia kõrvalt tutvus ta geograafiaga, tegeles muusikaga ja õppis iseseisvalt selgeks saksa keele.

1906. aastal algas Aadu Treufeldti põnevaim ja salapäraseim avantüür. Mees pani kaks kätt taskusse, võttis kaaslaseks vaid kaamera ning lahkus rahatuna Venemaa avarustesse. Tema sõidust palju detaile teada ei ole, kui ta aga Manzuurias paikseks jäi, sai elukunstnikust kohe ka kuulda. Asudes tööde Gottliebi fotoärisse, hakkas Treufeldt oma mõõtmatu energiaga üles pildistama kõiki huvilisi tsaari ohvitseridest Jaapani kaunitarideni. Sellest reisist seadis Treufeldt kokku reisialbumi, kust on pärit ka suur osa selle näituse piltidest, samuti on välja pandud ka mahukas album ise.

Treufeldtile on iseloomulik väga omanäoline fotode koloreerimisviis, mis võib mõnel puhul olla vaevumärgatav ja teisal lausa lapselikult intensiivne. Isegi siin on tunda tema energiat ja kärsitut implusiivsust, mis Treufeldti koloreeringud just talle ainuomaseks muudavad. Treufeldtile meeldis ka autoportreesid teha, nii üksi kui lähedastega, või ka lihtsalt põnevate inimestega, keda fotograaf pildistama oli tulnud. Tänaseks on need autoportreed samuti üks huvitavamaid kilde selle vähetuntud mehe eluloost, andes meile hea võimaluse fantaseerida ja näha, milline fotograaf teatud eluhetkel välja nägi. Õnneks oli Treufeldt ka tubli piltide signeerija ja allkirjastaja, tänu sellele on aegade jooksul välja tulnud omajagu Treufeldi fotosid. Temast endast maha jäänud pärand on mehe kaootilise elu tulemusena kahjuks väga piiratud.

Treufeldti kuulsaim foto pärineb Hiina äärealadelt ja on antropoloogilises mõttes huvipakkuv ka palju laiemalt kui ainult Eesti kontekstis. Sellel pildil on kujutatud reaalne hetk, kus hunhuuside röövlisalgal raiutakse päid maha.

Edasi hakkas aga Treufeldti elu pigem allamäge veerema, terviseprobleemid sundisid teda koju tagasi pöörduma, kus juba keskikka jõudev Treufeldt püüdis peret luues stabiilsust leida. Kuid abieluõnn vist ei saabunudki ja Treufeldtist kuuleb elu teises pooles pigem kui alkoholilembesest lindpriist, mitte aga fotograafist või pereinimesest.

Aadu Treufeldt oli vaieldamatu sündinud talent, tema olustikupildid ja grupiportreed oma elulisuse ja vahetu kontaktiga on suurepäraselt ajaproovile vastu pidanud ning pakuvad lisaks ajaloolisele dokumentatsioonile ka fotograafi nägemust teda ümbritsevast maailmas.

Näitus koosneb kahest osast. Esimesest ruumist leiab erinevatel aegadel kodumaal tehtud pildid ning teises ruumis on suure seikluse ajal võõrsil tehtud fotod. Omaette jälgimist vääriva liini moodustavad eri aegadel tehtud autoportreed, neid võib siit leida päris mitmeid.

Näituse koostaja Kaupo Kikkas

Tehnilised spetsialistid Ott Eelmaa, Ain Lätti

Kõik tööd pärinevad Fotomuuseumi kogust

Tekstis on kasutatud Ülle Lillaku materjale

———————————————————————————————

“Elu trammis. Tallinn-Helsingi”

Soome autorite spetsiaalselt Fotomuuseumi galeriile Lee tehtud näitusel eksponeeritakse kahe pealinna, Helsingi ja Tallinna, trammikultuuri.

Soome fotograafid Tuula Heikkinen (Espo) ja Aija Lehtonen (Helsingi) on pildistanud tramme seest ja väljast ning püüdnud talletada ühistranspordis sõitvate inimeste emotsioone. Piltidele on jäädvustatud trammis sõitvad inimesed ja trammid erinevatel aastaaegadel. Piltidel on trammireisijate argised tegevused ja linnamiljöö rööbastes kulgevates trammides. Näitus pakub huvitava sisekaemuse kahe linna argipäeva Soome lahe kummalgi poolel.

Avatud 22.04.-26.05.2015

—————————————————————————————————

Jan ja Sara Saudek Fotomuuseumis!

“Noor puu vana puu all”

Jan ja Sara Saudeki näitus „Noor puu vana puu all“ on maailmakuulsate fotograafide esimene ühisnäitus Tallinnas. Eksponeeritud on läbilõige fotokunstnike aastate jooksul sündinud loomingust.

Jan Saudek (s. 1935) on maailmakuulus tšehhi fotograaf, kellel on olnud sadu isikunäitusi. Jan Saudeki tööd kuuluvad kõikjal maailmas nii mainekate muuseumide kui eraisikute kogudesse. Sara Saudkova (s. 1967) on kuulsa fotograafi parem käsi ja ka iseseisev fotokunstnik. Režissöör Mark Soosaar nimetab Jan Saudekit teerajajaks fotokunstis „alastuse alatuks paljastajaks“. Sara Saudeki looming on Soosaare sõnul õrnem ning hillitsetum.

Näitus „Noor puu vana puu all“ on valminud koostöös Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga. Eksponeeritud töid on võimalik osta. Jan ja Sara Saudek annetavad 20 % teoste müügist Ukraina toetuseks.

Fotomuuseumi näituse kuraator on Kaupo Kikkas.

Foto Sara Saudkova „Käed II“

Avatud 19.03.-21.04.2015

—————————————————————————————————

Stina Kase näitus ”Eesti Balleti portreed”

Näitust „Eesti balleti portreed“ võib vaadelda kui tänuavaldust inimestele, kes on siinse tantsukunsti arengus ja eksistentsis võtmeisikuteks. Portreteeritavad on palutud osalema nõnda, et moodustuks mitmekülgne läbilõige nii geograafilisel (Tallinn-Tartu-maailm) kui stiililisel suunal (klassika-nüüdisballett). Möödunu ja praeguse kõrvutamine ei juhi tähelepanu üksnes baleriini eriala spetsiifikale, mis lubab laval olla piiratud hulga aastaid. Pildiseeriaga näidatakse, et kõigel silmale nähtaval onavarad tagamaad.

Stina Kase ütleb, et on fotograafiat armastanud kogu elu, alaga tõsisemalt hakkas ta tegelema aastal 2006. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis omandas ta alustuseks mustvalge analoogfoto tehnoloogiad ning suundus 2007. aastast digitaalpildi maailma. Oma lähenemist iseloomustab fotograaf kui loomulikku ja märkamatut, tema siht on dokumenteerida loovalt elu tõelist olemust. Stina jaoks on hindamatud kõik need väikesed hetked, mis välgusähvatustesse suubudes minevikku kaovad: naer ja nukrus, tulevikuootus ja nostalgia. Seisundid, mida on fotodele püütuna ka aastate pärast nauditav vaadata.

Näituse koostaja on Maris Kerge.

Näitusel „Eesti balleti portreed“ portreteeritud balletilegendid: Age Oks, Aime Leis, Elita Erkina, Endrik Kerge, Inge Arro, Elena Poznjak-Kõlar, Tatjana Laid, Juta Lehiste, Kaie Kõrb, Priit Kripson, Rufina Noor, Tatjana Voronina, Tiit Härm, Tiiu Randviir, Toomas Edur, Viesturs Jansons, Viktor Fedortšenko, Ülle Ulla, Ülo Vilimaa.

Seeria valmimist toetas Eesti Kultuurkapital, sisulises ja teostuslikus osas olid abiks Age Oks ja Toomas Edur, Lea Tormis, Mari Kõiv, Aune Aasoja, Kirsten Simmo ja Mart Laul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Kadri Kerge ning Anke Oks.

„Eesti balleti portreed“ 12.02-16.03.2015

—————————————————————————————————

Birgit Püve vestlusõhtu

Kunstnikuga vestleb Kaupo Kikkas.

Üritus on tasuta. Soetada tuleb vaid muuseumi pilet.

—————————————————————————————————

Birgit Püve “Elada mitmuses/Double matters”

Esimest korda Eestis uuris autor sellises mahus mitmike fenomeni siinses fotograafias. Üles pildistati 82 kaksikut ja kolmikut üle Eesti. Näituse väljapanekul on väljas umbes pooled pildistatutest. Identseid mitmikke jäädvustavad fotod pakuvad ebatavalist perspektiivi modellidele, kes end lõputult peegeldavad, samas ärgitavad need vaatajat ka sisemisele monoloogile. Projekt uurib unikaalsuse mõistet ning tähendust ajal, mis väärtustab individualismi, ning analüüsib teise enda, copy of me mõistet. Visuaalne uurimus „Elada mitmuses / Double Matters“ on pälvinud juba tähelepanu ja tunnustust nii Eestis kui ka välismaal. 2014. aasta novembris valiti töö nimega „Braian ja Ryan“ (ürituse kaanefotol) Londoni National Portrait Gallery poolt korraldataval konkursil The Taylor Wessing Photographic Portrait Prize’il 4193 töö seast 3. kohale. Samal aastal võitis seeria Eesti aasta pressifotode konkursil esimese koha portreede kategoorias.

Birgit Püve (s. 1978) on Eesti fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Tema töid on auhinnatud rahvusvaheliselt ning näidatud näitustel Prantsusmaal, Saksamaal, USAs, Austrias, Suurbritannias, Venemaal ja mujal. Autori töid on avaldatud väljaannetes The Washington Post, The Guardian, Ryanair Magazine, Der Spiegel, The Sunday Times Magazine, Newsweek Polska jne.

—————————————————————————————————

Fotomuuseumi galerii 05.12.2014-06.01.2015

NB: Autor Yana Feldman on näituse avamisel kohal.

“St-Peterburg. Lapsepõlve mitu nägu” on Venemaa modernse fotokunstniku Yana Feldmani esimene isikunäitus Eestis. Näitus on jätkuks samalaadsetele fotoprojektidele, mille autor on teinud Peterburgis ja Minskis. Oma teemale on autoril ebatavaline lähenemine. Tema eesmärgiks on olnud leida Peterburgist perekondi, kes on erinevatest rahvustest ja hoiavad elus oma kultuuri eripäeva. Tema modellideks on lapsed. “Tundub nagu oleks minu kangelasteks tavalised lapsed eri vanuses,” räägib Yana. “Tegelikult ei ole see tõsi. Tahtsin avada ust iga perekonna väikesesse sisemaailma, uurida iga pere liikme iseloomu, mis paistab välja ainult omadele. Perekond, elustiil, religion – need on lapse alustalad, mille järgi same ainult oletada, kuidas kujuneb lapse tulevik.” Ühe tütre emana on Yana jaoks laste maailm huvitav, kuna see on täiskasvanute omast nii erinev. Lapse jaoks on kõige tähtsamad tema kõige perekond ja sõbrad. Fotokunstniku tähelepanu kohaselt on Peterburgi jäänud liiga vähe neid perekondi, kellel üldse on pere traditsioonid nagu ühised lõunad, vanavanemate retseptid jne. Üheks põhjuseks peab Yana Peterburgi kui suurlinna eklektilist rütmi, mis surub peale oma teistsuguse elutempo.

—————————————————————————————————-

——————————————————

Näitused 2014

JAANUAR – KALJU SUUR – „Retrospektiiv“

VEEBRUAR – MAJID SAEEDI (Iraan) „Maamiinide ohvrid“

MÄRTS – PEETER SIRGE „Maastikud 2“

JUUNI – KRISTIAN SAKS „Päike purgis“

JUULI – GRUPINÄITUS „Mulgimaa hing ja vaim“

AUGUST – JAANUS REE „Moment“

SEPTEMBER – MIHKEL TIMMO/AGO RUUS „Pildid klaasidelt“

OKTOOBER – KAREL KRAVIK „Lõpetamata lood“

DETSEMBER – YANA FELDMAN „St-Peterburg. Lapsepõlve mitu nägu“

—————————————————————–

Mihkel Tammet “Aeglane Vaikelu”

Fotomuuseumi kelder “Lee” 9.09 – 5.10.2010.

Harrastusfotograaf Mihkel Tammeti debüütnäitus „Aeglane Vaikelu“ koosneb aastate jooksul fotografeeritud vaikelu motiividest. Fototeostel kujutatud

kompositsioonid teeb huvitavaks asjaolu, et need on komponeeritud eesti ühes vanimas ja originaalsemas arhailises Läänemaa puitmõisas.

Keskvere mõisasüda on läbi loodud MTÜ ja huviala tegevustega olnud avatud ka teistele fotohuvilistele oma nn „Slow Life“ propageerimise ja meelestatusega.

Vaata pilte: http://www.flickr.com/mtammet

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.