VENEMAA KESKAEGSED KINDLUSED JA KLOOSTRID

Igor Zadera litograafiad Kiek in de Kökis

6.06 kell 17.00 avatakse suurtükitorni Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) esimesel korrusel Moskva graafiku Igor Zadera litorgaafiate näitus «VENEMAA KESKAEGSED KINDLUSED JA KLOOSTRID». Eksponeeritud on 17 vaadet Venemaa ajaloolistest kindlustest jakloostritest, mis on teostatud unikaalses kahevärvitrüki tehnikas käsitsi valmistatud paberil.

Igor Zadera lõpetas Moskva Riikliku Trükitööstuse Instituudi, ta on Venemaa Kunstnike Ühenduse liige ja UNESCO Rahvusvahelise kunstnike assotsiatsiooni (IFA) liige.

Tema tööd asuvad paljudes Venemaa muuseumides ja arhiivides: Riiklikus Ajaloomuuseumis, Riiklikus Puškini nim Kujutava Kunsti Muuseumis, Venemaa Riiklikus Sõjaajaloo arhiivis jm.

Iga graafiline leht on varustatud lühikese tekstiga, mis tutvustab vaatajale ajaloolise ehitise rajamislugu ning avab selle tähtsuse Venemaa fortifikatsioonikunsti ajaloos.

Litograafiad on trükitud limiteeritud tiraažiga, 20 eksemplari, kunstniku poolt signeeritud ning nende trükki enam ei korrata. Näitus jääb avatuks 31. juulini 2016.

Vabaduse platsi ääres olev Raidkivimuuseum nüüd avatud

„Raidkivimuuseum ühendab maa-aluse Tallinna ja meie raidkivipärandi ning bastionikäikude väljakupoolses otsas asuvasse Raidkivimuuseumisse pääseb peatselt otse Vabaduse väljakult”, ütles Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseum on kujundatud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigu seni suletud osasse, kus nüüd on eksponeeritud seni hoidlates varjus olnud Tallinna raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist.

Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab nime “Varemete linn. Kuraator Risto Paju ning kujundaja Jaagup Roometi koostöös sündinud ideekavandi kohaselt kujundatud käigus saab külastaja jalutada läbi raidkivide galerii “Paradiisiaia”, „Sammaste-”, „Surma-” ja „Päikesesaali”. Ideekavandi vormistasid sise- ja ehitusprojektiks sisearhitekt Maarja Varkki ja arhitekt Helle-Triin Hansumäe.

Bastionikäikude Vabaduse väljaku kõrval asuvad kasematid olid suletud ja veega täidetud, nüüdseks tagavad võimsad seadmed sobiva keskkonna, käikudes valitseb aasta ringi ühtlane temperatuur +10 kuni +12 kraadi. Bastionikäikude viimase osa – kokku sadakond meetrit – renoveerimiseks ja sinna raidkivide ekspositsiooni loomiseks eraldati linnaeelarvest kokku 409 729 eurot.

Vaata pilte muuseumi avamiselt »

Foto: Raidkivimuuseumis on eksponeeritud seni hoidlates varjus olnud põnevad Tallinna raidkivifragmendid: portaalid, sambad, reljeefidega aknapaled, peremärkide ja sümbolitega etikukivid alates 15. sajandist.

Lisainfo:
Toomas Abiline
Kiek in de Kök ja Bastionikäigud juhataja
Tallinna Linnamuuseum
tel. 645 9626, 55 591 117
e-post: toomas.abiline@linnamuuseum.ee
www.linnamuuseum.ee/kok/

Tallinna vanalinnapäevade kava Kiek in de Kökis ja bastionikäikudes 1.-5.06. 2016

03.06.2016 “Muutuv Toompea” kell 19.00 temaatiline ekskursioon “Suur tulekahju Toompeal ja selle jäljed linnapildis” (eesti keeles)

04.06.2016 “Muutuvad tornid” kell 14.00-15.30 Temaatiline ekskursioon koos töötoaga (vene keeles) 04.06.2016 kell 16.00 “Kiek in de Kök muutuvas ajas” temaatiline ekskursioon (eesti keeles)

05.06.2016 “Kindlustustest parkideks” kell 17.00-18.00 temaatiline ekskursioon sarjast “Tallinna muutunud bastionid ja nende salapärased käigud” (eesti keeles)

Palume eelnevalt registreeruda tel. 6 44 66 86 või e-mail: kok@linnamuuseum.ee. Sissepääs muuseumipiletiga, kohtade arv on piiratud.

Einar Laigna loeng ” Mõõk- relvade kuningas”

Kolmapäeval, 25. mail kell 17.30 jätkab Kiek in de Köki suurtükitornis rüütlikultuuri käsitlevat loengusarja Eesti Eruohvitseride Kogu esimees hr. Einar Laigna. Teemaks on “Mõõk – relvade kuningas”. Juttu tuleb mõõgast, kui relvast, seisuse tunnusest ja meditatsioonivahendist, samuti terasetöötluse ja inimesekasvatuse analoogiatest. Palume loengule eelnevalt registreeruda tel. 6 44 66 86 või e-mail: kok@linnamuuseum.ee. Sissepääs muuseumipiletiga, kohtade arv on piiratud.

Uus raidkivimuuseum

Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab nime “Varemete linn” ning selle tervikuks liitmisel on kandev roll meeleolu looval valgusel ja erinevatel teemakambritel. Kuraator Risto Paju ning kujundaja Jaagup Roometi koostöös sündinud ideekavandi kohaselt kujundatud käigus saab külastaja jalutada läbi raidkivide galerii “Paradiisiaia”, „Sammaste-”, „Surma-” ja „Päikesesaali”. Ideekavandi vormistasid sise- ja ehitusprojektiks sisearhitekt Maarja Varkki ja arhitekt Helle-Triin Hansumäe.

Bastionikäikude Vabaduse väljaku kõrval asuvad kasematid olid suletud ja veega täidetud, nüüdseks tagavad võimsad seadmed raidkividele sobiva ja külastajatele vastuvõetava keskkonna, käikudes valitseb aasta ringi ühtlane temperatuur +10 kuni +12 kraadi. Bastionikäikude viimase osa – kokku sadakond meetrit – renoveerimiseks ja sinna raidkivide ekspositsiooni loomiseks eraldati linnaeelarvest kokku 409 729 eurot. Loe lähemalt

Tallinna päeval toimus Linnamuuseumis vastuvõtt siinsetele vähemusrahvustele

Tallinna päeval, 15. mail 2016 korraldas Tallinna Linnamuuseum juba kolmandat aastat vastuvõtu siinsete vähemusrahvuste esindajatele. Toimunud üritusel tutvustati Tallinna Linnamuuseumi uut ekspositsiooni Ingeri bastioni käikudes – Raidkivimuuseumi, Taani kuninga aias esines ersa-mokša folklooriansambel Kilejne ning järgnes kohvilaud, kus räägiti tulevikuplaanidest ja uuendati omavahelisi kontakte. Tallinna Linnamuuseum toetab igati siinsete vähemusrahvuste ajaloo- ja kultuuripärandi kogumist ning säilitamist, püüab toeks olla uurimistööl. Seni on teoks saanud näitus ja trükis islamirahvaste ajaloost, Tallinna Vene muuseum pühendub siinse vene kogukonna minevikupärandi hoidmisele ning tutvustamisele. Seekordsel koosviibimisel osalesid Tallinna leedulaste, ukrainlaste, valgevenelaste, moldovlaste, udmurtide, ersade, mokšade jt rahvuste esindajad.

Näitus “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu” osutus ülimenukaks

Tallinna Linnamuuseumi ja Jaapani suursaatkonna koostööna suurtükitornis Kiek in de Kök 4.02 – 10.04. näha olnud näitus “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu” osutus ülimenukaks.

Näitus „Sõdalase tee“ pakkus võimaluse heita pilk tõusva päikese maa samuraikultuurile ning selle peegeldustele tänapäeva võitluskunstides. Eksponeeritud olid ajalooliste relvade (vibude, noolte, turviste, kiivrite jm) originaalid ja koopiad ning tutvustati Jaapani võitluskunstide kujunemislugu 8.–19. sajandini. Jaapani Sihtasutuse poolt koostatud rändnäitust on varasemalt eksponeeritud Pariisis, Torontos, Moskvas, Bangkokis, Helsingis ja mujal. Tallinnast edasi rändab väljapanek São Paulosse Brasiilias. Näitus valmis koostöös üheksa võitlusalade liiduga, pidades silmas suurt huvi, mis valitseb kogu maailmas jaapani võitluskunstide (budō) vastu. Näitusega kaasnes japanoloogide ja võitluskunstispetsialistide loengu- ja demonstratsiooniprogramm, milles osales kokku 773 huvilist, näitusel käis oma silmaringi avardamas kokku 9265 muuseumikülastajat. Sellega kasvas muuseumi külastatavus võrreldes eelmise aasta sama ajaga ca 40%.

Ants Laaneotsa loeng “Islamiriik”

Suurtükitornis Kiek in de Kök jätkuvad loengud, mis käsitlevad sõjapidamist ja militaarkultruuri läbi sajandite Teisipäeval, 3. mail kell 17.30 peab erukindral Ants Laaneots loengu teemal “Islamiriik”.

Miks tekkis ISIS, kuidas seda juhitakse ja majandatakse, milline on ISISe sõjapidamise taktika ning strateegia, miks seda suurriikide poolt senini alistatud ei ole?

Palume loengule eelnevalt registreeruda tel. 6 44 66 86 või e-kirjaga: kok@linnamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud! Osalemine muuseumi sooduspiletiga (3 EUR).

Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793 – 1938

28. aprillil kell 16.00 avatakse Kiek in de Kökis näitus „Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793 – 1938“. Tallinna kaitsemüüri võimsaim suurtükitorn Kiek in de Kök on seisnud sajandeid linna kaitsel. Pärast keskaegsete kindlustuste aegumist kinkis keiser Aleksander II torni 1864. aastal Tallinna Kaarli kogudusele. Endine sõjahiiglane omandas nüüd hoopis rahumeelsema funktsiooni, siia asusid käsitööliste töökojad, elukorterid ning raskejõustikusaal.

1887. aastal kuulutas raamatuköitja Jakob Luik, et Kiek in de Köki tornis saab osta uusi ning köita vanu lauluraamatuid. See väike teade ajalehes „Virulane“ andiski idee käesolevaks näituseks.

Näitus tutvustab raamatuköitja auväärset ametit, annab ülevaate Eestis ja Tallinnas tegutsenud tuntumatest köitemeistritest ning eksponeerib nende suurepärast kätetööd. Näitusel on eksponeeritud 20 Eesti köitemeistri 100 luksuslikku ja kordumatut lauluraamatuköidet, millest vanim on enam kui 200-aastane. Näitus jääb avatuks kuni 9. oktoobrini 2016.

“Raamatu ja roosi päev” Kiek in de Kökis

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.