Meie ajaloost

Tallinna Linnamuuseumi loomise idee ulatub juba sajandi taha. Ametlikult asutati muuseum 1937. aastal Tallinna Ajaloolise Linnamuuseumina.

Tallinna rae privileegide laegas oli üks Tallinna Linnamuuseumi esimesi eksponaate.

Tallinna rae privileegide laegas aastast 1688 oli üks muuseumi esimesi eksponaate.

Muuseumi rajamisplaane peeti Tallinna volikogus juba aastal 1911. Maailmasõda ja Eesti vabariigi algusaastad lükkasid organisatsiooni loomise edasi, ent linna ajalooga seotud esemeid koguti Tallinna Linnaarhiivi juurde.

Tallinna Linnamuuseumi alla on aja jooksul kuulunud mitmed märgilise tähendusega hooneid, mis nüüdseks on saanud uued funktsioonid, nagu näiteks  suurtükitorn Paks Margareeta ja Pirita klooster.

 

 

1937. aasta 15. detsembril võttis linna volikogu vastu Linnamuuseumi rajamise otsuse ja kinnitas ka muuseumi põhimääruse.

1938 avati Raekojas esimene näitus, mis tutvustas linna ajalooga seotud ürikuid ja väärtuslikumaid esemeid.

1930−40 täienes muuseumikogu Tallinna Ajaloo Seltsi kultuurilooliste esemete ja Saksamaale repatrieerunud baltisakslaste annetuste läbi.

1940 14. augustil avati ekspositsioon muuseumihooneks rekonstrueeritud suurtükitornis Paks Margareeta ja selle 19. sajandil vangla tarvis rajatud abihoones, kus alates 1981. aastast paikneb Meremuuseum.

1941 liideti Linnamuuseumiga esimese filiaalina 1806 avatud Peetri maja Kadriorus.

1951 avati Raekojas Linnamuuseumi näitus „Vana Tallinn“.

1958 avati Linnamuuseumi püsinäitus „Tallinna kindlustuste ajalugu“ Kiek in de Kökis.

1965 sai Linnamuuseum omale 14. sajandisse ulatuva ajalooga restaureeritud hoone Vene tänaval, kus uue ekspositsiooni avamine tähistas linna uue kultuuri- ja teaduskeskuse sündi.

1968 anti Linnamuuseumi hallata Dominiiklaste kloostri hooned ja restaureeriti suurtükitorn Kiek in de Kök.

1980 liideti Linnamuuseumiga Raevangla, kuhu kujundati ka Eesti fotoajaloo ekspositsioon. Kuni aastani 1991 oli Linnamuuseumi hallata Pirita klooster.

1985 liideti Linnamuuseumiga M. I. Kalinini muuseum, millest peatselt kujundati peamiselt mänguasju eksponeeriv Kalamaja Lastemuuseum.

2003 nimetati Tallinna Linnamuuseum Euroopa Muuseumi Foorumi nominendiks.

2004 avati Tallina Linnamuuseumi raames väljakaevamiste kohas avatud Jaani seegi ja Kivisilla eeslinna ajalugu tutvustav näitusepaviljon.

2004−2016 kuulusid Tallinna Linnamuuseumi koosseisu A.H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumid.

2007 liideti Kiek in de Köki suurtükitorniga käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all.

2009 avati Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 1937 Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks ehitatud majas Kadrioru lastemuuseum Miia-Milla.

2013 avati Tallinna Linnamuuseumi muuseumkohvikuna 1981. aastal kohvikuks rekonstrueeritud ja 2012 restaureeritud Neitsitorn.

2016 ühendati Linnamuuseumiga Tallinna vene kogukonna ja eri rahvustest kodanike ajalugu tutvustav Tallinna Vene muuseum 15. sajandisse ulatuva ajalooga majas.

2016 avati põhjalikult renoveeritud Ingeri bastioni käigus Kiek in de Köki suurtükitorniga ühendatud Raidkivimuuseum, kus eksponeeritakse Linnamuuseumi raidkivikogu.

< tagasi