Tallinna Linnamuuseum on asutatud 1937. aastal.
60 aasta jooksul on läbitud erinevad arenguetapid.

Praegu koosneb Tallinna Linnamuuseum kaheksast erineva spetsiifikaga muuseumist, nendeks on: Linnamuuseum, Kiek in de Kök, Fotomuuseum, Lastemuuseum, E.Vilde Muuseum, A.H.Tammsaare Muuseum, Jaani Seek ja Peeter I Majamuuseum.

Tänapäeval on muuseumi roll ühiskonnas avardunud. Ta on kultuuripärandi hoidja, teadus – ja mäluasutus, mis pakub emotsionaalseid ning harivaid kogemusi väga laiale avalikkusele.

Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud vajadusest tagada kõigi kaheksa muuseumi dünaamiline areng, nii neid aidates oma rolli täitmisel ühiskonnas.

Tallinna Linnamuuseumi arengukavas sisalduvad:

· visioon

· missioon

· olukorra analüüs

· strateegiavaldkonnad

· eesmärgid

· tegevuskavad

· ressursivajaduste plaan

Visioon muuseumist aastal 2011

Tallinna Linnamuuseum on kaasaegne, mitmekülgseid teenuseid pakkuv, rahvusvaheliselt hinnatud ja külastaja soove arvestav kogu rahva muuseum.

Missioon

Tallinna Linnamuuseum kogub, säilitab, uurib ja vahendab üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel Tallinna linna, Anton Hansen Tammsaarega ning Eduard Vildega seotud kultuuripärandit.

Näituste, ürituste ja arhitektuursete interjööride kaudu vahendab muuseum minevikukogemust ja seob seda oleviku ning tulevikuga.

Olukorra analüüs

Tallinna Linnamuuseum on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse, omades esimese Eesti muuseumina Euroopa Muuseumi Foorumi kvaliteedi sertifikaati ja olles EMYA 2003.aasta nominent.

Üleilmastuv infoühiskond, Eesti kuulumine Euroopa Liitu, kiired muutused Eesti teadus- ja arendustegevuses, kultuuris, majandus-, haridus- ning sotsiaalpoliitikas on loonud uued tegutsemisvõimalused ka muuseumidele.

Tallinna Linnamuuseum kui linna kultuuriväärtuste säilitamis-, uurimis- ja populariseerimiskeskus ei saa jääda eemale nendest olulistest arengutest.

Eesti ühiskonna arenguprognooside visioonis nähakse muuseumide sotsiaalse rolli kasvu nii teabeallikana kui ka ajaveetmis- ja suhtluskohana.

Sellest visioonist lähtuvalt kujundab oma tegevust ka Tallinna Linnamuuseum.

Tallinn on valitud 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Valmistudes kultuuripealinna aastaks, on linn kavandanud laiaulatusliku plaani, et kujundada Tallinnast vana ja uut ühendav, kaasaja elustandarditele vastav keskkonnasäästlik, inimsõbralik ning kultuurne linn.

Ka Tallinna Linnamuuseum annab oma panuse kultuuripealinna projektide kavandamisel ja läbiviimisel. Et saavutada visiooni-missiooni täitmine ning ühiskonna ja linna arenguga sammu pidada, peab muusuum üle vaatama oma tugevad ja nõrgad kohad, võimalused ning ohud ning sellest lähtudes kujundama tegevuskava.

Muuseumi tugevad küljed, millele toetudes saab visiooni kujundada:

· väärtuslik 153776st museaalist koosnev muuseumikogu;

· arhitektuurselt atraktiivsed hooned;

· hoonete soodne asukoht linnas;

· kogemuste ja spetsiifiliste teadmistega töötajad;

· head suhted partneritega;

· aktiivne koostöö kolleegidega teistest Euroopa riikidest;

· innovatiivne töökeskkond;

· populaarsus avalikkuse silmis;

· innovatiivsete ideede olemasolu ja soov neid teostada.

Muuseumi nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada:

· museaalide säilitamiseks nõuetekohaste hoidlate nappus;

· pidevate kolimiste tulemusel osaliselt korrastamata muuseumikogu;

· juhuslikud ja vajadustele mittevastavad investeeringud ja sellest tulenevalt remontimata hooned;

· jäik töötasufond, mis ei võimalda luua uusi vajalikke ametikohti ning palgata erialaspetsialiste;

· madalad palgad;

· rahaliste ressursside nappus teadustöö (publikatsioonid, näitused, ekspositsioonid, konverentsid ) ja reklaami (trükised, meediakuulutused,    klipid, ……..filmid) väljundite osas;

· erialase hariduse omandamise ja täiendkoolituse võimaluste vähesus ja kallidus.

Võimalused, mida muuseum peaks püüdma ära kasutada:

· muuseumi missiooni mõistmine poliitikute poolt;

· turistide arvu suurenemine;

· avalikkuse huvi;

· rahvusvaheline tunnustus ja kolleegide toetus;

· rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori kaasamine projektide teostamisel;

· vanalinna atraktiivsus.

Ohud, mida muuseumil tuleks vältida:

· rahastamise juhuslikkus seoses linnavalitsuse sageda vahetumisega;

· muuseumitöö alahindamine ja mittemõistmine;

· poliitiliste otsuste ebajärjekindlus;

· riigi-ja omavalitsusasutuste asjatundmatu suhtumine;

· meediakanalite töötajate ebakompetentsus ja pealiskaudsus muuseumivaldkonda puutuva tegevuse kajastamisel;

● bürokraatia süvenemine.

Tallinna Linnamuuseum on oma arengukava kujundamisel lähtunud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt koostatud Eesti muuseumide arengustrateegiast

“21. sajandi Eesti muuseumid. Arengustrateegia aastateks 2005-2015”.

Nimetatud arengustrateegia koostamisel on arvestatud paljusid olemasolevaid strateegiadokumente:

· Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks- ühtne programmdokument 2004-2006;

· Eesti regionaalarengu strateegia;

· Strateegia Säästev Eesti 21;

· Eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise riiklik strateegia 2004-2007;

· Baltic Cultural Tourism Policy Paper. Estonian, Latvian and Lithuanian National Commissions for UNESCO 2001-2003;

· Teaduspõhine Eesti. Eesti teadus – ja arendustegevuse strateegia 2002-2006;

· Riiklik turismiarengu kava aastateks 2002-2005;

· Eesti noorsootöö kontseptsioon.Tallinn, 2001;

· ICOMi strateegiline plaan 2001-2007. Barcelona, 2001;

· ICOMi muuseumitöötaja eetikakoodeks. Barcelona, 2001;

· Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused. 1998.

Tallinna Linnamuuseumi arengukava 2006-2011 püstitab eesmärgid neljas olulises strateegiavaldkonnas:

1. Muuseum kui kultuuripärandi koguja ja säilitaja

2. Muuseum kui ühiskonna väärtuslik osa

3. Muuseum kui toimiv organisatsioon

4. Muuseum kui koostööpartner

1. Strateegiavaldkond:

Muuseum kui kultuuripärandi koguja ja säilitaja Eesmärk 1.1. Kultuuripärandi parem säilitamine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseumi väärtuseks on 153726-st museaalist koosnev muuseumikogu. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisprotsessis ja linna- ning riigivara müümise tõttu (1994-2005) kaotas muuseum ligi 70% hoiupinnast. See tingis museaalide mitmekordseid ümerkolimisi juhuslikkesse nõuetele mittevastavatesse ruumidesse. Taolises olukorras on olnud raske tagada museaalide säilimist, läbi viia inventuure ning selgusele jõuda mahakandmise vajadustes.

Muuseum pole siiani suutnud kõiki kogusid nõuetekohaselt ära paigutada.

Lahendamist nõuab hiljuti Tallinna Linnamuuseumi koosseisu liidetud A.H.Tammsaare Muuseumi ning E.Vilde Muuseumi kirjanike pärandi säilitamine.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum eesmärgi saavutamiseks järgmise tegevuskava:

· seada sisse Keava tn. hoidla 2006-2007 (mööbel, raidkivid, suuremõõtmelised museaalid);

· uude hoidlasse ümber kolida ja sisse seada A.H. Tammsaarega seotud   pärand 2006-2007;

· korrastada E.Vilde Muuseumi hoidla 2006-2008;

· välja vahetada vana mööbel, teha ümberpaigutusi ja korrastust 9-s alakogus 2006-20011;

· teha museaalide valik ja teostada nende üleviimine Vabaõhumuuseumi territooriumile rajatavasse muuseumide ühishoidlasse 2007-2009;

· tagada museaalide säilitustingimuste pidev monitooring 2006-2011;

· teha valikud korrastust vajavate museaalide osas ja teostada nende konserveerimine-restaureerimine 2006-2011;

· taotleda linnalt juurde kaasaegsetele nõuetele vastavat hoiupinda 2007-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena tagatakse kultuuriväärtuste säilimine.

Töö eest vastutab muuseumi direktor Maruta Varrak ja peavarahoidja Lea Sillart.

Koostööpartnerid on Tallinna linn, Kultuuriministeerium ja ennistuskoda Kanut.

Eesmärk 1.2 . Kultuuripärandi süstemaatiline kogumine ja uurimine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseumil ei ole pikaaegne kogumispoliitika täpselt kirja pandud. Kogumistöö eelistused on kajastatud aasta tegevuskavades. Kogude lünkade ja puuduste väljaselgitamisega tegeletakse pidevalt.

Viimase 5 aasta jooksul on teostatud inventuurid ca 90% ulatuses kogudest.

Kogude teadusliku läbitöötamise seis on ca 86% .

Kasutajakartoteegid paberkandjal puuduvad 8-s alakogus (kokku on alakogusid 28).

KVIS-i on sisse kantud 5% museaalidest.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum eesmärgi saavutamiseks järgmise tegevuskava:

· koostada museaalide kogumiskava 2007-2008;

· määratleda ABC kogud 2009-2011;

· järjekindlalt jäädvustada linna arengut fotodel (aastas 300-500 fotot) 2006-2011;

· uurimistingimuste parandamiseks ning museaalide paremaks säilitamiseks valmistada kasutuskoopiad digitaalkujul 2006-2011;

· 2011. aastaks saavutada muuseumikogu teaduslik läbitöötamine 100% ulatuses 2006-2011;

· valmistada ette alusdokumentatsioon kogude sisestamiseks KVIS-i 2006-2011;

· 2011. aastaks sisestada KVIS-i vähemalt 15000 uut museaali 2006-20011;

· 2006. aastal alustada kogude digiteerimisega ning jätkata tööd järjepidevalt 2006-2011;

· taotleda linnalt ressursse lisatööjõu palkamiseks kogude digiteerimiseks ning KVIS-iga töötamiseks 2007-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena täidetakse lüngad muuseumikogu kooseisus, tagatakse selle järjepidev täienemine ning luuakse head tingimused museaalide kasutamiseks.

Töö eest vastutab peavarahoidja Lea Sillart (välja arvatud tegevuskava viimane punkt).

Koostööpartner on Tallinna linn ja Kultuuriministeerium.

2. Strateegiavaldkond:

Muuseum kui ühiskonna väärtuslik osa

Eesmärk 2.1. Kaasaegse külastuskeskkonna loomine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseumi püsinäitus “Linn, mis kunagi valmis ei saa” on saanud rahvusvahelise tunnustuse. Muuseum oli EMYA nominent 2003. aastal. Tunnustus tõendab muuseumi pädevust ja oskust atraktiivse külastuskekskonna loomisel.

Tööd on vaja jätkata. Kiek in de Kök, Fotomuuseum, E. Vilde Muuseum, A.H. Tammsaare Muuseum ning Lastemuuseum ootavad uute püsinäituste sisseseadmist.

Kõik need hooned vajavad ka remonti.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum eesmärgi saavutamiseks järgmise tegevuskava:

· renoveerida A.H. Tammsaare Muuseum ning sisse seada uus atraktiivne püsinäitus 2006 – 2007;

· renoveerida E. Vilde Muuseum ning kaasajastada väljapanek 2007-2008;

· lahendada Kiek in de Köki kanalisatsiooniprobleemid, teostada kapitaalremont 2007-2008;

· uuendada Kiek in de Köki püsiekspositsioon ja ühendada torn Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluste käikudega 2008-2009;

· uuendada Linnamuuseumi, Fotomuuseumi ja Lastemuuseumi fassaadid 2006- 2007;

· uuendada Fotomuuseumi püsinäitus 2007-2008;

· teostada Lastemuuseumi II korruse remont ning uuendada väljapanek 2008-2009.

● renoveerida, sisustada ja avada uue objektina Muuseum-Mängumaja Kadriorus 2008-2009

Eesmärgi saavutamise tulemusena on loodud külastajasõbralik keskkond kõikides eelnimetatud muuseumides. Muuseumid on väärtustatud kaasaegsete mälu-, kultuuri- ja teadusasutustena.

Remonttööde eest vastutab muuseumi majandusjuht Inna Seinre. Uute väljapanekute koostamise eest vastutavad muuseumide juhid.

Koostööpartneriks on Tallinna linn.

Eesmärk 2.2. Teadustöö tähtsustamine ja süvendamine

Seisundi analüüs:

Tallina Linnamuuseumis on teadustöö üheks tähtsaimaks töövaldkonnaks.

Üle kahe aasta ilmub muuseumi Aastaraamat. Teadustöö väljundiks on püsiekspositsioonid, ajutised näitused, teaduslikud ja populaarteaduslikud publikatsioonid, loengud ning konverentsid. Teadustöö on eelduseks sihipärasele kogumistööle ja sisukale muuseumipedagoogikale.

Muuseumil on olemas teaduri ametikohad ja potentsiaaliga uurijad kuid erinevate kohustuste tõttu ei ole neil võimalik järjekindlalt tegelda teadustööga.

Kirjeldatud seisundist lähtuvalt kavandab muuseum eesmärgi saavutamiseks järgmise tegevuskava:

● teostada muuseumikogu teaduslik kirjeldamine 2006-2011;

● muusuemi 70. juubeliks koostada ja publitseerida Aastaraamat 2007;

● korraldada juubelikonverents 2007;

● jätkata muuseumis tehtud teadustööde põhjal Aastaraamatu väljaandmist regulaarselt iga kahe aasta tagant 2009, 2011;

● teha põhjalikku uurimistööd näituste, haridusprogrammide, ekskursioonide ja koostööprojektide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks 2006-2011;

● koostada ja publitseerida erinevate kogude katalooge ja albumeid 2006-2011;

● E.Vilde 145. juubeliks 2010. aastal koostada ja publitseerida juubeli- väljaanne 2008-2010;

● koostada ja läbi viia loengutsüklid linna ajaloo erinevatel teemadel 2006-2011;

● kaasa aidata Tallinna ajaloouurimise keskuse loomisel ning linna uue ajaloo koostamisel 2007-2011;

● uurimistöö mahu tõstmiseks taotleda linnalt ressursse 2 teaduri töölevõtmiseks 2007-2010;

● olla partneriks muuseumi koduloo-uurimisringile 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseumis tehtav teadustöö tõstnud muuseumi kui mäluasutuse prestiiži. Muuseumis korraldatavad näitused, trükised, hariduslik tegevus ja kultuuriturismiteenus põhinevad teaduslikel uurimustel. Teadustöö seob muuseumis säilitatava kultuuripärandi üldise kultuuripildiga, tagab muuseumi usaldusväärsuse ühiskonna silmis.

Töö teostamise eest vastutavad muuseumi teadusdirektor Sulev Mäeväli ja arendusjuht Kalmar Ulm.

Eesmärk 2.3. Hariva meelelahutuse pakkumine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseum oma kaheksa erineva muuseumiga on suure potentsiaaliga haridusallikas. Kõik need muuseumid töötavad erinevate sihtgruppide heaks.

Tallinna Linnamuusuem on traditsiooniliselt ekskursioonivormilt üle minemas kindla temaatilise rõhuasetusega eksposistsioonitutvustusele ning aineprogrammidest lähtuvale muuseumipedagoogikale. Muuseumi tugevuseks on võimalus õpetatavat ainet illustreerida materiaalsete esemete ja tegevustega, võimalusega rakendada saadud teadmisi õpitubades. Muuseumipedagoogiliste programmide tähtsus avaldub emotsionaalse ja kogemusliku tegevuse kaudu.

Huvi muuseumi vastu tõuseb aasta aastalt ja see kohustab mõtlema järjest uutele atraktiivsetele üritustele ja programmidele.

Kirjeldatud seisundist lähtudes soovib muuseum oma teenuste mahtu ning kvaliteeti veelgi parandada ning kavandab järgmise tegevuskava:

● ette valmistada õpitoad museaalide tutvustamiseks (kirjatarbed, post, valgustid, kellad, riietus, aluspesu, tulirelvad, sepis, mööbel, raidkivid, mänguasjad) 2006-2011;

● ette valmistada ja teostada projekt “Muuseumibussiga maakoolidele külla” (kohtadel kostümeeritud etendus–ajarännak Tallinna minevikku) 2006-2011;

● tähistada 15. mail Tallinna linna päeva ajarännakuga Tallinna ajaloolistes paikades (linnamüür, bastionid, väljakud, hoovid ja tänavad) 2006-2011;

● tähistada A.H.Tammsaare ja E.Vilde isiku ja teoste tähtpäevi erinevate üritustega (konverentsid, luule- ja proosavõistlused, ühislugemised, piknikud, koomiksite joonistamine, lauamängude koostamine) 2006-2011;

● korraldada perepäevi (loengud, temaatilised ekskursioonid, konservaatorite nõuanded, viktoriin vanade esemete funktsiooni mõistatamiseks, joonistamised, voolimised, meisterdamised) 2006-2011;

● korraldada sisukaid ja atraktiivseid näitusi (aastas kokku vähemalt 35 näitust) 2006-2011;

● igal aastal korraldada mahuka programmiga muuseumiöö 2006-2011;

● korraldada laste fotovõistlusi 2007, 2009, 2011;

● uuendada veebileht inglise keele lisamisega 2006.

Eesmärgi saavutamise tulemusel on muuseumist kujunenud atraktiivne vaba aja veetmise keskkond. Toimuvad üritused on harivad, kaasahaaravad, pärandit väärtustavad ja kogusid säästvad. Muuseum on kujunenud ligitõmbavaks kultuuriasutuseks, erialase suhtluse ja elukestva õppe keskuseks.

Töö teostamise eest vastutavad muuseumide juhid ning pedagoogid.

Koostööpartnerid on muuseumid, koolid, ülikoolid, lasteaiad, ühingud, seltsid, sihtasutused, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Kodulinna Maja, erinevad turismiorganisatsioonid.

Töö eest vastutavad muuseumi pedagoogid Ade Lehtse, Risto Paju, Katrin Rändvee.

3. Strateegiavaldkond:

Muuseum kui toimiv organisatsioon

Eesmärk 3.1. Organisatsioonikultuuri parandamine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseum tegutseb vastavalt muuseumiseadusele, oma põhimäärusele ning teistele Eesti Vabariigi ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Muuseumi kui organisatsiooni moodustavad tema struktuur, sätestatud eesmärgid ja ülesanded, inimesed, oskusteave ja tehnoloogia.

Muuseum tegutseb Tallinna linna poolt kinnitatud eelarve alusel.

Mida parem on asutuse organisatsioonikultuur, seda paremini paistab ta silma ning äratab usaldust. Organisatsioonikultuuri parandamisel on veel nii mõndagi teha.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum eesmägi saavutamiseks järgmise tegevuskava:

● tagada muuseumi läbipaistev ja kompetentne juhtimine 2006-2011;

● tagada muuseumi erinevate struktuuriüksuste ratsionaalne ja pädev juhtimine 2006-2011

● tagada õiglane ja motiveeriv palgasüsteem 2006-2011;

● tagada asutusesisese informatsiooni liikumine 2006-2011;

● tagada nõuetele vastav dokumendihaldus 2006-2011;

● tagada Päästeameti, töötervisekaitse jt. organisatsioonide poolt nõutavate eeskirjade ja juhendite olemasolu ning nende täitmine 2006-2011;

● parandada suhtekorraldust ja tõsta reklaami professionaalsust 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusel on paranenud asutusesisene mikrokliima ja on võidetud usaldus avalikkuse silmis.

Töö eest vastutab direktor Maruta Varrak, arendusjuht Kalmar Ulm, personaliülem Marianne Leis ja majandusjuht Inna Seinre.

Eesmärk 3.2. Töökeskkonna parandamine

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseumi saatvaks probleemiks läbi aastate on olnud ruumide nappus. Et suurem osa muuseumi halduses olevaid hooneid on kultuurimälestised, siis tihtipeale on neis raske kõiki kaasaegseid nõudeid tagada.

Juhtub ka seda, et uued muuseumile üleantavad objektid ei vasta muuseumi nõuetele ametkondade ebakompetentsuse või hoolimatuse tõttu. Nii juhtus see Jaani Seegis, kus puuduvad abi- ja personaliruumid.

Ka on hoonete renoveerimise puhul rahaeraldiste taotlemisel raske selgeks teha, et ruumid vajavad kliimaseadmeid ja muud tehnikat.

Muuseum peab tegelema nii säilitus- ja eksponeerimistingimuste kui ka töökeskonna parandamisega.

Kirjeldud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● Jaani Seegis kavandada ruumi ümberplaneerimine abiruumide saamiseks 2007- 2008;

● teha töökohtade ümberpaigutusi teistes muuseumides 2006-2008;

● varustada kõik muuseumid kaasaegse inventari ja kontoritehnikaga 2006- 2007;

● jätkata ruumide varustamist kliimaseadmetega 2006-2007;

● teostada ruumide remont 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusel on tagatud kaasaegne töökeskkond ning muuseumi töötajad on tingimustega rahul.

Töö eest vastutab muuseumi direktor Maruta Varrak ja majandusjuht Inna Seinre.

Koostööpartneriks on Tallinna linn.

Eesmärk 3.3. Personali professionaalsuse tõstmine

Seisundi analüüs:

ICOM-i muuseumide eetikakoodeksi järgi peab muuseumitöötajail olema erialane ja pidevalt täiendatav akadeemiline, tehniline ja kutsealane ettevalmistus, mis võimaldab neil edukalt täita oma ülesandeid muuseumides kultuuripärandi säilitamisel.

Juhtkond peab tunnistama kvalifitseeritud personali vajalikkust ning väärtust ja leidma sobivaid võimalusi täiendus- ja ümberõppeks.

Tallinna linnamuuseumis on kvalifitseeritud kaader kuid seoses muuseumi rolli muutumisega ning töövaldkondade laienemisega on vaja ennast täiendada ja tööle võtta ka uusi spetsialiste.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● osa võtta rahvusvahelistest koolituskursustest, töötubadest, konverentsidest ja foorumitest 2006-2011;

● osa võtta Eesti Muuseumiühingu ning teiste muuseumide ja organisatsioonide poolt pakutavatest koolitusvõimalustest 2006-2011;

● saata töötajaid teadmisi ja kogemusi omandama teiste riikide muuseumidesse 2006-2011;

● ära kasutada ülikoolide ja teiste haridusasutuste poolt pakutavaid programme 2006-2011;

● teha koostööd Sokratese Fondi ja teiste organisatsioonidega elukestva õppe programmide tundmaõppimiseks ja kasutamiseks muuseumis 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseumist saanud konkurentsivõimeline organisatsioon, kus töötavad kompetentsed töötajad.

Eesmärk 3.4. Külastajauuringu korraldamine

Seisundi analüüs:

Muuseum on avatud organisatsioon. Tegevuse üheks prioriteediks on külastaja teenindamine.

Muuseumi külastajate hulgas on noored ja vanad üle terve maailma.

Et teenida rahulolu avalikkuse silmis, peab arvestama selle soove.

Muuseum on viimaste aastate jooksul analüüsinud külastajate arvamusi.

Rõhk on olnud Linnamuuseumi uuel püsinäitusel põhineval küsitlusel. Järgnevate aastate eesmärgiks on läbi viia küsitlused ka teistes muuseumi struktuurides.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● koostada ja välja panna küsitlusankeedid kõigis muuseumides ja teostada analüüse 2006-2011;

● korraldada kohtumisi avalikkusega 2007-2011.

Muuseum on pidevas arenguprotsessis. Eesmärgi saavutamise tulemusena tunneb muuseum paremini oma külastajat, teab tema soove ning oskab paremini organisatsiooni arengut suunata.

Töö eest vastutab kuni 2007 aastani suhtlus – ja infojuht Elo Jakobi, edaspidi TLM arendusjuht Kalmar Ulm.

4. Strateegiavaldkond

Muuseum kui koostööpartner

Eesmärk 4.1. Koostöö Tallinna linnaga

Seisundi analüüs:

Koostöö Tallinna linnaga on Tallinna Linnamuuseumi seisukohalt olulise tähendusega.

Muuseum on linna struktuuris Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas.

Muuseumi töötab selle nimel, et aasta eelarved vastaksid muuseumi vajadustele ning investeerimiskava oleks järjepidev.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● oma tegevusega tõestada, et muuseum on linna oluline kultuuri- ja hariduskeskus 2006-2011;

● saavutada muuseumi arengukava parem kajastamine linna üldises arengukavas 2006-2011;

● lõimuda linna kultuuriüritustesse 2006-2011;

● koostada ürituste kava kultuuripealinna aastaks 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseumi positsioon linnas aktsepteeritud ja väärtustatud.

Töö eest vastutab muuseumi direktor Maruta Varrak.

Eesmärk 4.2. Koostöö teadus-, mälu- ja haridusasutustega

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseum õpetab, kuid õpib ka ise. Muuseumipedagoogikas on vajalik koostöö koolide ja õpetajatega. Järjest rohkem otsivad kõrgkoolide üliõpilased praktikakohti ka muuseumist. Tuleb tunda koolide õppekavasid ja üliõpilaste soove praktikakohana.

Näituste korraldamisel on tihti vaja teiste muuseumide, arhiivide ja raamatukogude abi.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● muuseumipedagoogikas lõimuda riiklike õppekavadega 2006-2011;

● kaasata õpetajaid muuseumi haridusprogrammide koostamisse 2006-2011;

● osa võtta teiste muuseumide haridusprogrammidest 2006-2011;

● korraldada ühiskonverentse 2007, 2011;

● koostada praktikakavad üliõpilastele 2006-2007.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseum õppinud teiste kogemustest, omandanud uusi teadmisi ning võimeline paremini toime tulema oma ülesannetega.

Töö eest vastutavad teadusdirektor Sulev Mäeväli ning muuseumi pedagoogid Ade Lehtse, Risto Paju, Katrin Rändvee.

Eesmärk 4.3. Koostöö turismiorganisatsioonidega

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseum on populaarne turismiobjekt. Tallinn Card’i kasutamise osas on Linnamuuseum üks enim külastatav asutus. Turistide arv üldises külastatavuses moodustab kuni 45%.

Kuna muuseum aitab luua turismitööstusele majanduslikult tulusat keskkonda ja turism omakorda tõstab muuseumikülastajate arvu, on vastastikune koostöö igati vajalik.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● tagada professionaalsem ja atraktiivsem muuseumi reklaam 2006-2011;

● korraldada turismiorganisatsioonidele infopäevi 2006-2011;

● toetada oma potentsiaaliga giidide väljaõpet 2006-2011;

● osaleda turismifirmade poolt organiseeritud üritustel 2006-2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseumi külastatavus tõusnud ning tuntus maailmas laienenud.

Töö eest vastutab (kuni aastani 2007) muuseumi suhtlus- ja infojuht Elo Jakobi, edaspidi TLM arendusjuht Kalmar Ulm.

Eesmärk 4.4. Koostöö meediaga

Seisundi analüüs:

Üldiselt võib öelda, et meedia ei tunne muuseumivaldkonda, kirjutised on pealiskaudsed ja tihtipeale isegi eksitavad. Sageli jäävad olulise tähendusega ja professionaalselt teostatud üritused ja näitused meedia tähelepanu alt hoopis välja.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● tagada kõikide struktuuriüksuste avatud suhtlemine meediaga 2006-2011;

● tähtsustada suhtekorraldusalast täiendkoolitust 2006-2011;

● pöörata rohkem tähelepanu väljastatavatele pressiteadetele ja muuta nad sisukamaks 2006-2011;

● korraldada infopäevi 2006-2011;

● parandada reklaami kvaliteeti 2006-2011

Eesmärgi saavutamise tulemusena on meediakajastused muuseumi kohta asjatundlikumad. Koostöös teiste muuseumidega on jõutud nii kaugele, et teemat käsitlevad muuseumidele spetsialiseerunud ajakirjanikud. Meedia võtab muuseumivaldkonda kultuuri loomuliku osana ning oskab asjatundlikult kajastada ja arvustada.

Töö eest vastutab (kuni aastani 2007) muuseumi suhtlus-ja infojuht Elo Jakobi, edaspidi arendusjuht Kalmar Ulm.

Eesmärk 4.4. Koostöö äriringkondadega

Seisundi analüüs:

Kontaktid äriringkondadega alles hakkavad tekkima. Erasektor on avastanud muuseumi kui atraktiivse koha külaliste vastuvõtuks või oma toodangu presenteerimiseks.

Korraldatakse firmapidusid, kus muuseum pakub oma haridusprogramme.

Sponsorite leidmiseni pole muuseum veel jõudnud.

Koostööd selles suunas tuleb arendada.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● suhelda aktiivselt 2006-2011;

● pakkuda eksklusiivseid kultuuritarbimise võimalusi 2006-2011;

Eesmärgi saavutamise tulemusena on muuseum äriringkonna silmis muutunud atraktiivsemaks ja neist on saanud partnerid.

Töö eest vastutab muuseumi direktor Maruta Varrak

Eesmärk 4.5. Rahvusvaheline koostöö

Seisundi analüüs:

Tallinna Linnamuuseumil on hea koostöökogemus paljude riikide muuseumidega.

Tallinna Linnamuuseum on ICOM-i liige,võtab osa Euroopa Muuseumi Foorumi tööst, on Linnamuuseumide Assotsiatsiooni liige, osaleb Põhjamaade Linnamuuseumide Foorumil ning on Euroopa Muuseumi asutajaliige.

Valminud on ühisprojektid, mille tulemust muuseum ka avalikkusele tutvustab. Muuseum on rahvusvaheliselt tuntud. Tema töötulemusi hinnatakse.

Muuseumi arendamisel on palju kasu olnud kolleegide kogemustest.

Kavandamisel on uued ühisprojektid.

Kirjeldatud seisundist lähtudes kavandab muuseum järgmise tegevuskava:

● jätkata koostööd Euroopa Muuseumi foorumiga; võtta osa EMYA aastakogunemistest ja töötubadest 2006-2011;

● võtta osa ICOM-i ja selle allorganisatsioonide konverentsidest, õppekogunemistest ja teistest üritustest 2006-2011;

● osaleda Balti Muuseumikooli õppustel 2006-2011;

● jätkata koostööd BRICKS-projektiga 2006-2011;

● arendada koostööd Põhjamaade, St. Peterburi, Moskva ja Riia Linnamuuseumidega 2006-2011;

● algatada ja teostada koostööprojekt Waiblingeni Linnamuuseumiga 2006-2008;

● võtta osa Euroopa Muuseumi asutamisega seotud teabepäevadest 2006-2007;

● saata töötajaid õppima teiste riikide muuseumidesse 2006-2011;

● korraldada Põhjamaade linnamuuseumide konverents Tallinnas 2011.

Eesmärgi saavutamise tulemusena on Eesti kultuuripärand saanud rahvusvahelises mõttes tuntumaks. Muuseumi töötajad on omandanud uusi kogemusi, näinud paljude riikide muuseume ning täiendanud keeleoskust.

Töö eest vastutab muuseumi direktor Maruta Varrak.

Maruta Varrak

Tallinna Linnamuuseumi direktor                                     19. aprill 2006