Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini

Reformatsioon 500

Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas 15.–16. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele. Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532) ning fragmente Wanradt-Koelli katekismuse (1535) Meie Isa Palvest (osad esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest); katkeid usutunnistusest ja ristimis- ning altarisakramendist ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.Näitus koosneb kahest osast: Tallinna Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis on võimalik tutvuda Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes.Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Jaani kirik, Tallinna Linnaarhiiv ja Tallinna Linnamuuseum.

Näitus avatakse 2. märtsil kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus ja kell 16.00 Kiek in de Kökis ning  jääb avatuks kuni 23. aprillini 2017.

Tallinna suurpommitamine ning varjendid Harjuvärava mäe all

9. – 10. märtsil 2017 möödub 73 aastat Tallinna tabanud massiivsest õhurünnakust, mille II maailmasõja päevil korraldas Saksa vägede poolt okupeeritud linnale Nõukogude lennuvägi. Rünnak tõi endaga kaasa enneolematuid purustusi, muutes jäädavalt linna nägu ja tuhandete linlaste elu. Hävis 1/3 Eesti pealinnast ning hukkus vähemalt 554 inimest. Sellel hirmuööl leidis tuhatkond tallinlast pommide eest kaitset varjendiks kohandatud Ingeri bastioni käikudes ehk Harjuvärava mäe all.

Korraldame oma muuseumis märtsipommitamise mälestuseks temaatilisi ekskursioone, kus räägitakse lähemalt pommitamise öö sündmustest, vahendatakse kaasaegsete mälestusi ning külastatakse sõjaaegseid varjendeid bastionikäikudes. Ekskursioonid algavad Kiek in de Kökist (Komandandi tee 2) neljapäeval, 9. märtsil kell 16.00, 17.00 ja 17.30. Saab vaadata ka näitust pommitamise tagajärgedest Tallinna vanalinna piirkonnas. Palume ekskursioonidele  registreeruda tel. 6 44 66 86 või e-kirjaga aadressil kok@linnamuuseum.ee. Osalemine muuseumipiletiga.

Tornide sõbrapäev

Laupäeval, 18.02 korraldame  koos Neitsitorni kohvik-muuseumiga sõbranädala puhul ürituse peredele.
kell 14.00 algaval ekskursioonil vaatame ringi Kiek in de Köki suurtükitornis ja Neitsitornis, räägime lähemalt linna kaitsmisest ja tornide tähtsusest, teeme jalutuskäigu kaitsekäigul kahe torni vahel.
Kell 15.00 toimuvas töötoas saame ise meisterdada linnamüüri torne ning mõistatada, miks neid vanasti just niimoodi ehitati.
Oodatud on pered lastega vanuses 5-15.
Kohtumiseni tornides!
Palume võimalusel eelnevalt registreeruda aadressil kok@linnamuuseum.ee või helistada tel  6 44 66 86.
Osalemine muuseumipiletiga (perepilet 10€).

Sõbrapäeval Bastionikäikudes

Heikki Leisi fotonäitus “KRONOVOORID”

“Kas kuud polegi olemas siis, kui teda keegi ei vaata?”
- Albert Einstein vestluses Niels Bohrile.
Aeg on inimeste leiutis, mis on oma looja vastu pöördunud. Korrastajast on saanud orjastaja, me oleme iseenda loodud süsteemi vangid. Aeg ilmub sinna, kuhu jõuab inimene. Kas ta eksisteerib ka seal, kus meid ei ole? Millise korra järgi elavad need inimkauged paigad siis, kui aja kulgu ei fikseerita? Me ei tea seda, sest me käime ajaga koos. Heikki Leis fikseerib aja seal, kus seda vaja pole. Seal, kus elu kulgeb omasoodu. Aja doktriini lipu all võitleva ristirüütli relvaks on kell, mille ta vallutatud aladele püsti paneb.
Tema struktureemispingutused aga lakkavad olemast hetkest, kui ta on sealt lahkunud. Järgi jääb vaid pilt, fikseeritud sündmus, pelk fakti konstanteering. Mis on neis kohtades kell praegu? Kas seal üldse on mingi kell? Kultuuri ja looduse võitluses on inimene võitlemas edukat sõda, aga täielikult ei õnnestu meil oma vaenlast, kontrollimatut loodust iial korrale kutsuda. Leis varastab endale (ja meile) neid hetki, mis meile ei kuulu. Ei enne, ega ka pärastpoole.
“Kaks korda aasta keerame meie kella, ülejäänud aja keerab kell meid.“- “Kaks lisatundi”, Öökülm
Fotod on valminud aastatel 2013-2016.
Avamine 08.02 kell 17.00
Näitus jääb avatuks kuni 2.04.2017

Punase kuke ajaloonädal

Seoses Punase kuke aasta saabumisega korraldavad Neitsitorni muuseumkohvik ja Kiek in de Kök ajaloonädala, kus saab kuulata loenguid ning osaleda ekskursioonidel, teemadeks Tallinna piiramine 440 aastat tagasi ning linna räsinud mineviku suured tulekahjud. Neitsitorni muuseumkohvik pakub sel nädalal vürtsikaid toite ja tuliseid jooke.

Kava:

21. jaanuar

Teemapäev Kiek in de Kökis “440 aastat Tallinna piiramisest Liivi sõjas”

Kell 15.00  Loeng “Tallinna piiramine vene vägede poolt 22. jaanuar – 13. märts 1577”. Toomas Abiline, Kiek in de Köki muuseumijuht

Kell 16.00 Ekskursioon Kiek in de Kökis “Vaenupoolte relvastusest Liivi sõjas”. Ando Pajus, Tallinna Linnamuuseumi relvakogu hoidja

25. jaanuar

Kell 17.30 Eriekskursioon algusega Neitsitornist “Kuulsusrikastest kaitselahingutest moskoviitidega 1577 aasta talvel Tallinnas”. Tõnu Pedaru, ajaloolane

28. jaanuar

Kell 13.00 Loeng Neitsitorni lektooriumis “Tallinn põleb” läbi sajandite linna tabanud tulekahjudest. Tõnu Pedaru, ajaloolane

Kell 14.00 Venekeelne ekskursioon Kiek in de Kökis ja Neitsitornis „Tornid Tallinna kaitsel. 440 aastat Tallinna piiramisest Liivi sõjas“. Algus Kiek in de Kökis. Julia Voinova, giid-pedagoog

Eripakkumisena 21.01 – 28.01 tulised toidud ja joogid Neitsitorni kohvikus.

Palume üritusele eelnevalt registreeruda

tel 6 44 66 86 või e-kirjaga:

kok@linnamuuseum.ee

Osalemine muuseumipiletiga.

Tarah Montbélialtz´i fotonäitus “Veneetsia”

12. jaanuaril avatakse Kiek in de Köki 6. korrusel Tarah Montbélialtz´i fotonäitus “Veneetsia”. Vaatamata võõrapärasele nimele on tegemist eesti päritoluga Tallinnas sündinud ja Pariisis üleskasvanud prantsuse fotograafiga. Tarah Montbélialtz on eesti ajaloolase ja filmirežissööri Vladimir-Georg Karassev- Orgusaare (1931-2015) ning näitlejanna Ene Rämmeldi poeg.

Tarah Montbélialtz on leidnud fotograafina tunnustust: võitis aastal 2014 fotokonkursi „Paris métisse”, aastal 2015 sai esimese koha Prantsuse Kultuuriministeeriumi personali fotokonkursil „Trésor(s)”. Viimased kollektiivnäitused olid 2016. aastal: „Future Landscapes“ Veneetsias Venice Art House´is ja „Brouillards Surfaces Femme“ Pariisis, Galerie Art Montparnasse´is. Ta on esinenud näitustega ka Eestis.

Kiek in de Kökis avatav fotonäitus on pühendatud Tallinna sõpruslinn Veneetsiale.

Autor on kirjutanud näitusele saateks:

“…Uitamine mööda Veneetsia platse, sillakesi, tänavakesi…

Mööduvate inimmasside hingeseisundi tabamine, gondlisõudjate oote- või tööhetkeseisak, graatsiate liuglemine läbi kaadri.

Haarata seda, mida kohalviibija ise ei aimagi?  Tänavafotodega luua omaette maailm?

Hiilgus ja allakäik. Lisaks lubatakse, et kui mitte poole sajandi, siis sajandi pärast Veneetsia linn  paratamatult vajub/kaob vee alla. Seda enam iga hetk on seal täna väärtuslik…”

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2017.

Vladislav Staniševski näitus „Kunstniku kood“

5. jaanuaril avati Kiek in de Köki keldrigaleriis ühe tuntuima eesti-vene kunstniku Vladislav Staniševski (1947-2011) näitus „Kunstniku kood“, mis on pühendatud autori 70. sünniaastapäevale.
Vladislav Staniševski loomingumaailmad ei ole ainult viimistletud tehniliselt täiuslikuks, vaid neile on omane ka  ajatu filosoofiline nägemus. Tema kunst, väljendudes selgetes ja virtuooslikes ofordi ja puulõike graafilistes joontes, asetab universumi keskpunkti Inimese ning lummab vaatajat mõtisklema sügavate ja igavikuliste sünni, elu ja surma küsimuste üle. Üheks kunstniku lemmikmotiiviks olid linnad – Tallinn ja Peterburg.
Vladislav Staniševski tööd on esindatud maailma erinevates muuseumides, pildigaleriides ja erakollektsioonides. Kunstniku sajad teosed jaotuvad erinevate žanrite vahel: kompositsioonid, maailmakirjanduse šedöövrite illustratsioonid, lisaks ka suur hulk eksliibriseid. Staniševski on paljude rahvusvaheliste illustratsiooni – ja graafikapreemiate laureaat, kelle töid on eksponeeritud enam kui 70 personaal- ja rühmanäitusel.
Vladislav Staniševski lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal ja oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Näitusel „Kunstniku kood“ näeb vaataja vaid väikest valikut kunstniku loomingust – illustratsioone ja vabagraafikas loodud teoseid. Näitus jääb avatuks 5. veebruarini 2017.

Näitus „Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser“

8. detsembril avatakse  Tšehhi ajaloo ühe olulisema kuninga 700. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser”.

Näitus annab ülevaate Karl IV valitsemisaja ajaloolisest kontekstist, muutustest arhitektuuris ning Praha tähtsusest sellel õitsenguajaks peetaval perioodil. Näituse juurde kuuluvad neliteist Tšehhi Rahvusmuuseumi kollektsiooni kuuluvat arhitektuurilist kivifragmenti 14. sajandi Praha ehitistest ja skulptuuridest. Enamus fragmente pärineb tuntuima tolleaegse arhitekti – Petr Parléři töökojast. Lisaks ilmestavad näitust kaks Karl IV aegset kuldtukatit.

Karl IV valitsemisajast ning Praha kui kuningliku ja alates 1355. aastast ka keiserliku metropoli ajaloost annavad ülevaate tekstid ning esinduslik pildimaterjal. Näitus tutvustab ka Tšehhia ja Balti regiooni kultuurilisi ning vaimseid kontakte 14. sajandil. Karl IV hoidis diplomaatilisi suhteid Balti regiooniga, Läänemere äärest läks Tšehhiasse merevaigutee, mida mööda liikusid Luksemburgi dünastia liikmete käsutusse luksusesemed.

Näituse on koostanud Tšehhi Rahvusmuuseum ja selle Eestisse toomist toetas Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Eestis, näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2017.

Kuraatoriekskursioonid Raidkivimuuseumis

Tallinna Linnamuuseum kutsub ekskursioonidele Raidkivimuuseumisse!

Tavapärased ekskursioonid toimuvad muuseumi lahtioleku aegadel T – P 10.00 – 16.00.

8. ja 9. detsembril kell 17.00 toimuvad eriekskursioonid küünlavalgel, mida viib läbi Raidkivimuuseumi kuraator, kunstiteadlane Risto Paju. Palume registreeruda tel. 64466 86 või e-kirjaga: kok@linnamuuseum.ee.

Olete oodatud tutvuma  Tallinna kiviraidurite meistriteostega! Osalemine muuseumipiletiga.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.