Bastionide käigud

Muuseumikülastust planeerides palume arvestada, et bastionikäikudesse pääseb ainult giidi saatel. Grupi maksimaalne suurus on ca 20 inimest (Ajarong mahutab kuni 18 täiskasvanut või kuni 24 last.) . Grupi koostamiseks on vaja eelnevalt registreerida Kiek in de Köki telefonil 644 6686, e-mailil kok@linnamuuseum.ee või kohapeal. Registreerimine toimub teisipäevast pühapäevani kl. 10.30-17.00.
Esmaspäeviti on muuseum suletud ja registreerimist ei toimu. Kogunemine ja piletite müük Kiek in de Köki fuajees. Ekskursioone korraldatakse eesti, vene ja inglise keeles. Eelneval kokkuleppel ka soome ja kreeka keeles. Et õhutemperatuur käikudes on aastaringselt + 10-12 kraadi, peaks eelkõige suvekuudel soojemalt rõivastuma. Pakume külastajatele ka pleede. Käikudes on kõrged trepiastmed! Eelkooliealistele lastele (alla 7 a) ei ole bastionikäikude külastamine soovitatav.

Piletihindade osas vt. INFO!

BASTIONIKÄIKUDE AJALUGU
Tallinna muldkindlustuste arvukad salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17. –18. sajandil.
Varasemad käigud rajati tõenäoliselt alates 1630. aastaist seoses Tõnismäe vastu püstitatud muldkindlustuste, esmajärjekorras vana Wismari raveliini ehitamisega. Intensiivsemalt toimus käikude ehitamine alates 1672. aastast, kui rajati Rootsi bastion ja Ingeri poolbastion. 1686. a. kinnitatud kindlustamiskava põhjal valmisid 1710. aastaks Rootsi ja Ingeri bastionid, Wismari raveliin ja raveliini ees De la Gardie reduut. Ingeri ja Rootsi bastionid on tüüpilised viisnurksed muldkindlustused, mille muldkeha hoiavad välisküljel üleval kivist eskarbimüürid.
Bastionide rajamisel oli nende ülesandeks linna ründamise korral mitmes suunas, eelkõige piki kindlustusi, tiibtuld anda. Suurtükid seisid bastioni ülaserval reas, bastionide vahel asus kolmnurkne Wismari raveliin, kindlustuste ees vallikraav, üle selle viisid pikad puusillad. Bastionide muldkehasse rajati varjatud käigud, et muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Käigutunnelid on paekivist, reeglina 1,5 m laiad ning 2,5 - 3 m kõrged, kaetud silindervõlvidega, seinte paksus ulatub nelja meetrini. Piki eskarbimüüri kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – kasematid. Käikude lagedes on ventilatsiooniavad, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni.
Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m. Käigud ühendavad mõlemat bastioni ning nüüdseks kadunud Wismari raveliini, korrates maapõues viimase kunagisi piirjooni. Tõsisemas sõjategevuses ei osalenud bastionid kunagi ning seega ei leidnud ka käigud aktiivset kasutamist. XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. 1936. aastast alates kohandati bastionide maa-alused käigud õhukaitse varjenditeks.
Nõukogude ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefoniside. Tegemist oli omamoodi maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega. Aastatel 1976-1977 koristasid käike Kodulinna Maja lapsed. 1980. aastatel toodi Ingeri bastioni e. Harjumäe alla käikudesse Kunstifondi skulptuuriladu, kust see mõne aasta pärast varaste eest mujale koliti. Sellest alates on käigud seisnud tühjadena. Alates 1990. aastatest leidsid hüljatud käikudes peavarju kodutud. Tänaseks on realiseerunud linna ammune unistus käigud inimestele tutvumiseks avada. Tallinn on juurde saanud uue põneva turismiobjekti, legendaarsed “salakäigud” Tallinna all ootavad külastajaid. Johannes ja Peeter Parikaste fotod bastionide käikudest (1919. aasta juuni). Käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.