2005.aastal oli Tallinna Linnamuuseumi struktuuris 8 erineva spetsiifikaga muuseumi (Linnamuuseum, Kiek in de Kök, Fotomuuseum, Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, Jaani Seek, Eduard Vilde Muuseum, Anton Hansen Tammsaare Muuseum).

Muuseumis töötas 85,5 töötajat.

Eelarve suurus oli 11 617 145 krooni krooni (sellest omatulu 1 275 900 krooni).

Tallinna Linnamuuseumi ülesandeks on linna ajaloolise pärandi ning kahe kirjaniku elu ja loomingut puudutava materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning avalikkusele vahendamine.

Kogumine ja säilitamine tähendab eesmärgipärast kogumistööd, kogutud materjali süstematiseerimist, konserveerimist ja paigutamist nõuetekohastesse hoidlatesse.

Uurimine on kogutu läbitöötamine – museaali identifitseerimine, selle elu loo üleskirjutamine, dateerimine, võrdlusmaterjali otsimine. Läbitöötamisega kaasneb infopanga koostamine – mitut liiki kartoteegid, infotehnoloogiline andmebaas. Olles kõige eelnevaga hakkama saadud, on võimalik säilitatavat kultuuripärandit väga mitmel viisil avalikkusele kasutada anda – näitused, ekskursioonid, loengud, rahvusvahelised projektid, trükised, spetsiifilised uurimistööd, konverentsid- sümpoosionid, muuseumipedagoogika.

Loomulikult eeldab see tegevus piisava materiaalse baasi olemasolu.

Kõikide nende töölõikude edasiarendamisel töötas muuseum ka 2005.aastal.

I Töö muuseumikoguga

Seisuga 31.12.2005 on Tallinna Linnamuuseumi kogudes kokku 153726 museaali.

• Aasta väljakutseks töös kogudega kujunes KVIS-i omandamine koguhoidjate poolt ning igas kogus vähemalt 400 museaali sisendamine.

• Teostati inventuur märkide ja medalite kogus (3166 museaali). Jätkati inventuuri kultuuriloolises kogus (8108 museaali), numismaatika kogus (8508 museaali), arhiivikogus (10427 museaali), fotokogus (39303 museaali).

• Kogud täienesid 1422 museaali võrra.

• Teaduslikult töötati läbi 1634 museaali.

• Konserveeriti 89 museaali.

• Aasta jooksul eksponeeriti kokku erinevatel näitustel Eestis 7914 museaali ( Raekoja püsiekspositsioon ning näitus “Soolale ehitatud linn, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Tervishoiumuuseum, Meistrite Hoovi galerii, Tartu Mänguasjamuuseum, Eesti Panga Muuseum, Vene Muuseum, Viimsi Vabaõumuuseum, Nõmme Linna Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Harjumaa Muuseum, Mauritsiuse Instituut, Rahvusraamatukogu jt,)

• Muuseumikogu kasutas 156 uurijat – 3895 museaali (Eesti Kunstiakadeemia, Ajaloo Instituut, Põltsamaa Kunstikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kindlustuse Muuseum, Vaal Galerii, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Riigikogu Kantselei, Inglise Kolledž, Eesti Kristlik

TV, Eesti TV, Eesti Entsüklopeediakirjastus, kirjastus “Tänapäev, AS

“Regio”, AS Bit Avita, Tallinna Sadam, AS Laima Eesti, “Eesti Kirik”,

“Kodukiri”, “Köök”, “Eesti Ekspress” jt.)

• Oluline hulk säilitusühikuid pakendati uude pikaajaliseks säilitamiseks sobivasse inventari, teostati kogude puhastamist, kahjuritõrjet, kliimaseiret.

• Ed.Vilde ja A.H.Tammsaare Memoriaalmuuseumi kogud liideti Tallinna Linnamuuseumi kogudega. Teostati esialgne inventuur

• Toimus museaalide (mööblikogu) ümberpaigutamine Keava tänavale ehitatud viilhalli. Probleem museaalide hoiuruumidega oli, on ja jääb lähiaegadelgi püsima, on muuseumile valuline ning vajab lahendust.

II Teadustöö

• Teadustöö hõlmas ligi 15 teemat linna ajaloost, A.H. Tammsaare ning E.Vilde elust ja loomingust, muuseumi arengust, kogude rariteetidest ning oli aluseks näituste koostamisele, konverentside – töötubade ettekannetele, rahvusvahelistele projektidele, loengutele, ekskursioonidele, üritustele, trükistele.

III Muuseum ja avalikkus

• Korraldati 46 näitust (Kiek in de Kök 9, Vene 2, Fotomuuseum 13, Seek 3, Peeter I 2, Tammsaare 1, Vilde 8 ,Lastemuuseum

• Saadeti välja ligi 100 pressiteadt

• Anti informatsiooni üle 1000 korra.

• Juhiti 499 ekskursiooni.

• Peeti 20 loengut.

• Anti 30 intervjuud raadiole, televisioonile, ajakirjandusele.

• Kirjutati 17 artiklit.

• Uuendati väljapanekuid Kiek in de Kökis, Peeter I Majamuuseumis, Lastemuuseumis.

• Artiklid muuseumist ilmusid “Postimehes”, “Eesti Päevalehes”, “Linnalehes”,”Eesti Ekspressis”,”Sirbis”, “Õhtulehes”, ajakirjades “Diivan” ja “Köök”jm.

• Tähistati Ed.Vilde 140. sünnipäeva ning A.H.Tammsaare sünnipäeva.
Toimus konverents “Igihaljas Vilde”. Teater “Varius” esitas Ed.Vilde teemalise etenduse, peeti loenguid.

• Ed.Vilde Muuseumis toimusid konverentsid teemal “Ideaalne ja reaalne. Naine .20. saj. alguses” ja “Miljööväärtuslikud puumajad”.

• 19.juunil toimus Ed.Vilde, A.H.Tammsaare ja Peeter I Majamuuseumi baasil muuseumiöö Kadriorus “Lõputu Aeg. Lõputa Lood”.

• A.H. Tammsaare muuseumis käis koos Kultuuriülikool ning Kirjandusklubi, millede põhiliseks töö sisuks on loengud.

• Perepäevad spetsiaalse ürituste kavaga toimusid Fotomuuseumis, Lastemuuseumis, A.H.Tammsaare Muuseumis ning Jaani Seegis.

• Kiek in de Kökis toimus 17 kontserti.

• Valmistati ette uue kodulehekülje sisu ja kujundus.

• 2005.aastal külastas muuseumi 85450 inimest (2004.aastal 66217)

Töös avalikkusega on meeldivat lisa toonud uued muuseumid -– A.H.Tammsaare ning Eduard Vilde Muuseum.

IV Rahvusvaheline koostöö

• Muuseum osales rahvusvahelises kostööprojektis “Kummituste kokkutulek”. Koostööpartneriteks olid Tampere Töölismuuseum ning Linzi Linnamuuseum. Resultaadina valmib kolmeosaline CD-ROM ning samasisuline internetilehekülg, kus iga muuseum tutvustab oma linna elu ja ajalugu (1700-1900), olles selle teostanud kohalike õpilaste aktiivsel osalusel. Töö käigus toimus 2 seminari, iga muuseum võttis vastu koostööpartnerite esindajaid, külastati muuseume, tutvuti töö korraldamisega.

• Võeti vastu Waiblingeni (Saksamaa) Linnamuuseumi direktor Helmuth Herbst ning peeti läbirääkimisi koostööprojekti alustamiseks. 2006.aastal toimub kohtumine Waiblingenis, kus täpsustatakse projekti sisu ja tegevust.

• Muuseumi külastas Stockholmi Linnamuuseumi direktor Berit Svedberg. Tutvustati vastamisi muuseumide käekäiku ning räägiti võimalikust Põhjamaade linnamuuseumide juhtide kohtumisest Tallinnas.

• Helsingi Linnamuuseumi direktori Tina Merisalo ja välissuhete juhi Outi Peisaga arutleti koostöö võimaluste üle ning lepiti kokku mõlema poole muuseumispetsialistide (pedagoogid, uurijad, konservaatorid) kohtumistes.

• 3.-9. mail Brüsselis Euroopa Muuseumi Foorumi poolt korraldatud Euroopa parimate muuseumide esitlusel osales 3 Tallinna Linnamuuseumi esindajat.

• 2.-7. nov. Amsterdamis toimunud linnamuuseumide konverentsil osales 2 Tallinna Linnamuuseumi esindajat.

• 27.-30.okt. Bertinoros (Bologna Ülikooli õppekeskus) toimunud ligi 20 riigi töötoas osales 1 Tallinna Linnamuuseumi esindaja. Toimus grupitöö, kus arutleti elukestva õppe üle.

Erinevad muuseumid hindasid oma võimalusi uutes oludes, kus kõik püüavad olla järjest aktiivsemad oma rollis, püüdes leida ühist keelt külastajaga ning pakkuda järjest mitmekesisemaid võimalusi muuseumis tehtavast osa saada.

• 3.-6. nov. Budapestis toimunud Ida – Euroopa muuseumide töötoas osales 1 Tallinna Linnamuuseumi esindaja. Analüüsiti muutusi, mis on toimunud viimaste aastate jooksul. Räägiti koostöö võimalustest.

V Pedagoogiline töö

• Tallinna linnapäeva 15.mail tähistati elamuspäeva (keskaegsete tegevuste taaselustamine) korraldamisega Dominiiklaste kloostri õuel.

• Koostati uusi lasteprogramme ja tutvustati neid koolidele.

• Korraldati üritusi – nukuetendused, laste sünnipäevad, temaatilised ekskursioonid, meisterdamised, kalendritähtpäevade tähistamine (kolmekuningapäev, vastlapäev, valentinipäev).

• Toimusid töötoad muuseumis säilitatavate ajalooliste esemete tundmaõppimiseks ning linna ajalooga tutvumiseks.

• Korraldati mängu- ja muinasjututubasid, kus sai kasutada vanu lauamänge, kuulata muinasjutte, joonistada.

• Tegeldi rahvusvahelisele projektile “Kummituste kokkutulek” sisu koostamisega . Koos õpilastega uuriti ja valmistati ette materjal Tallinna elust aastatel 1700-1900 – riietus, interjöör, tänavapilt, inimesed.

• Ed.Vilde Muuseum koostas sisuka kirjandusteemalise töövihiku VIII-XII klassi õpilastele.

• Ed.Vilde ja A.H.Tammsaare Muuseum algatasid koolivaheaegade kirjutamise kursused, kus õpilased saavad näpunäiteid ja praktikat lõpukirjandite kirjutamiseks.

• Kujundati ja trükiti puzzle Tallinna rae piltvaiba baasil.

• Trükiti näituse kataloog “Õrn kui ämblikuvõrk.”

VI Koolitus

2005.aasta oli aktiivne õppimis-ja enesetäiendamise aasta:

• 14.-21.aug. osales 2 töötajat Balti Museoloogiakooli poolt korraldatud suvekoolis Bernatis.

• 5.-7. okt. viibis 12 töötajat õppereisil Kopenhaageni muuseumides.

• 19.-23. nov. osales 2 töötajat St.Peterburis toimunud lasteprogrammide tutvustamisel.

• Enamus koguhoidajatest läbis KVIS-i (spetsiaalne infotehnoloogiline programm museaalide elaktroonilise infosüsteemi loomiseks) koolituse.

• Koostööprogrammi raames viibis ühe nädala Tampere Töölismuuseumis ning sama palju aega Linzi Linnamuuseumis enesetäiendamisel 1 töötaja.

• Osaleti konverentsidel, Muuseumiühingu poolt korraldatud kursustel, Narva muuseumifestivalil, muuseumipedagoogika alastel õppepäevadel, töötubades.

• Spetsiaalse koolituse läbisid personaliülem, pearaamatupidaja, töö keskkonnavolinik.

VII Haldustööd

Muuseumi kasutuses on 9 hoonet, mis kõik nõuavad korrastust ja järelvalvet. Palju probleeme tekitavad vananenud kütte-, elektri- ja kanalisatsioonisüsteemid.

2005.aastal tekitasid suurt kahju uputused Kiek in de Kökis, mida põhjustasid muuseumi kanalisatsiooni juhitud sadeveed.
Läbirääkimised Tallinna Veega pole siiani tulemusi andnud ning uputused võivad korduda. Seoses hoonete müümisega sattus Kiek in de Köki küttesõlm eravaldusse ning põhjustab hulgaliselt häireid aastaringselt.
Enamus hoonetest vajab remonti .

2005.aasta suuremad tööd:

• Peahoone Vene 17 sai uue katuse.

• Planeeriti ja ehitati ümber Fotomuuseumi tualettruumid.

• Vene tn.6 hoone õuepoolses osas vahetati välja vanad aknad.

• Algas remont A.H.Tammsaare Muuseumis.

• Uuendati Fotomuuseumi kütte-, vee- ja kanalisat-

sioonisüsteem. Muuseum sai ka uue tulekustutussüsteemi.

Avariiliste olukordade lahendamine toimus aastaringselt.

Aasta jooksul sai muuseum juurde 3 arvutit, osaliselt sisustati riiulitega Keava tn. hoidla, peamaja kõik hoidlad said elektroonilised lukud, uuendati tööruumide sisustust, hoiutingimuste parandamiseks osteti juurde vahendeid pakendamiseks.

Oli tegus aasta. Märgatav edasiminek on täheldatav töös muuseumikoguga. Muuseum on populaarne. Külastatavus tõuseb. Kollektiiv on valmis uuteks väljakutseteks.

Koostas 07.01.1006

Maruta Varrak