Tallinna Linnamuuseum  2010.aastal

                              Tööaruanne 

Muuseum on kultuuripärandi hoidja, teadus- ja mäluasutus, mis pakub emotsionaalseid ning harivaid kogemusi väga laiale avalikkusele.

Hetkel kuulub Tallinna Linnamuuseumi koosseisu 10 harumuuseumi: Linnamuuseum, Lastemuuseum, Fotomuuseum, Jaani Seek, A.H.Tammsaare Muuseum, E.Vilde Muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kiek in de Kök ja Bastionide käigud ning Miia-Milla-Manda.

 Muuseum kogub, töötleb ning säilitab ajaloolist kultuuripärandit, korraldab näitusi,

loenguid , ekskursioone, erinevaid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele, teeb uurimistööd ja spetsiaalseid haridusprogramme, teenindab muuseumikogu baasil uurijaid, annab välja trükiseid, osaleb muuseumide  vahelistes  kohalikes ning rahvusvahelistes projektides. 

Aasta tähtsaimaks saavutuseks  oli märtsis uuendatud kujul Kiek in de Köki ning Bastionide käikude avamine, mis koos 2009.a. septembris avatud uue muuseumi Miia-Milla-Mandaga võitsid suure tähelepanu nii avalikkuse kui ka meedia silmis ning said  väga populaarseks.

Öeldut iseloomustab hästi külastajate arv ning omatulu kasv. 

2010.a. külastatavus võrreldes eelnevate aastatega: 

2008.aasta	2009.aasta	2010.aasta
87 935 külastajat	90 040 külastajat	153 284 külastajat

 2010.a. omatulu võrreldes eelneva aastaga: 

2009.aasta	2010.aasta
1 456 517 krooni  93 088.40 eurot	4 440 099  krooni  283 774.05 eurot

Kõikide tootekaardil olevate eesmärkide täitmine võrdluses eelnevate aastatega: 

Eesmärk	2006.aasta	2007.aasta	2008.aasta	2009.aasta	2010.aasta
Muuseumide arv	8	9	9	10	10
Museaalide  arv	155 836	158 610	161 010	161 286	161 300
Külastajate arv	72 000	97 270	87 935	90 040	153 284
Ekskursioonide  arv	670	1 650	1 498	1 634	2 455
Ürituste arv	130	394	822	667	3 008

 Selgitused tabeli juurde:

2007.a. 25. veebruaril avati külastajatele  Bastionide käigud, küll ilma ekspositsioonita. 2009.a. septembris  avati uus muuseum Miia-Milla-Manda. Nende muuseumide avamine mõjutas nii külastajate, ekskursioonide kui ka ürituste arvu.

Ürituste arv tõuseb iga aastaga, ka väiksemates muuseumides. Üheks põhjuseks on see, et oleme suutnud pea igasse muuseumi  (v.a. Fotomuuseum ja Peeter I Majamuuseum) luua pedagoogi koha, kelle põhiülesandeks on ürituste ja haridusprogrammide organiseerimine ja läbiviimine. Pedagoogid on läbinud mitmed sellealased koolitused ning nende professionaalsus ja oskused järjest paranevad.

2010.a. eriti suur ürituste arv aga tuleneb eelkõige Miia-Milla-Manda (2 602 üritust) väga heast tööst, muuseumi populaarsusest ja suurest nõudlusest üritustel osaleda.

Ekskursioonide suure  arvu põhjuseks on aga Bastioni käikude (1 870 ekskursiooni) erakordne populaarsus ning asjaolu, et käikudesse pääseb ainult ekskursiooni korras giidi saatel.

Gruppide suuruseks on planeeritud 20 inimest. Soovist vastu võtta võimaluse piires  kõik soovijad (eriti puudutab see turiste, kes pole saanud end registreerida) kujunevad grupid sageli väiksemaks (5-10 inimest) ja sellest suureneb ka ekskursioonide arv.

Museaalide arvu raha puudumise tõttu ei ole me saanud planeerida juba kahel aastal. Siin saab muuseum loota vaid annetustele. 

Kokkuvõttes näitavad seatud eesmärkide täitmise suuremad numbrid  muuseumi kvaliteeti ning muuseumtöötajate head tööd. 

Lisaks sellele on tehtud 46 näitust, peetud konverentse, osaletud rahvusvahelises projektis „New Entrepreneural Cultures in Europe Cities”, mitmete üritustega  tähistatud E.Vilde 145. sünnipäeva, kirjutatud artikleid ajalehtedele ning ajakirjadele, tutvustatud muuseumi Helsinki Mardilaadal, laste- ning turismimessidel, uuendatud muuseumi kodulehekülg, täiendatud IT lahendusi, antud intervjuusid, kirjutatud pressiteateid, osa võetud  erialastest koolitustest, viibitud lähetustel ning osaletud seal rahvusvahelistel foorumitel, konverentsidel , osa võetud ICOMI üldkongressist Shanghais, intensiivistatud  museaalide digiteerimist ja MUIS-i sisestamist, parandatud muuseumikogu säilitustingimusi jm.

2010.aasta tõi muuseumile juurde palju tuntust. Uute muuseumide käekäiku valgustati tihti ajakirjanduses ning televisioonis. Ka mitmed välisagentuurid kirjutasid meie tegemistest.

Kiek in de Kök ja Bastionide käigud seati kaks korda üles parima toote nominendiks. E.Vilde Muuseumi näitus  „Kirjanik kohvriga” võitis muuseumide festivalil auhinna.

Tallinna Linnamuuseum oli Eesti Muuseumiauhindade jagamisel nominendiks olmes kategoorias.

Tallinna Linnamuuseumi näitust „Tallinn teel sotsiaalse harmoonia poole“ eksponeeriti Moskva Linnamuuseumis 14.okt.-18.nov. Näitust külastas 170 000 vaatajat.

Aasta jooksul pidi muuseum majanduslikult palju vaeva nägema, et hakkama saada erakorraliste tingimustega bastionide käikudes ning talviste lumeoludega. 

Kokkuvõte muuseumi muudesst töödest 

Uurimis- teemad	Loengud	Artiklid	Trükised	Intervjuud Raadio,TV	Pressi- teated	Lähetused	Konsultat- sioonid	Info
41	117	36	11	78	145	16v  31s kokku 47	1358	12 797

 Võrdlustabel külastatavuse, ürituste ja näituste kohta kõikides muuseumides 

Muuseum	Külastajaid kokku	Tasuta	Tasulised	Ekskur- sioonid	Ekskur- sandid	Turistid	Ürituste arv	Üritustest osavõtjad	Näitused	Avatud päevi
Vene 17	20 165	5 538	14 627	177	3 071	14 338	122	4 166	3	288
Kiek in de Kök	42 055	11 250	30 805	89	1 246	20 257	94	2 951	5	232
Bastionid	31 507	4 122	27 385	1 870	31 291	15 250	15	459	1	248
MMM	28 906	3 606	25 300	28	431	911	2 602	17 174	-	303
Fotomuuseum	7 702	3 130	4 572	19	283	3 763	14	1 236	10	266
Lastemuuseum	6 527	4 115	2 412	106	1 747	101	16	1 306	8	228
A.H.Tammsaare	4 018	2 303	1 715	63	1 202	44	57	1 888	5	267
E.Vilde	3 495	2 132	1 363	33	521	67	37	2 076	12	277
Peeter I	8 909	1 493	7 416	70	661	3 163	51	2 220	2	257
Jaani Seek	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud	suletud
Kokku	153 284	37 689	115 595	2 455	40 453	57 894	3 008	33 476	46

 Muuseumikogu on iga muuseumi rikkuseks ning sellega seotud töö vastutusrikas ja mitmekülgne.

 

Tallinna Linnamuuseumi muuseumikogu
Tallinna Linnamuuseumis on seisuga 31.12.2010.a. arvele võetud  161300  museaali.

Alakogusid on 26 + Ed.Vilde Muuseumis 4 alakogu ja A.H.Tammsaare Muuseumis 4 alakogu. Tööd edasiviiva asjaoluna 2010.a. tuleks ära märkida säilituskuraatori koha loomist.

Muuseumi tõsiseks probleemiks on ruumipuudus hoidlates ja hoidlateks raskesti kohandatavad ruumid, kus  praktiliselt on võimatu tagada stabiilset hoiukliimat.

Kogude arvestus

2009.a. oktoobris võeti kasutusele elektrooniline andmebaas MUIS, kuhu kanti üle andmebaas KVIS. Mõistlik on võimalikult kiiresti sisestada museaalid elektroonilisse andmebaasi, mis hõlbustab kogude haldust, annab ülevaate museaalide liikumisest ja seisukorrast ja muudab kogud Muuseumide Veebivärava kaudu ligipääsetavaks avalikkusele.  MUISi koolituse erinevaid tasandeid on läbinud  kõik koguhoidjad. 

1. Teostati inventuurid:

• Ed. Vilde Muuseumi kogude inventuur
• A.H.Tammsaare Muuseumi kogude inventuur
• Kahlite kogu inventuur ja kogu üleandmine uuele koguhoidjale
•  Telliste kogu inventuur ja kogu üleandmine uuele koguhoidjale
• Medalite-märkide kogu inventuur ja kogu üleandmine uuele koguhoidjale
• Väärismetalli korraline inventuur

1. Jätkus museaalide inventeerimisvõla likvideerimine. Andmebaaside vahetumise tõttu tuli MUISis inventeerimine eraldi kinnitada ehk siis museaali ID luua, misläbi museaali andmestik muutub andmebaasis kasutajale kättesaadavaks. Töö jätkub 2011.a.         

    3. Kartoteegid ja andmebaas.

Muuseumi paberkartoteegid on mitme kogu osas puudulikud või hoopis olematud ja see tekitab probleeme kogude kasutamisel – koguhoidjatel kulub liiga palju aega asjade ülesotsimisel, uurijad ei saa kogust ülevaadet.

Otsustatud on, et puuduolevaid kartoteeke asendab MUIS. 2010. a. tehti palju tööd andmebaasi testimisel ja KVISi andmebaasist üle tulnud vigade parandamisel. 

2010.a. lõpu seisuga on andmebaasi kantud  28971 museaali – 18% muuseumikogust. Neist tervikuna järgmised ­:

• relvakogu,
• tinakogu,
• mööblikogu,
• pitsatite kogu,
• telliste kogu,
• ehisnaha kogu,
• lastekogu,
• mänguasjade kogu,
• Ed. Vilde muuseumi ajalooliste esemete kogu.
• Excelist kanti MUISi üle dokumentide alakogu. 

Numismaatikakogu, arhiiv ja fototehnika kogu on kantud Exceli andmebaasi. Valmistatakse ette tabelite MUISi kandmist. 

1. 2010.a. keskenduti eelkõige andmebaasi sisestuste parandamisele ja vigade kontrollile. Sisestusi kokku 4464. 

       5.    Digiteerimine

• A.H.Tammsaare Muuseum ja Ed. Vilde Muuseum osalesid  Ennistuskoja „Kanut” projektis „2D-objektidest (klaasnegatiividest, fotodest, käsikirjadest) kõrgekvaliteediliste digitaalsete kujutiste loomine”. Projekt toimub aastail 2007-2011. Projekti raames digiteeritakse Vilde ja Tammsaare käsikirjad ja osaliselt kirjavahetus.

2010 digiteeriti: Ed. Vilde kirjavahetust 65 museaali

• Ed. Vilde Muuseumi fotokogust digiteeris Sirje Vaino 841 fotot
• Ed. Vilde kunstikogu digit. Jaan Künnap 230 museaali
• A.H.Tammsaare plakatikogust digit. Jaan Künnap ca 30 museaali.
• Fotomuuseumi kogude digiteerimine:

            Digiteeritud ühikuid 4 551,  skaneeringuid 6 790

Kogude täiendamine  

2010.a. ei olnud muuseumi eelarves raha museaalide ostuks ja tulmed lisandusid kogumistöö ja annetuste kaudu..

Muuseumi kogude juurdekasv annetuste ja kogumistöö kaudu oli 484 museaali. 

Museaalide säilitustingimuste parandamine & ennetav konserveerimine.

Tööd alustas säilituskuraator, kelle juhendamisel on koostatud pingerida tegevustest museaalide hoiustamise parandamiseks ja koristamisjuhendid hoidlate ja 5 harumuuseumi jaoks. Vene 17 muuseumi ja Kiek-in-de-Kökiga jätkub töö 2011.a.

Kliimaseire toimub kõigis muuseumides ja hoidlates ööpäevaringselt.

Konservaatorid  teostavad võimalusel väiksemad konserveerimistoimingud kohapeal, suuremad tööd tellitakse rahaliste vahendite olemasolul Ennistuskojalt „Kanut“. 

1. Kõigis kogudes jätkus vastavalt võimalustele töö museaalide  pakendamisel  uutesse pikaajalistele säilitustingimustele vastavatesse pakkematerjalidesse, perioodiline kogude    puhastamine, kahjuritõrje, konserveerimine, hoidlate ja näitusesaalide kliimaseire.

Suuremad tööd:

• Kahlite kogu ümberpakendamine. Töö tunnistati Eesti muuseumide aastapreemia nominendi vääriliseks ja saavutas 3.koha 10 kandidaadi hulgas. Töö käigus kahlid pildistati. Pildid lisatakse andmebaasi.
• Telliste kogu ümberpakendamine kahlitest vabaks jäänud kastidesse.
• Nahakogu karbistamine
• Rüütli t. hoidlast mööblikogu osaline ümberhoiustamine Keava hoidlasse ja seal paigutuse reorganiseerimine. Koos ümberpaigutamisega märgistati museaalid, puhastati ja pildistati.
• Seoses märkide-medalite kogu ja numismaatikakogu viimisega relvahoidlasse, korraldati ümber relvade hoiustamine. Seotud vajadusega loovutada senine märkide-medalite, numismaatika- ja pitsatite kogude hoidlaruum Aino Lepale ekspositsiooni ettevalmistuspinnaks.
• Keraamikakogu puhastamine
• Kunstikogu hoidlates  (3 ruumi) hoiustamise ümberplaneerimine ruumi optimaalsemaks kasutamiseks, graafikamappide asendamine uutega.
• Arheoloogiahoidlate koristamine ja üldine korrastamine (materjali osaline ümberpaigutamine) Vene tn 17 3. korrusel ja Rüütli tn-l
• Rüütli tn hoidlas asuvate arvele võtmata leidude korrastamine, esmane puhastamine (tehtud umbes 10 karpi, töö jätkub järgmisel aastal)
• Raamatute alakogu väärtuslikumate raamatute karbistamine ja sellest tulenenult tehtud  ümberpaigutused riiulitel ning muudatused kohanimekirjades.
• Hoiustamise parandamiseks  ja kasutamise hõlbustamiseks pandud  uutesse ümbrikesse dokumente, pisitrükiseid ja tarbegraafikat, kaasnev kohanimekirjade korrigeerimine.
  • Mustpeade kogu tekstiilid (185 museaali) hoiustati ümber uude kappi.
  • Fotomuuseumis klaasnegatiivide karbistamine, töö jätkub 2011.a.
  • Vilde muuseumis skulptuuridele uue hoiuruumi sisseseadmine
  • Tammsaare muuseumis tegeleti kogude jätkuva korrastamise ja arhivaalide pakendamisega, kasutati ka praktikantide abi, kelle ülesandeks oli pakendada arhiivikogu raamatud selleks ettenähtud kastidesse ning luua nimekiri kasti sisust 

1. Uued klaasvitriinid sai avafond Vene 17 keldris.
2. Kliimamõõdikuid osteti 4 erinevatesse kogudesse.
3. Kliimaseadmeid soetati kokku 3.  2 arheoloogiahoidlatesse ja 1 tekstiilihoidlasse.  

 Kogude kasutamine

1. 2009.a. eksponeeriti erinevail näitustel TLM-s ja Eestis 7619 museaali – 4,7 % muuseumikogust.

     Suuremad ja olulisemad  depositsioonid:

• Tallinna Raekoja püsiekspositsioon ja näitus.  81 museaali 
• Eesti Kunstimuuseum „Floromania”Turus ja Vaasas  68 museaali
• Soome Vabariigi suursaatkonna hoones 102 museaali
• Viimsi Muuseumis püsinäitusel – 60  museaali
• Mauritiuse Instituudis raidkivide kollektsioon 43 museaali
• Rahvusraamatukogus Ed. Viiralti kollektsioon 62 museaali
• Tervishoiu Muuseum „Defitsiidist hügieenis Nõukogude Eestis“ 25 museaali
• Tarbekunsti-ja Disainimuuseum 17 museaali
• Väiksemal arvul kasutati TLM museaale, Eesti Kunstimuuseumi,Läänemaa Muuseumi, Narva Muuseumi. Eesti Vabaõhumuuseumi, Rannarahva Muuseumi, Spordimuuseumi, Tuletõrjemuuseumi, Lastekirjanduse Keskuse näitustel.

 2. Uurijad  kasutasid  39797 museaali – 24,7% muuseumikogust.

Kasutajad-uurijad olid Eesti Kunstimuuseumist, Eesti ajaloomuuseumist, Eesti Arhitektuurimuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Eesti Panga Muuseumist, Museo Nazionale del Risorgimento Italiano, Eesti Kunsti Akadeemiast, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Euroakadeemiast, Tallinna Ülikoolist,Mainori Kõrgkoolist, Kopli Ametikoolist, Tallinna Ühisgümnaasiumist, Tallinna Linnaplaneerimise Ametist, Muinsuskaitseametist, Ajaloo Instituudist,Eesti Entsüklopeediakirjastusest, Kirjastusest „Tea“, Böhlau kirjastusest, Eesti Rahvusringhäälingust, Tallinna Televisioonist, Eesti Draamateatrist, erinevatest ajakirjandusväljaannetest – Eesti Ekspress, Kodukiri,  reklaamibüroodest ja filmigruppidest.

 Kogude tutvustamine

• Alustati  lugude sarja “Hingega asjad”  Linnalehes, nii eesti- kui venekeelses väljaandes. Seni on ilmunud vähemalt 1 lugu kuus.

Sari jätkub 2011.a.Eesmärk on tutvustada  muuseumis säilitatavate asjade kaudu eesti ajalugu tavainimese tasandil ja äratada  muuseumi vastu huvi võimalikult laiemas lugejate ringis. Eriti oluline on see sari venekeelsele lugejale, kes läbi nende lugude saab ettekujutuse Eesti rahva igapäevaelust möödunud aegadel.

• Kolmel korral tutvustati Tallinna Linnamuuseumi museaale ETV saates Prillitoos.
• Muuseumikogudel põhinevaid kogutunde ja loenguid peeti 42.
• Mitme kogu baasil juhendati üliõpilasi.
• Praktikante  kogude töös juhendati Fotomuuseumis, Tammsaare Muuseumis, Vilde Muuseumis.

  Töö Eesti muuseumimaastikul

• Neli muuseumi töötajat osalevad MUISi sõnastike ja testimise töögruppides.
• Muuseumi peavarahoidja on Muuseuminõukogu liige.

 Üldkokkuvõttes oli 2010.aasta Tallinna Linnamuuseumile tulemuslik.

Kõikide harumuuseumide täpsemad tööaruanded on  nende  koduleheküljel.

Koostas TLM direktor Maruta Varrak

25.jaanuar 2011.a.