Näitused

Alates 3.septembrist oleme suletud remondi tõttu, taasavatud kevad 2019 Kalamaja muuseumina

“MUINASJUTU-VANAEMA JUTULÕNGAKERA”
15.02.2017 – 2.09.2018

Tegemist on hubase vanaema toaga, kus võib kohata muinasjuttu erineval kujul – seda kuulata, lugeda, mängida, vaadata, kirjutada ning ka ise jutustada. Pealtnäha tavaline riidekapp võib hakata kõnelema ning peita endas muinasjutumetsa, tegelased raamatulehekülgedel aga ühtäkki ellu ärgata ning liikuma hakata. Vana puhvetkapp peidab endas aga jutuvestjate lugusid Setumaalt. Võlupuu esitab küsimusi muinasjuttude kohta ning aitab meenutada, millised on neile iseloomulikud tunnused. Vanaema juurest ei puudu ka pannkoogid – sedapuhku on tegemist jutu-pannkookidega, millega mängides saab ise ühe uue muinasloo veerema panna.
Näitus sündis tänu muuseumi jõudnud tekstiilist lamenukkudele, mille autoriks on muinasjutu-vanaemaks kutsutud Leelo Vau (1921-2010), kes 1980ndatel aastatel nendega mööda Eestimaad ringi rändas ja nii lastele kui täiskasvanutele muinasjutte vestis.
Enamikul meist on lapseeamälestusi hetkedest koos oma vanaemaga. Vanaemad on olnud need, kel aega lapsega koos toimetada, ringi käia ja sinna juurde lugusid jutustada. Need lood saadavad inimest tihtipeale kogu ülejäänud elu – niivõrd tähtis on see, mida kogetakse lapsena.
Käesolev näitus ongi pühendatud kõigile vanavanematele, kes armastavad lastele lugusid rääkida ning püüab tuletada meelde, et praegusel kiirel ja pealiskaudsel ajal on ülioluline leida aega silmast-silma kohtumisteks, et päriselt üksteist kuulata ja lugusid rääkida.

Täname: ERR heliarhiiv, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Ants Vau erakogu

Näituse koostas: Tuuli Silber
Kujundasid: Anneliis Aunapuu ja Tuuli Silber
Kaastekstid: Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Piret Päär
Animatsioon: Animailm OÜ
Toetas Kultuurkapital

Jutu-pannkoogimäng
Foto: J. Künnap

Trepigaleriis “Eesti musterlapsed vanast Maretist”
18.05 – 2.09.2018


Lapsed on elu õied ja meie kalleim vara. Loomulikult tuleb seda õite ilu ja õitsemist ka jäädvustada.
See on kiire mööduma. Praegusel ajal võivad näiteks ajakirja Pere ja Kodu lugejad igast numbrist leida
lehekülje toredate põnnipiltidega. Vanemad on tabanud humoorikaid hetki, mis kisuvad vaataja suu naerule
ilmselt aastaid hiljemgi. Hetked on tõesti jagamist väärt. Kas aga teate, et sarnaseid põnnipildi lehekülgi avaldati
juba ka sõjaeelse Eesti vabariigi ajal? Siis oli avaldajaks naisteajakiri „Maret“ (ilmus Tartus 1935-1940).
Lapsed piltidel polnud aga tabatud mitte juhuslikult, vaid enamasti viimseni sätitud ja kammitud.
Teiste hulgas leidub ka argisemaid jäädvustusi, kuid enamasti vaatavad fotodelt vastu justkui musterlapsed.
Üheks huvitavaks ajastu märgiks võib pidada ka pildiallkirju, kus lisaks lapse ja tema isa nimele mainitakse
vanema ametit või seisust. Näiteks kas tegemist on pangajuhataja, jaama raudteeametniku või taluomaniku lastega.
Teiste hulgas võib fotodelt leida ka näiteks skulptor A.Starkopf`i  ja raadio-onu Felix Moor`i tütred.
Oma ajastu lugu räägivad piltidel ka laste nimed, riided, mänguasjad, mis neil käes on, kus ja mida nad teevad.
See on üks põnev ja uurimistväärt lugu või õigemini on iga pildi taga oma lugu.
Eriti paslik on seda kõike uurida nüüd meie 100 aastaseks saanud vabariigis.

Kuraator: Tuuli Silber
Kunstnik: Anne Järvpõld
Täname:
Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskus

“Kuidas PÄRISELT on kadunud”
– laste kunstistuudio Marukaru pisikeraamika näitus
18.05.2018 – 2.09.2018

Stuudios Maru Karu on aega jälgida, seal ei ole liiga palju.

Selleks, et liikumist alustada on vajalik kõigepealt seisatada. Selleks, et kuulda on vaja alguseks vaikust.
Kuulamine  ja mõtlemine nõuab seda kohustuslikku aja maha võtmist ja korraks enese teravdamist.
Kuulates ja arutades elu ja asjade üle teritatakse Marukaru stuudios ka kunstitegemiseks kõik vajalik teravamaks.

Nende kunst sünnibki mõttest ja just sealt, koos asjade arutamisest, saabki kõik alguse.
Loomine leiab mõtestatuse ja saab sedasi sügavam.
Seni kõige suurema keskendumisega on üllatanud lapsed keraamiliste pisinõude voolimisega.
Nii tekkiski neil mõte teha Eestile kingitus lapse erilisest pühendumisest, järjenäitustega „Liivalinn ja pisinõud“.
Hetkel saab nende ülespanekuid näha veel Kalamaja Raamatukogus ja Jahu tänaval ArtDepoo galeriis.

Maru Karu 3-12 aastased lapsed ja õpetaja Agnes Liiv soovivad kõigile omalt poolt
suurt, suurt isu keskendumise ja suure sisemise kuulamise järele!

Teksti toimetas: Piret Tali
Näituse sättisid üles: Agnes Liiv ja Mauri Liiv

Vitriininäitus “100 aasta mängud”
20.05.2017 – 02.09.2018

Väljapanek lauamängudest Tallinna Linnamuuseumi kogudest.
Vanimad pärinevad 20. saj. algusaastatest. Samuti saab näha valikut nõukogude perioodil Eestis
ja teistes liiduvabariikides valmistatud mängudest.