Muuseumist

Keskaegses raevanglas ja vanglaülema elamus 15. sajandi keskpaigast saab lisaks ajaloolisele hoonele tutvuda Eesti fotograafia ajalooga aastail 1840–1940, tänapäeva fotograafide näituste ja suurepärase fotoaparaatide kollektsiooniga.

Näha saab haruldaste dagerrotüüpide, ambrotüüpide ja ferrotüüpide väljapanekut ning tutvuda vanade kaamerate ja muu fototehnika ajalooga.

Fotomuuseumi galeriis ja fotohoovis toimuvad suvehooajal pidevalt näitused ja üritused. Lisaks saab muuseumist tellida muuseumitunde nii kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele.

RAEVANGLA HOONEST

Tallinna Linnamuuseumi filiaal Fotomuuseum on huvitav kooslus Põhja-Euroopa arhitektuuriloos haruldastest õigusemõistmisega seotud hoonetest ja ühest kaasaja kõige moodsamast ning enim kättesaadavast kunstiliigist – fotograafiast.

Muuseumihoone koosneb kahest sajanditevanusest ehitusest. Vanem nendest on Raekoja tn. 6 – endine vanglahoone (odelie, Büttelei), mille rajamislugu kaob 14. sajandi algupoolde. Tollane hoone ehitati 1441.–42. aastal põhjalikult ringi, nagu võib näha Tallinna Linnaarhiivis leiduvatest ehitusarvetest. Vana vangla on jäänud siiski uue ehituse sisse ja mingi osa sellest kandis veel pikka aega “vana vangla” nimetust.

Valminud hoone oli kahekordne kellerdatud ehitus, mille keldris ja II korrusel olid kaks kitsast, silindervõlviga kaetud kogu hoone pikkust kongi, mis hooviseinas lõppesid danskeriga (käimla). Enam-vähem sama ruumiskeemi on järgitud ka I korrusel, ainult kongid on siin kitsamad ja nende vahele jääb ahtake võlvkäik pääsuks hoovile. Lühem on ka parempoolne kong ning tema ette jääb väike eesruum, kust algavad keldrisse ja II korrusele viivad müüritrepid, ning kuhu avaneb sügavas seinaorvas asuv lihtsas raidportaalis vangla peauks. Hoone vanast otstarbest kõnelesid veel sajandi alguses keldrikongide seintel rippunud massiivsed raudrõngad, mille külge vange aheldati.

Vanglat on korduvalt remonditud. 1752. aastal on teda kirjeldatud üsna lagunevana; ilmselt tollasest remondist pärinevad I korruse tänavaäärses osas nähtavad ristvõlvid. Raevangla kasutamine oli tihedalt seotud raekojaga, mille II korrusel istus linnakohus. Ühenduse hõlbustamiseks oli raekoja tagaseinas vanglaportaali vastas uks, mille kaudu pääses rae keldrisse ja sealt edasi müüritrepi kaudu raesaali, kus õigust mõisteti. 18. sajandil avati Rüütli tänaval uus vangla-kasvatusmaja ning vana jäi hulguste ja kerjuste varjupaigaks. Rahvasuus muutus hoone nimetuski ja Bütteleist (vangla) tehti Bottelei (kerjamine).

1832. aastal müüdi hoone eravaldusse.

Vangla kõrval, Raekoja tn. 4, asub samavanune – 14. sajandist pärinev vanglaülema ja kohtuteenrite elamu. Varasema väikese hoone suurendamiseks osteti 1419. aastal selle ja vangla vahele jäänud väike ehitis ning liideti 1440-ndail aastail ümberehitusega mõlemad väikesed majad üheks hooneks. Tüüpilisena elamuile on selle hoone kõik vahelaed puidust; eripäraks on aga nii eeskoja (diele) kui elutoa (dornse) paiknemine tänava ääres, sest tavaliselt asus elutuba kinnistu sügavuses eeskoja taga. Säilinud on elamuile iseloomulik korrustevaheliste sirgete müüritreppide süsteem hoone tagaseinas ja mantekorstnaga kööginurk eeskojas. Hoone portaal on ilmselt 16. sajandil tehtud remondi ajal ümarkaarseks muudetud.

PÜSIEKSPOSITSIOON

Püsiekspositsioon mõlema maja kahel korrusel annab ülevaate Eesti fotograafia ajaloost 1840-1940. aastani.

Eesti päevapiltnikud olid sel ajavahemikul väga hinnatud fotokunstnikud ka väljaspool kodumaa piire.

Ekspositsioon algab fotoharulduste – dagerrotüüpide, ambrotüüpide ja ferrotüüpide väljapanekuga.

Charles Borchardt, Bernhard Lais, vennad Kristinid ja Heinrich Tiidermann olid tuntud Eesti fotomeistrid 19. sajandi lõpus. 20. sajandi algul võib Eesti fotograafias juba rääkida fotokunstist. Johannes ja Peeter Parikas, Nikolai Nyländer ning Johannes Mülber esinesid juba rahvusvahelistel võistlustel ja tõid Eestisse mitmeid kõrgeid auhindu.

Lisaks esitatud fotokollektsioonidele saab vaataja ka ülevaate kaamerate arengust, tutvuda 20. sajandi alguse ateljee ja pimiku varustusega.

Ekspositsiooni lõpus on eksponeeritud väikseim meie kaamerate seas. See on taskukaamera “Minox”, mis tundub mänguasjana, kuigi tegemist on täiesti tõsiseltvõetava aparaadiga. “Minoxi” leiutamise lugu on seotud Eestiga. Eesti tehnikaajaloos loetakse seda pisikaamerat üheks suuremaks ja põnevamaks leiutiseks.

Esimene “Minox” valmis Tallinnas 1936. aastal, tootma hakati teda aga 1938. aastal Riias. Fotomuuseumi ekspositsioon toetub muuseumi enda kogudele, mis asuvad samades hoonetes.

Igal kevadel koostatakse Fotomuuseumi rikkalikust fotokogust uus püsinäitus, mis näitab Tallinna ilu ja omapära ning pakub vaatajatele rohket äratundmisrõõmu. Samuti tutvustatakse suurte Eesti fotomeistrite kollektsioone.