Muuseumiööl on Kiek in de Köki suurtükitorn tasuta avatud kell 18.00-23.00. Uksed suletakse kell  22.30.

Muuseumiöö programm:

Kell 18.00: 2. korrusel räägime 16. sajandi Rootsi väejuhist ja Eestimaa kubernerist Pontus De la Gardie’st (vene keeles)

Kell 19.00: 3. korrusel räägime Tallinna timuka autust ametist (eesti keeles)

Kell 20.00 :  4. korrusel räägime 17. sajandi Tallinna kiviraidur Arent Passeri anderikkast isikust

Kell 20.00: 2. korrusel räägime 18. sajandi Tallinna salapärasest vangist, metropoliit Arseni Maciejewiczist (vene keeles)

Kell 21.00:  3. korrusel räägime 17. sajandi Rootsi fortifikatsiooniinsenerist, Tallinna ja Narva bastionide rajajast Erik Dahlbergist.

Kell 22.00:  2. korrusel räägime 16. sajandi Rootsi väejuhist ja Eestimaa kubernerist Pontus de la Gardie´st

Bastionikäigud on muuseumiööl suletud. Bastionikäikude eesruumis saab vaadata Estica-sarja telesaadet Kiek in de Kökist, kõneleb kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa (vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega).

Kiek in de Köki suurtükitornis toimuvad 15. mail, Tallinna päeval teemaekskursioonid „Kindluslinn
Tallinn: linnamüüri tornidest Aegna merekindluseni“. Vaatame näitust Aegna merekindlusest ja
jalutame uuel, Neitsitorni viival kaitsekäigul.

Ekskursioonid toimuvad algusega   kell 16.00 (eesti keeles) ja kell 17.00 (vene keeles).

Osavõtt sooduspiletiga 2.60 €

Kultuurifestival “Voilà! 2013 Prantsuse kevad Eestis”, mida korraldab Prantsuse Instituut koostöös Prantsuse Saatkonnaga Eestis,  toob Kiek in de Köki suurtükitorni Jüri Arraku näituse, kus on eksponeeritud kunstniku Carcassonne’i ja Tallinna-teemalised  maalid, joonistused ning graafika.

Näitus on avatud 16. aprillist kuni 9. juunini.

Kolmapäeval, 13. märtsil kell 16.00 avatakse Kiek in de Kökis näitus „Aegna merekindlus – unustatud suurtükipositsioonid Tallinna kesklinnas“.
Näitusel saab näha Aegna saart tema hiilgeaegadel, kui praeguseks looduse rüppe vajunud saarel käis sõjaline tegevus. Vaatajate ees rullub lahti lugu vägevast merekindlusest, mille rajamist alustati Vene tsaaririigi korra ajal Peeter Suure Merekindluse ühe osana. 1918. aasta veebruaris pommitasid saksa väed Aegna saarel asuvat patareid ja mehitasid selle päevad hiljem. Kui sõda oli lõppenud, asusid sama aasta novembris saarele iseseisva Eesti Vabariigi kaitseliitlased.
Näituse rõhk ongi Aegnal, kui iseseisvunud riigi merekindlusel ning sellel teeninud eesti meestel. Fotode abil saab tutvuda nende eluga, näha dokumente, aumärke ja muud temaatilist. Lugeda võib sõdurite kirjutatud Aegnale pühendatud luuletusi. 1940. aastal olid Eesti sõjaväelased Aegna saarel valmis vastu hakkama Punaarmeele, tulistades enne vastaste dessanti isegi hoiatuslasu, kuid vastuhakk kästi lõpetada. Eesti mehed teenisid Aegna merekindluses sama aasta 17.
juunini, mil saare mehitas Punaarmee. Edasi vajus kunagine sõjaväesaar unustusse. Praegu kuulub Aegna saar Tallinna kesklinnavalitsuse haldusalasse.
 
Näitus on avatud 13.03-19.05.2013
Näitus on valminud koostöös Fotomuuseumiga

Kuraator Taavi Veiler
+ 372 55 591 117

www.linnamuuseum.ee/kok
www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum

Jaan Pääsuke “Mäng valgusega”

Kiek in de Köki  2. korrusel on avatud fotograaf Jaan Pääsukesevalgusmaalingute näitus.

Jaan Pääsuke (s. 1962) on pärit Viljandimaalt, Abja-Paluojalt. Kutselise fotograafina tegutseb aastast 1983.

Valgusmaal (light painting) on fotograafiline tehnika, kus pilt „maalitakse“ erinevate valgusallikatega (taskulamp, LED-lamp, hõõglamp jne.) Autor on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu, viimati eksponeeriti tema näitust Saksamaal, Minden-Lübbecke maakonnas.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

6. novembrist kuni 9. detsembrini on Kiek in de Köki II korrusel avatud näitus Evald Okase kujundatud eksliibristest.

Evald Okas (1915-2011) on olnud üks kõige produktiivsemaid eesti eksliibrisekunstnikke. Tema eksliibristel on pea alati võimalik avastada autori maaliloomingu või graafikateostega seostatavaid motiive, mis teevad näiliselt vähenõudliku väikegraafilise teose põnevaks ja ambivalentseks.

Juba tema esimesel seitsmeteiskümneaastase koolipoisina endale loodud eksliibrisel aastast 1932 võime realistliku noorpõlveportree taustalt leida aktistuudio. Aktifiguur või teatraalselt atribueeritud kaunis naine tervitab vaatajat tema eksliibristelt kuni hilisloominguni välja. Enam kui 3000 eksliibrist Evald Okase loomingus võib vaadelda kui nõudlikke graafilisi väikevorme, mille valmimisel põimusid mitmed kunstniku loomingus olulised aspektid.

Kindlasti katsetas ta eksliibrisi luues erinevaid graafilisi tehnikaid. Teisalt on olnud oluline tema isiklik kontakt arvukate Eesti kunsti- ja kultuuritegelastega (nimekiri on erakordselt pikk), kellest osa on kunstnikult eksliibrise tellinud. Paljudele aga tegi Okas raamatuviida omaalgatuslikult. See oli tema poolene pöördumine teise loovisiku poole, kelle tegevust ta tunnustas. Rahvusvahelises kollektsionääride seltskonnas kujunesid tal tänu eksliibrisehuvile piire ületavad väliskontaktid. Nagu Evald Okase muuski loomingus, on ka kammerlikel eksliibritel elavalt lavastatud taustmaailm, mis annab aimu raamatuviida omaniku olemusest. Väga paljudel eksliibristel elavad barokselt külluslikes kompositsioonides teatraalsed naised, varjamatult erootilised naisaktid ja tütarlapsed maailmalinnade tänavapildist. Evald Okas tõi eesti sõjajärgsesse maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelise käsitluse kaasaegsest naisest. Ja sealt, fantaasiaküllastelt šedöövritelt rändasid kümned ja kümned erinevad motiivid ka tema eksliibristele. Ent kindlasti ka vastupidi: vaba joonekäsitlusega meelelistest eksliibrisemotiividest said alguse maalide ja graafiliste lehtede vormiotsingud.

Näituse koostas Evald Okase Muuseum.

Tekst: Juta Kivimäe

Laupäeval, 20. oktoobril räägitakse muuseumi perepäeval Tallinna Mustpeade vennaskonnast.

Kell 13.00–16.00 on külastajatel võimalik osaleda temaatilistel ekskursioonidel. Lapsed saavad torni 2. korruse töötoas meisterdada vappe ja lippe, proovida hanesulega kirjutamist ning värvida torni teemalisi pilte.

PEREPÄEVA KAVA:

Kell 13.00 „Mustpead vanas Tallinnas“: muuseumipedagoog Janar Juhanson räägib Mustpeade tegevusest keskajal ning Lambert Glandorpi haruldase originaalepitaafi põhjal Mustpeade tähtsaimast lahingust nn lahingust Jeruusalemma mäe taga.

Kell 15.00 „Mustpeade vennaskond 17.–20.  sajandini“: muuseumijuht Toomas Abiline kõneleb Mustpeade hilisemast käekäigust ja tegevusest Eesti Vabariigi ajal.

Perepäevale Kiek in de Köki suurtükitornis pääseb sooduspiletiga (1.60 EUR), eelkooliealised tasuta.

OLETE OODATUD!

Ekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219” räägib sõjapidamisest vanas Tallinnas, annab pildi katkust ja näljahädadest ning tutvustab kuritegusid ja karistusi keskaegses linnas.
Unikaalses relvakambris saavad huvilised tutvuda mitmesuguste relvadega ja proovida kätt laskesimulaatoril. 6. korruse kohvikust avanevad ainulaadsed vaated Toompeale, all-linnale ja sadamale.

Bastionikäikudes viib tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust annab edasi bastionikäikude ajaloo, liikudes ajas tagasi 17. sajandisse.
Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamisi..

Ekskursioonid Bastionikäikudesse

Bastionikäikudesse pääseb ainult giidi saatel. Grupi  suurus max 20 inimest.
Registreerimine tlf: +372 644 6686 , e-kirjaga:  kok@linnamuuseum.ee, või kohapeal.

Lahiolekuajad

T – P 10.30 –  18.00
(kassa suletakse 17.30)

———————

VANA ESILEHT

——————

Tallinnas Vabaduse platsi kohal kõrguv Kiek in de Kök koos Ingeri ja Rootsi bastionide käikudega on taas külastajatele avatud.

Tallinna Linnamuuseumi meeskonna ühistööna valminud Kiek in de Köki ja bastionikäikude uus ekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219-2219” pakub elamusi, teadmisi ja meelelahutust. Innovatiivsete multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvustatakse Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.

„Kiek in de Köki ja Bastionikäikude“ uue väljapaneku kujundasid Leonardo Meigas ja Ivari Männi. Projekti aitasid ellu viia Siseministeerium ja EAS, rahastajateks olid Tallinna Linnavalitsus ja Euroopa Regionaalarengu fond: viimane finantseeris projekti “Ajarännak” ajavahemikus 28.01.2008-15.02.2010, mille raames renoveeriti Kiek in de Kök ja bastionikäigud ning paigaldati uus ekspositsioon.

Täname koostööpartnerit Kaitseväe Logistikakeskust!

Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kl. 10.30st 18.00ni, kassa suletakse 17.30, talveperioodil (nov-veebr) kl 10.00st 17.30ni, kassa suletakse kell 17.00.

ALATES 04. APRILLIST BASTIONIKÄIGUD AJUTISELT SULETUD VEEAVARII TÕTTU!

Bastionikäikudesse pääseb ainult giidi saatel, grupi maksimaalne suurus on 20 inimest. Palume külastajatel end eelnevalt registreerida telefonil 644 6686, e-kirjaga aadressil kok@linnamuuseum.ee või kohapeal.

Andrei Lobanovi tegevusala kunstnikuna on lai – vitraažid, freskode maalimine,

mosaiikide koostamine. Mööda ei saa minna ka maalimisest ja raamatute illustreerimisest.

Andrei Lobanov sündis 1962.a. Tallinnas. Peale Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist

1983 aastal jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1990 a. maalikunsti erialal.

„Ma ei taha selle näitusega kedagi üllatada või šokeerida“, ütles Andrei Lobanov,

„tahan vaid näidata seda, mis mulle on südamelähedane“.

Oma parimate tööde kohta ütles Andrei Lobanov, et neid ei saa kunstnikul olla,

sest siis ta ei arene ja võib pliiatsi ja pintsli sahtlisse visata. „Ma suhtun igasse töösse

nii nagu oleks see esimene ja viimane – südamevärina ja täieliku vastutusega“ lisas Andrei Lobanov.

Näitus jääb avatuks kuni 31. oktoobrini 2012

Näitusel pildistamine on lubatud.

13. septembril 2012 avatakse muuseumis Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) fotonäitus “Linnaharmoonia”.

Näitus on koostatud Tallinna Linnamuuseumi fotokogu põhjal ning see jutustab inimestest Tallinnas ajavahemikul 1878 -2010. Just aastast 1878 pärineb Tallinna Linnamuuseumi fotokogu vanim pilt, millel näha inimene linnamiljöös.

Linn ja inimesed on lahutamatu kooslus. Fotograafia leiutamine andis võimaluse jäädvustada tegelikkust kindlal ajahetkel ning Tallinna fotograafid on olnud osavad hetkejäädvustajad läbi aegade. Vaadeldes fotosid näitusel, saame ülevaate linnaelu arengutest 19. saj. kuni 21. saj. esimese kümnendini. Siin talletatu on meie ajalooline mälu.

On sujuvaid perioode ja raskeid vapustusi, kuid linn on elav organism, mis vapustustest toibudes taas tasakaalu ja harmoonia poole liigub. Kui hästi ja kiiresti see toimub, sõltub meist – linnaelanikest.

Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini 2012.

Viru värava eelvärav 1878. a.