Kiek in de Kök

Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483.

Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal Tallinna teise piiramise kirjelduses kui “Kyck in de Kaeken”. Hiljem käibis mitu nimevarianti: “Kik (Kyk) in de Kok”, “Kiek in die Küche”, “Kickenbeck”, “Pulffer-Thurm Giecken Köck”. 1696.a. esines aga ka torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant “Kiek in de Kök”, mis alamsaksa keeles tähendab “vaata kööki”. Sellest ligi 38 m kõrgusest ehitisest võis tõepoolest vaadata läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate lähedal asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis siit silmata vaenlase tegevust tema “köögis”, s.t. lähtepositsioonidel.

Ehitusgeoloogiliste määrangute põhjal sisaldab praegune torn mitut ehitusjärku. Juba 15. saj. lõpul asuti esialgset torni ümber ehitama. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 meetrit. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Siiski jäi torn madalamaks kui tänapäeval. Väikestest munakividest laotud veetiheda põrandaga ülakorrus oli pealt avatud ja katustamata. Selle sõõrjas rinnatises paiknes 22 laskeava. Arvatavasti oli rinnatis püsivalt kaetud kaitsekatusega, torni keskosa aga jäi vabaks. Sinna võidi üles seada mortiire ja katapulte.

zepKiek in de Köki tulejõud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu. Laskemoon vinnati kõrgematele korrustele läbi kuppelvõlvide tippudesse jäetud avade plokiseadeldise abil. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. Suurtükid paiknesid laskeavades, mille kõrvale on müüridesse jäetud pesanišid suurtükkide põrkepalkide otste paigutamiseks. Suurtükkide kergemaks käsitsemiseks tehti algselt laskeavade põrandad astmelised.

Korrustel paiknesid kaminad, kust sai süüdet suurtükkidele ja mille paistel sõjamehed võisid end soojendada. Suuresti muutsid Kiek in de Köki ilmet 16. ja 17. sajandil toimunud ümberehitused.

pommIngeri bastioni rajamisega torni lõunapoolsele küljele jäid kaks alumist korrust bastioni muldkeha sisse. Pääsuks bastionile raiuti kolmanda korruse lõunaseina endise laskeava kohale uus uks. Ehitati ümber trepistik. Neli ülemist korrust kohandati suurtükkidele, mis asetsesid rataslafettidel. Seetõttu lammutati enamiku laskeavade astmelised põrandad ja asendati tasastega. Rida laskeavade suudmeid muudeti parema tulistamisraadiuse saavutamiseks lehtrikujuliseks. Laskekambrite kohale ehitati püssirohusuitsu äratõmbekanalid. Muutus ka kuuenda korruse ilme. Uuele välisseinale toetati katuslagi, mille paksus kõige õhemas kohas oli 2 meetrit, korruse tipus aga ligi 4 m.

Seoses sõjatehnika arenguga vähenes linna ringmüüri tähtsus. Pärast Eestimaa vallutamist Venemaa poolt Põhjasõja ajal hakkas linna kindlustusküsimustega tegelema selleks loodud Tallinna Insenerikomando. Seda asjaolu püüdis Tallinna raad kasutada ringmüüri korrastamise kohustustest vabanemiseks. 1760. aastal läkski Kiek in de Kök riigi valdusse. Sõjalise tähtsuse kaotanud torni kasutati laona, elukorterina, arhiivihoidlana. 20. sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased.

Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. a. osalisi remontrekonstrueerimistöid ja tornis avati 20. juulil 1958. a. Tallinna Linnamuuseumi filiaal.

jossif1966. a. algasid uued suureulatuslikud restaureerimistööd, mis kestsid 1968. a. sügiseni. Restaureerimistööde käigus püüti luua kompromiss 15.-16. saj. arhitektuuri, 17. saj. ümberehituste ja tänapäeva muuseumi vajadusteks loodud konstruktsioonide vahel. Torni korrustele tehti uued põrandad poolpuhtalt tahutud paeplaatidest. Rajati kütte- ja veesüsteem, korrastati trepistik.

Kiek in de Köki välisküljel kaevati madalamaks bastioni muldkeha tornist lõuna ja lääne pool. Lõunapoolsesse ossa piki Komandandi tänavat jäi tugimüüriga piiratud süvend juurdepääsuks, kuna lääne poole rajati maa-alune juurdeehitus sissepääsu, vestibüüli ja abiruumide paigutamiseks.