FOTONÄITUS “KAASAEGNE KUNINGLIK KODU”

„Kaasaegne kuninglik kodu“ (A Modern Royal Household) on fotonäitus Kopenhaagenis Amalienborgis asuva Frederik VIII palee restaureerimisest aastatel 2004–2010. Palees asuvad Taani kroonprintsipaari esindusruumid ning kroonprints Frederiki, kroonprintsess Mary ja nende nelja lapse kodu.

Nagu varasematel aegadel telliti ühiskondlike hoonete kaunistamist kunstnikelt, nii kutsus ka kroonprintsipaar appi kümme kunstnikku, et anda 18. sajandist pärit hoonele kaasaegsem nägu.

Palee taastamisel osalesid kunstnikud Olafur Eliasson, Jesper Christiansen, Erik A. Frandsen, Tal R, John Kørner, Kathrine Ærtebjerg, Morten Schelde, Signe Guttormsen, Eske Kath ja Kaspar Bonnén.

Näituse fotode autorid on fotograafid Torben Eskerod ja Roberto Fortuna.

Taani Suursaatkonna vahendatud fotonäitus on Kiek in de Köki esimesel korrusel avatud 1.–27. aprillini 2014.

Õhusõda Eestis 1941-1945

Neljapäeval, 27. märtsil kell 16 esitlevad kirjastus Grenader ja Mehis Helme Kiek in de Köki suurtükitornis (Komandandi tee 2) Mehis Helme uudisteost  „Õhusõda Eestis 1941–1945“.

Kirjastuses Grenader välja antud raamat sisaldab Eestis ajavahemikus 1941–1945 peetud õhulahingute kronoloogiat, esitatud on ka nendes osalenud väeüksused ja sõjatehnika. Raamat sisaldab rohkelt fotosid ja 74 lennuki värviprofiile.  Kohapeal on võimalik raamatut osta ja autorilt autogramm saada.

Vastvalminud teose autor Mehis Helme on tegelenud valdavalt raudtee ajaloo uurimise ja propageerimisega, olles Eesti Muuseumiraudtee üks algatajaid ja eestvedajaid aastast 1987.  Eesti aladel peetud õhusõja teemat ajendas teda uurima nii lapsepõlvest pärit huvi lennundusega seotu vastu kui ka sõjaväeteenistus Musta mere laevastiku õhujõudude kauglennuväes. Mehis Helme erakogust pärineb osa eksponaate Kiek in de Köki 2. korrusel praegu avatud näitusel „Purustatud linnasüda – Harju tänav enne ja pärast õhurünnakut 9. –10.03.1944“.

Üritust toetab ajaleht KesKus ja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts.

Olete oodatud!

PURUSTATUD LINNASÜDA – HARJU TÄNAV ENNE JA PÄRAST ÕHURÜNNAKUT 9.-10.1944

Tänavu 9. märtsil möödus 70 aastat Tallinna tabanud massiivsest õhurünnakust, mille 2. maailmasõja päevil korraldas Saksa vägede poolt okupeeritud linnale nõukogude lennuvägi. Rünnak tõi endaga kaasa enneolematuid purustusi, muutes jäädavalt linna nägu ja tuhandete linlaste elu.

Tallinna vanalinnas sai enim kannatada Harju tänav, mis moodustas keskse tänavana linnapildis ühe omapärasema ajaloolise ja arhitektuurilise terviku. Ühele Tallinna vanimale kaupmeeste ja käsitööliste tänavale koondus alates 19. sajandist linna kaubanduselu ning järk-järgult kujunes Harju tänavast üks linna olulisemaid äripiirkondi. 1930. aastatel asusid siin mitmed pangad, ärid, restoranid, hotellid ja kinod. Pärast 9.–10. märtsi ööd oli Harju tänavast hävinud 89%, Vana-Posti tänavast 95%, Niguliste tänavast 75%, Kuninga tänavast 25%, rängalt said kannatada neid ümbritsevad kvartalid.

Käesolev näitus käsitleb märtsipommitamise purustusi Tallinna vanalinnas Harju tänava piirkonnas. Valik ajaloolisi fotosid, kaasaegsete mälestusi ja Harju tänava väljakaevamistel leitud esemeid aitab luua pilti, mis toimus sellel traagilisel sõjaööl, mida kaasaegsed nimetavad ajaloolise linna ajalooliseks traumaks – Tallinna Pompejiks.

Näitus on avatud 9.03–24.08.2014.  Koostajad: Taavi Veiler, Toomas Abiline, Edith Ulm. Kujundaja: Lilian Juhkam 

Näitus on eesti, inglise ja vene keeles.

Tallinna suurpommitamise 70. aastapäeva üritused

Tänavu 9. märtsil möödub 70 aastat Tallinna tabanud massiivsest õhurünnakust, mille 2. maailmasõja päevil korraldas Saksa vägede poolt okupeeritud linnale nõukogude lennuvägi. Rünnak tõi endaga kaasa enneolematuid purustusi, muutes jäädavalt linna nägu ja tuhandete linlaste elu. Seda kurba tähtpäeva meenutab linnamuuseum mitme üritusega, mida korraldame koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Eesti Muinsuskaitse Seltsi  ja  “Ajateatriga”.

9. MÄRTSI MÄLESTUSPÄEVA KAVA:

Kell 10 korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) traditsioonilise mälestusteenistuse pommiohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Mälestuskõne peab Tallinna Linnavolikogu aseesimees Toivo Tootsen, hingepalvuse toimetab EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 12 avatakse Kiek in de Köki 2. korrusel näitus “Purustatud linnasüda – Harju tänav enne ja pärast õhurünnakut 9.–10.03.1944″.

Kell 13–17 peetakse Neitsitorni lektooriumisaalis rahvusvaheline konverents Eesti ja Soome linnade pommitamisest 1944. aastal. Konverentsi korraldab Muinsuskaitse Selts, ettekannetega esinevad Eesti ja Soome ajaloolased.

Konverentsist osavõtt on TASUTA! Konverentsikavaga saab tutvuda siit.

Kell 18 algab EMS korraldatud kontsert-jumalateenistus Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Esineb Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoor, orelil Andres Uibo. Vaimulikuna teenib EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu. Aastapäevakõne peab EMS esimees Peep Pillak.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ja Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

9. ja 10. märtsil algusega kell 18.30 ja 21.12 etendub bastionikäikudes Ajateatri esituses Loone Otsa dokumentaalnäidend “Punane hukk”. Etendust mängitakse vaid neljal korral!

Kohtade arv on piiratud – ühele etendusele pääseb 40 inimest. Pääsmed on müügil Piletilevis.

EESTI VABADUSSÕJA MÄLESTUSMÄRGID OMAS AJAS JA RUUMIS

12. veebruaril möödub 130 aastat Eesti Vabadussõja võitleja, sõjavägede ülemjuhataja ja kaitsevägede ülemjuhataja, kindral Johan Laidoneri sünnist. Laidonerile tema sünnikodu juurde Viiratsisse paigutatud mälestuskivi purustati 1940. aastal. Sarnane saatus tabas pea kõiki Vabadussõjale pühendatud mälestusmärke. Unikaalse võimaluse vaadata, millised nägid välja mõned neist mälestusmärkidest omas ajas ja ruumis, annab meile stereofotograafia.

19. sajandi lõpul ning 20. sajandi esimesel poolel pool sajandit fotograafina tegutsenud viljandlane Jaan Riet tegeles klassikalise fotograafia kõrval ka stereofotograafiaga. Stereopilt võeti üles spetsiaalse kaameraga, millel oli kaks objektiivi. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse ka tänapäeval nn 3D-kinofilmide tootmisel.

Kui Rieti kaasajal pidi ruumilise efekti saamiseks fotod paigutama spetsiaalse seadme sisse ning vaadata sai korraga vaid üks inimene, siis praeguse tehnoloogiaga on võimalik need vanad negatiivid töödelda anaglüüf-fotodeks, mida võib korraga vaadata nii palju inimesi, kui parajasti foto ette mahub. Et pilte kolmemõõtmelisena näha, tuleb kasutada vastavaid prille.

Ruumilisi fotosid saab kuvada ka vastavate projektsiooniseadmetega, kuid vaatamiseks tuleb taas kasutada prille.

Kuigi Rieti sada aastat vanad fotod on mustvalged, korvab värvide puudumise piiramatu inimfantaasia ning pilguheit kaugesse aegruumi on unustamatu kogemus. Inimene näeb maailma ruumilisena ning kui nägemismeelele anda võimalus heita pilk fotole, mis on kui aken minevikku, teeb mõistus ülejäänu, et vaataja tunnetaks fotosse kätketud ruumi reaalsusena.

Stereofotode näitus Vabadussõja mälestusmärkidest sai teoks tänu Eesti kaitseväe teavituskeskuse initsiatiivile.

Fotod: Jaan Riet / Eesti Filmiarhiiv

Stereograaf ja kuraator: Meelis Piller

Kiek in de Köki muuseumijuht: Toomas Abiline

Näitus Kiek in de Köki 1. korrusel jääb avatuks 17.02-23.03.2014.

SÕBRAPÄEVAKONTSERT KIEK IN DE KÖKIS

EZMA muusikaagentuuri lauljad toovad iidse suurtükitorni müüride vahele kaunid armastuslaulud, kirglikud aariad ja tundelised serenaadid. Esinevad Eda Zahharova (mezzosopran) Elina Netsajeva (sopran), Maria Melaha (sopran), Anastasija Tsubina ( sopran), Andrei Bogats (tenor) ja  Ain Orav (bariton), klaveril Tiiu Jürma ja Jonathan Jürgenson.

Kontsert toimub 14. veebruaril algusega kell 18.00, sissepääs 7€.

FOTONÄITUS „MÕISAMUINASJUTUD“

Alates 8. jaanuarist on Kiek in de Kökis avatud reklaamiagentuuri Avart näitus „Mõisamuinasjutud“, mis valminud Eesti arhitektuurimälestisi tutvustava fotoprojekti raames.

Eksponeeritud on fotolavastused Eesti mõisatest, kus pilku aitavad püüda kaunid naised, kelle abil püüti esile tuua iga mõisa lugu, selle saladus ja omapära.  

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi, Kehtna.

Projekti loovjuht ja idee autor on Valeria Kitajeva.

Fotograaf Sergei Fridmani tehtud piltidel poseerivad modellid Tatjana Kudimova, Jelena Golubeva, Olga Krõlova ja Jelena Šurman.

Pildistajaid konsulteeris Eesti mõisate ühenduse asutajaliige ja Vaimõisa omanik Jaanus Kiili.
Tekstid näitusele on kirjutanud Valdo Praust ja Jaanus Kiili.

Näitus on avatud  08.01.– 02.03.2014

Täpsem teave: www.avart.ee

“ARKTIKA SALADUSED”

 28.11.2013 avati  suurtükitorni 1. ja 2. korrusel  Kanada suursaadik John Morrisoni fotonäitus „Arktika saladused“.

Näitusel on väljas enam kui 30 fotot, mis on tehtud 1969.-1972. a suvedel Kanada Arktikas, kus suursaadik üliõpilasena teadusliku uurimisrühma töös osales. Piltidel on kujutatud Arktika loodust, liustike ja jäämägede metsikut ilu ning uurimisrühma igapäevast tööd.

Suursaadik John Morrison on näituse kohta öelnud: „Fotod rõhutavad seda, mis mulle Arktikas sügavaima mulje jättis – talve muutumist suveks nii maismaal kui merel. Aastaaegade vaheldumine on seal dramaatiline ning uskumatult ilus. Kõrg-Arktika on puudeta kõrb, kus üheksa kuud aastas valitseb jäine vaikus. Lühikesel suvel voolavad selles kõledas paigas aga sulaveejõed, lilled hakkavad õitsema ning rebased, muskusveised, hülged ja muud loomad naudivad nappi hingetõmbeaega. Näituse pealkiri „Arktika saladused“ ei tähenda vaid uusi teaduslikke avastusi ja teadmisi, vaid ka ootamatut ilu, mida see karmi kliimaga ja harva külastatud paik endas peidab.“

Näitus jääb avatuks kuni 03.01.2014.

MUUSEUMITUND “JÕULUD TORNIPEALIKU JUURES”

Ajavahemikul 10.-20. detsember ootab Kiek in de Köki suurtükitornis lapsi külla tornipealik. Kas keskaja tornipealik sai üldse linna valvamise kõrval mahti jõuludeks valmistuda ja kes olid tema abilised? Tutvume tornipealiku relvavaruga, saame teada, kuidas lõbutsesid jõulude ajal mustpead, mida tähendavad jõulujoodud, ning mida söödi-joodi jõulupidustustel vanas Tallinnas.

Muuseumitund „Jõulud tornipealiku juures“ sobib 1.-5. klassi lastele. Programm kulgeb läbi kõigi suurtükitorni korruste  ning  lõpeb jõuluteemalise töötoaga, kus kaunistame piparkooke. Hind õpilasele 3€.

Programmi on võimalik tellida eesti keeles e-kirjaga edith.ulm@linnamuuseum.ee ja vene keeles e-kirjaga  julia@linnamuuseum.ee

PEREPÄEV “VANA TOOMASE LOOD”

Laupäeval, 21. detsembril tähistame suurtükitornis toomapäeva perepäevaga „Vana Toomase lood“.

Räägime toomapäeva kommetest ja valmistame piparkoogist tuulelipu.

Töötoad lastele torni 1. korrusel toimuvad algusega kell 13.00 ja 15.00 eesti keeles, kell 16.00 vene keeles. Osavõtu hind lapsele 3.20€.

Palume töötubadeks eelnevalt registreeruda e-kirjaga edith.ulm@linnamuuseum.ee.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.