Tallinna Linnamuuseumi kogumispõhimõtted

1. Eesmärk
1.1 Missioon
Tallinna Linnamuuseum kogub, säilitab, uurib ja vahendab üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel Tallinna linna kultuuripärandit. Näituste, ürituste ja arhitektuursete interjööride kaudu vahendab muuseum minevikukogemust ja seob seda oleviku ning tulevikuga.
1.2 Muuseumi iseloomustus
Tallinna Linnamuuseum (edaspidi TLM) koosneb üheksast osakonnast (muuseumist), neist 5 osakonda omavad muuseumikogu ja 4 on kogudeta osakonnad, mis oma tegevuses kasutavad peamuuseumi Vene 17 ja Fotomuuseumi kogusid.

Muuseumikogu omavad:
• Peamuuseum Vene 17
• Fotomuuseum – Eesti fotoajaloo kogud ja Tallinna linna ja linlase ajalugu kajastavad fotokogud
• Lastemuuseum Miia-Milla (Kadriorus ja Kalamajas) – tallinlase või Tallinnas tehtud mänguasjade kogu ja lastekogu (lapse arengut, tegevust, haridust kajastav kogu)
• Tallinna Vene muuseum
Muuseumikoguta osakonnad:
• Suurtükitorn Kiek-in-de-Kök (kasutab peamuuseumi kogusid)
• Bastionikäigud (koopiatel ja kasutuskogul põhinev ekspositsioon)
• Raidkivimuuseum (eksponeerib peamuuseumi kogusid)
• Peeter I Majamuuseum (kasutab peamuuseumi kogusid)
• Jaani Seek (arheoloogiaekspositsioon, kasutab põhiliselt TLÜ AI arheoloogiakogusid)

2. Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate mäluasutuste kogude lühianalüüs
2.1 Eesti Ajaloomuuseum AM- riigimuuseum. Osaliselt kattuvad, kuid valdavalt üksteist täiendavad kogud eelkõige esemelises ja tarbekunsti valdkonnas ( relvad, Joh. Lorupi toodang, Nikolai Langebrauni toodang).
Mõlema muuseumi kunstikogus on väärikas valik balti-saksa kunstnike graafikat.
Fotokogude komplekteerimisel on TLM ja AM jätkuvalt teinud koostööd.
Fotokogud täiendavad üksteist Eesti fotoajaloole oluliste autorite osas:
• Carl Borchardti kogu nii TLM-s kui AM-s
• Tiidermanni negatiivid TLM-s, fotod AM-s
• Parikaste väärtuslikum kogu TLM-s, AM-s samuti suurearvuline kogu
• Fotoajaloo materjalide seisukohalt on Tallinnas tegutsenud fotograafide paremik esindatud TLM-s, Eesti maaregioonides tegutsenud fotograafid valdavalt esindatud AM-s, kuid neist paremik siiski TLM-s.
2.2 Meremuuseum – riigimuuseum. Oluliselt kattuvaid kogusid ei ole. TLM-s on Tallinna Olümpiaregatiga seonduvaid museaale ja TLM võib muuseumikogusse vastu võtta mingi muu teema kogumise raames Tallinnaga seonduvaid mereteemalisi esemeid
2.3 Eesti Kunstimuuseum – riigimuuseum. Üksteist täiendavad kogud, kus on II MS järgse kultuuriväärtuste muuseumide vahel jaotamise teel saadud museaale – Mustpeade Vennaskonna maalikogu ja esemekogu on TLM-s, hõbedakogu EKM-s. Samuti täiendavad üksteist Tallinna vaadete kogud.
2.4 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – riigimuuseum. Tarbekunstikogud osaliselt kattuvad:
• 1980.tel aastatel korraldati TLM-s rida klaasikunsti aastanäitusi, mille tulemusena täienes muuseumi klaasikogu kunstnike autoritöödega. Teema kogumist ei jätkata.
• 1960-70. a-tel koguti süstemaatiliselt ehtekunstnike töid. Teema kogumist ei jätkata.
2.5 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum – riigimuuseum. Oluliselt kattuvaid kogusid ei ole. TLM-s on annetaja tahtel helilooja Evald Aavale kuulunud arhiiv ja esemete kogu.
2.6 Eesti Arhitektuurimuuseum – riigimuuseum. Oluliselt kattuvaid kogusid ei ole. TLM ei kogu reeglina arhitektuurseid jooniseid ja plaane, küll aga Tallinna linna kujunemist dokumenteerivat fotot.
2.7 SA Eesti Tervishoiu Muuseum – riigi sihtasutus. Oluliselt kattuvaid kogusid ei ole. TLM ei kogu meditsiini ja tervishoiuga seostuvaid teemasid. Vähesel määral on kogutud meditsiini valdkonda kuuluvaid pakendeid.

3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted
3.1 TLM-l on õigus keelduda annetuse, kingituse, pärandi või teise muuseumi tervikkogu museaalina arvelevõtmisest, kui see ei vasta muuseumi arengukavale.
3.2 TLM-l on õigus keelduda vastu võtmast annetust, kingitust või pärandit, kui üleandja esitab eritingimusi, näiteks eksponeerimist, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega.
3.3 TLM jätab endale õiguse määrata, kas annetused võtta arvele muuseumikogusse või abikogudesse.
3.4 TLM ei võta arvele katkiseid objekte, kui defektid takistavad objekti kantava kultuuriväärtuse kasutamist visuaalse või uurimisobjektina.
3.5 TLM ei võta arvele objekte, mille säilitamiseks ja haldamiseks puuduvad tingimused või personal.
3.6 TLM ei võta arvele kultuuriväärtusi, mis on ohtlikud muuseumitöötajatele, kasutajatele või võivad olla ohtlikud teistele objektidele.
3.7 TLM ei võta arvele objekte, mille eelnev omandiõigus äratab kahtlust.
3.8 TLM ei võta arvele kultuuriväärtusi, mis oleksid vajalikud pigem mõne teise muuseumi missiooni elluviimiseks. Vajadusel konsulteeritakse vastava muuseumiga.

4. Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid
TLM muuseumikogu täiendamise põhikriteeriumiks on objekti seotus Tallinna linna või tallinlase ajalooga.
4.1 Objekt kannab endas informatsiooni Tallinna ajalooga seotud sündmustest
4.2 Objekt kannab endas informatsiooni Tallinna linnaruumist
4.3 Objekt kannab endas informatsiooni tallinlase erinevatest eluvaldkondadest: olme, haridus, töö, ühiskondlik tegevus jne
4.4 Objekt on valmistatud Tallinnas
4.5 Objekt kannab endas informatsiooni tallinlase lapsepõlvest
4.6 Objekt kannab endas informatsiooni mänguasjade ja mängude maailmast, rõhuga Tallinnal.
4.7 Objekt kannab endas informatsiooni Eesti fotograafia ajaloost.

5. Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus

TLM muuseumikogu suurus on 170247 museaali. (Museaalide arvud antakse dokumendis seisuga 31.12.2014)
Juurdekasv on olnud keskmiselt 400-600 museaali aastas, arvu suurus sõltub eelkõige fotokogude juurdekasvust ja seni arvele võtmata arheoloogiliste kollektsioonide arvelevõtust. Esemekogude juurdekasv on väiksem.
Käesoleval perioodil on töös muuseumikoguga tähelepanu pööratud pigem olemasolevate kogude läbitöötamisele kui kogude kasvule. TLM-i hoidlate maht on piiratud ning lähemas tulevikus ei ole ette näha uute hoidlate saamist. Personali osas on käimas protsess, kus staažikad oma kogu hästi tundvad teadur- koguhoidjad annavad kogud üle noortele, kes vajavad aega kogu tundmaõppimiseks.
Eelnevatel aastakümnetel on muuseumis tööd muuseumikoguga peetud väheprioriteetseks. Tulemuseks on pealiskaudselt kirjeldatud kogud. Mitmes kogus on jäänud pooleli kartoteekide loomine või puuduvad need hoopis. Tulemusena kulub tarbetult palju aega
kasutajate teenindamisele. Uute kogemusteta koguhoidjate jaoks on selline olukord eriti keeruline. Lahenduseks on muuseumikogu kiirendatud korras elektroonilisse andmebaasi kandmine, et muuta kogu aines kättesaadavaks. Andmebaasis on 151572 museaali.

Lähemail aastail keskendutakse eelkõige lähimineviku ja kaasaja teemade komplekssele kogumisele, mille tulemusena ei kasva niivõrd esemekogud kui digikogud – foto-, video- , audiomaterjalid ning arhiiv.
• Esimene teema on „Tallinlase kodu“ , mille käigus dokumenteeritakse tallinlase elu uutes linnaosades. Alustati Mustamäe kujunemisest 1960. aastatel.
• Võimalusel viiakse igal aastal või kahe aasta jooksul (sõltub teema ulatusest) läbi ka üks väikesemahuline kogumisaktsioon kaasaja dokumenteerimiseks. Teema otsustatakse aastaplaani koostades.
• Paralleelselt lähiajaloo kogumisele jätkatakse vajadusel kogudes juba esindatud teemade täiendamist.
• Muuseum Miia-Milla Kadriorus alustab lähiajal uue tegevuskontseptsiooni välja töötamist, mille keskmes on kodu kõigis selle teema alaliikides — kodukoht (elukoht, erinevad ruumid, kodutänav, perekond, Kadriorg jm); kodumaa – Eesti (paralleel teiste riikidega jm); planeet-Maa (geograafia, keskkond, rahvused, keeled jm). Seoses sellega pööratakse tähelepanu eelkõige teemat toetava kasutuskogu loomisele.
• Bastionikäikude tööplaan näeb ette laiendada tsiviilkaitse teemat, mis eeldab ka muuseumikogu täiendamist esemelise materjali, fotode ja arhiivmaterjalidega — 1930. aastate õhu- ja gaasikaitse, tsiviilkaitse ja kaasaegne kodanikukaitse. Selles osas on ette nähtud koostöö eelkõige Eesti Tuletõrjemuuseumiga.

5.1 Arheoloogia, 26528 museaali
Kogu aines: Arheoloogiakogu, koosneb peamiselt praeguse Tallinna linna piirest kas juhuslikult või plaanitud väljakaevamiste käigus saadud arheoloogilistest leidudest. Lisaks kuulub kogusse ka hulk mujalt Harjumaalt ja teistest maakondadest väljakaevamistel saadud ning juhuleide. Tegemist on erinevatest materjalidest (keraamika, metall, puit, tekstiil, klaas jne) koosnevate esemetega, mille dateeringud ulatuvad kiviajast kuni 20. sajandi alguseni.
Täiendamisvajadus: Teoreetiliselt võiks/oleks vaja kogumistegevusega samas liinis jätkata – ehk siis võtta arvele Tallinnast (peamiselt päästekaevamistel) välja tulnud arheoloogilist materjali. Hetkel toimuvate arheoloogiliste kaevamiste materjali TLMi ei tooda ja pole toodud juba ligikaudu viimased kümme aastat. Tallinnast leitu on viimasel kümnendil läinud peamiselt Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi keskaja arheoloogia kogusse. Praeguseks ongi välja kujunenud olukord, kus Tallinna arheoloogilised leiud on jagunenud peamiselt kahe asutuse ehk Tallinna Linnamuuseumi ja Ajaloo Instituudi vahel, sealjuures arvuliselt rohkem leide on Ajaloo Instituudis.
Ei koguta: Kogusse ei võeta (praegu ja edaspidi) väljapool Tallinna leitud arheoloogilist materjali – selle jaoks on koht kas teistes kohalikes muuseumides või kahe suurema ülikooli juures olevates arheoloogiakogudes. Samuti välditakse igasuguse leiukontekstita materjali arvele võtmist (ehk siis sellise materjali, millel puudub arheoloogiline infoväärtus).

5.2 Numismaatika, 9012 museaali
Kogu aines: Kogus on esindatud mündid ja paberraha, antiikajast kuni hiljuti käibelt ära korjatud Eesti kroonide ja sentideni. Kogu uhkuseks on kahtlemata ligi 2000 mündist koosnev Saku aare XVI sajandist, samuti mõned Liivimaal vermitud suured XVI sajandi hõbemündid. Jaani Seegi mündikogum ei koosne nii vanadest müntidest, ent kahtlemata on tegu huvitava komplektiga.
Kogus on üsna hästi esindatud Vene XVIII, XIX ja XX sajandi mündid, Eesti Vabariik aastatel 1919 kuni 1940 ja taastatud Eesti Vabariik aastast 1992. Korralikult on esindatud ka kokkuvarisenud Vene impeeriumi alade paberrahad ajavahemikust 1917 kuni 1922 ja Nõukogude paberraha alates 1940 aastast.
Täiendamisvajadus: Kogu juurdekasv on väike, võimalusel püütakse omandada Tallinnaga seotud raha.
Ei koguta Vene impeeriumi lõpuperioodist pärinevaid münte ja paberrahasid, Judenitši paberraha ja Eesti vabariigi paberkroone ajavahemikust 1928 kuni 1940, samuti Rootsi XVII sajandi vaskmünte vääringus 1/8 ja 1/6 ööri – kõik loetletud teemad on piisavalt esindatud.
Samuti ei peeta vajalikuks koguda eurot kõigis selle vääringutes (Eesti Panga Muuseum).

5.3 Märgid, medalid, 3219 museaali
Kogu aines: Kogu annab hea ülevaate märkidest nõukogude perioodil (1940-1990).
Esinduslik on kollektsioon Tallinna koolide märke ajavahemikust 1900 -1940, ülevaatlik on Tallinna tuletõrjemärkide kollektsioon. Kogu uhkuseks on Eesti vabariigi ordenid ja medalid, samuti mitmed välismaised autasud.
Täiendamisvajadus: Kogu täiendamisel keskendutakse uuel iseseisvusajal valmistatud medalite ja märkide kogumisele lähtudes eseme seotusest Tallinna sündmustega.
Võimalusel täiendatakse kogu ka varasemate perioodide rariteetidega – Tallinna ametimeeste märgid jne, kuid see sõltub rahalistest võimalustest.
Ei koguta märke-medaleid, millel puudub seos Tallinna või tallinlasega.

5.4 Pitsatid, pitserid, 360 museaali

Kogu aines: Kogu on küll väike, kuid annab läbilõike mitmest huvitavast teemast — Vene impeeriumi ametiasutuste erinevad pitsatid XIX ja XX sajandist, Tallinna erinevate tsunftide pitserid, alates keskajast. Erilist tähelepanu väärivad mõningad eraisikute pitsatid, samuti üksikud keskaegsed vahapitserid, lisaks veel Vene bojaaride XVI sajandi pitserid ja pitsatsõrmusega XVII sajandil vajutatud pitserid.
Täiendamisvajadus: Kogu täieneb vähesel määral lähtudes Tallinna ajalooga seotud materjalist.

5.5 Raidkivid, 613 museaali

Kogu aines: Linnamuuseumi lapidaarium on Tallinna raidkivikunsti kõige esinduslikumaks
koguks ja seda ületab vaid linnas in situ ja sekundaarsetel kohtadel paiknevate kivide hulk ja väärtus. Kivikogu koosseisu kuulub ka märkimisväärne osa Tallinna raidkivide paremikust, mis on käsitlemist leidnud paljudes vastavasisulistes uurimustes (Burchardi etikukivid – Arent
Passer (?); etikukivi Vaskmao kummardamise stseeniga, etikukivi Aadama ja Eeva kujutisega kui vaid mõnda väga tuntud tööd nimetada). Autoritest on esindatud sellised Tallinna tuntud meistrid nagu Arent Passer, nn. Clodti kabeli meister, Winant Nacke, Clemens Pale jt. Samuti kuulub kogusse Thomas von zur Mühleni maja siseportaal, mis kuulub Eesti kõige
kõrgetasemelisemate 17. sajandi kunsttööde hulka. Kogu on seega märkimisväärne nii oma suuruse kui ka väärtuse poolest.
Täiendamisvajadus: Raidkivikogu on üldjoontes väljakujunenud kollektsioon. Kaalumisel on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti raidkivikogu üle andmine TLM-le.
5.6 Relvakogu, 474 museaali

Kogu aines Relvakogu ajaline vahemik ulatub XIV sajandist kuni XX sajandi teise pooleni. Tegemist on peamiselt Eestis kasutust leidnud relvastusega. Muuseum on kolonel Leetsi relvakogu omanik, tänu millele on kogus rohkesti eksootikat – näiteid Lähis- ja Kaug-Idast, Aafrikast, samuti mõningaid relvi Lääne-Euroopast, mis on siia jõudnud juhuslikult. Esindatud on nii külm- kui tulirelvad, samuti mõningane hulk nii vanemat kui moodsamat kaitsevarustust. Tallinna Mustpeade Vennaskonna relvad moodustavad kogust samuti olulise osa.
Täiendamisvajadus Kogu täiendamine on vähene ja peamine kriteerium on relva seotus Tallinna ajalooga.
Ei koguta suuremõõtmelisi museaale, hoidlaruum on piiratud.

5.7 Kunstikogu, 2306 museaali (maal, graafika, skulptuur)

Kogu aines Linnamuuseumi kunstikogu on sisult küllaltki mitmekülgne, koosnedes
suures osas Tallinna vaadetest ja erineval moel Tallinnaga seotud kunstist, samas sisaldades aga ka väga eriilmelisi ja erineva väärtusega teosteid (nii otseselt Eesti kui ka Baltisaksa kunsti osas). Kogus leidub olulist materjali väga laiale uurijate ja kuraatorite ringile. Kogu väärtuslikuma osa moodustavadki vanemad Tallinna vaated, Mustpeade Vennaskonna portreedekogu, teised vennaskonnale kuulunud kunstiesemed ja kirikukunst (epitaafid). Kogus on ka nõukogudeaegset kunsti, mille seas on samuti Tallinna vaateid. Kogu täiendamine sõltub oluliselt TLMile eraldatud rahalistest vahenditest ja annetustest. Annetuste puhul tuleb lähtuda pakutava eseme kunstilisest väärtusest või seotusest Tallinna ajalooga, viimasel juhul võib koguda ka asjaarmastajate loomingut, näiteks mõnel teisel erialal tuntud inimese töid, kelle harrastuseks on olnud linnavaadete maalimine jne. Valikuprintsiibiks on sel juhul teose kultuurilooline väärtus.
Täiendamisvajadus Edasi tuleks koguda vanemat Tallinnaga seotud kunsti (20. saj. algus ja varasem; linna vanemad vaated, mitmesugustele linna organisatsioonidele kuulunud kunstivarad). Koguda tuleks ka 1920/1930ndate aastate kunstnike Tallinna teemalisi töid. Kõige rohkem on kättesaadav nõukogudeaegne vaategraafika. Sellest tulenevalt tuleb neid juurde kogudes olla valiv. Täiendamine sõltub oluliselt rahalistest vahenditest.
Ei koguta Tallinna temaatikaga mitteseonduvat kunsti. Nõukogude perioodi kunsti, mis on väga hästi esindatud kunstimuuseumite kogudes, kogutakse valikuliselt.

5.8 Arhiivkogu, 10205 museaali (dokumendid, käsikirjad, plaanid/kaardid, kalendrid, plakatid, pisitrükised, tarbegraafika, raamatud, perioodika)

Kogu aines Kogu koosneb valdavalt paberkandjal eesti, saksa, ladina ja vanaslaavi keelsetest museaalidest 16. sajandist tänapäevani. Kogu jaotub 9-ks alakoguks, mis suuremas osas on seotud Tallinnaga, kuid kogus on ka kultuuriväärtusi, mille seos Tallinnaga on suhteliselt kaudne. Kogu väärtuslikumaks osaks on sellide-meistrite elu ja tööga seotud dokumendikogumid, vanad linna- ja üksikobjektide plaanid-kaardid, raamatud, kalendrid. On ka linna eluga tihedalt seotud kultuuri- ja poliitikategelaste materjale nõukogude perioodist, ajastuhõngulisi poliitilis-propagandistlikke plakateid.
Täiendamisvajadus Arhiivkogu sisuline, teaduslik läbitöötamine seisab veel ees. Ainest erinevateks uurimusteks on küllaldaselt. Viimased arhiivkogul põhinevad
uurimused on jäänud aastate taha /M. Vilbaste, A. Golovkova/. Arhiivkogu piisava läbitöötamise ja uurimistöö, vajadusel ka täiendava kogumistöö väljundina võiks olla iseseisvate näituste loomine. Viimasel ajal on arhiivkogu museaalid olnud ainult illustreerivaks materjaliks teemanäituste kujunduses.
Kogu täiendamisel on oluline keskenduda kaasaja ainese kogumisele Nõukogude Eesti lõpuaastatest kuni tänaseni. Sellega paralleelselt kindlasti täiendada kogu vanade unikaalsete materjalidega, kui neid veel saada on.
Ei koguta Vältida suvalisest Eestimaa paigast pärit huvitavate ja isegi haruldaste materjalide kogumist, kui sellel puudub vähimgi seos Tallinnaga kõige laiemas mõttes.
Koguma ei pea materjale, mille originaale säilitatakse mõnes teises mäluasutuses, erandiks võivad olla näiteks vanad käsikirjalised koopiad originaaldokumentidest jms. Samuti ei pea koguma perioodikat, kalendreid, plakateid kui tiražeeritavat materjali.

5.9 Kultuuriloolised kogud, 20364 museaali
5.9.1 Tina, 419 museaali

Kogu aines: Olulise osa kogust moodustavad Tallinna Raekoja ja Mustpeade Vennaskonna tinanõud ning Tallinna käsitööametitele kuulunud vara. Valdavalt on tegemist Tallinna või Eesti tinavalajate töödega. Hästi on esindatud 18. ja 19. saj lauanõud, leidub valik 19. ja 20.saj suveniirnõusid. Vanemat materjali on vähe, 16. sajandist on vaid mõned üksikud esemed, 17.saj. leidub joogikanne ning peekreid. Eraldi rühma moodustavad tinast šokolaadivormid ja mitmesugused muul otstarbel tinast valmistatud esemed – laegas, süstal, soojendusnõud.
Täiendamisvajadus: Kogu on enam-vähem välja kujunenud ja selle täiendamine on võimalik tagasihoidlikumas ulatuses juhutulmete näol.

5.9.2 Keraamika, 2692 museaali

Kogu aines: Väärtuslikuim osa kogust on 37 esemest koosnev C. Ch. Ficki fajansimanufaktuuri (tegutses Tallinnas 1772 -1782) kollektsioon. Esinduslik on kunstikoguja Pelzeri kollektsioon, kus on esindatud nii antiikkeraamika, Itaalia majoolika, Delfti fajanss ja 18-19.saj. saksa, vene ning inglise portselan- ja fajanssnõud. Ülevaatlikus valikus on kogutud Tallinnas tegutsenud N. Langebrauni portselanitööstuse ja as „Savi“toodangut 1930.a-test aastatest.
„Arsi“ portselanimaali ja keraamika näidiseid on kogus aastaist 1948-1994, Tallinna Keraamikatehase toodangut aastaist 1970-1985.
Täiendamisvajadus: Täiendamist vajab Tallinnas 1930.a-te portselanimaali- ja keraamika väiketöökodade toodangu kollektsioon. Kogutakse ka tallinlaste majapidamistes kasutatud nö looga keraamilisi nõusid
Ei koguta: ARS-i portselanimaal ja keraamika (Ettevõtte tegevus lõpetatud ja kogus on piisavalt esemeid); N. Langebrauni portselanitööstus ( v.a. väga haruldasi esemeid)
5.9.3 Tellised, 77 museaali

Kogu aines: Väike kollektsioon telliseid ja katusekive, põhiliselt leiud arheoloogilistelt kaevamistelt ja restaureerimistöödelt. Üksikuid näidiseid on ka Tallinna Ehituskeraamika Tehase ja Tallinna Ehitusmaterjalide Tehasese 1960ndate aastate toodangust.
Täiendamisvajadus: Juurdekasv toimub ainult juhutulmete kaupa, süstemaatiliselt kogu ei täiendata.
5.9.4 Kahlid, 2037 museaali

Kogu aines: Kahlid ja kahlifragmendid 16.-20. sajandi teise pooleni. Enamuse moodustavad 18. saj. sinivalged koobaltmaalinguga kahlid. Kahlid on saadud Tallinna Riiklikust Kunstimuuseumist varade üleandmisel 1950.tel aastatel, ostetud eraisikutelt, leitud arheoloogiliste kaevamiste või restaureerimistööde käigus Tallinna vanalinnast.
Täiendamisvajadus: Pole ette näha, et sellist materjali muuseumisse juurde lisandub, võimalikud on üksikud juhutulmed. Tallinnas teostatud arheoloogiliste kaevamistööde käigus leitud materjal läheb Ajaloo Instituudi kogudesse. Terviklike ahjude pakkumine muuseumile pole tõenäoline.
5.9.5 Klaas, 2123 museaali

Kogu aines: Ajalooline klaas (17.saj. – 20. saj. algus), Joh. Lorupi klaasivabriku tooted, Tallinna kristallilihvimise töökodade toodang, tehaste Tarbeklaas ja Skankristall tooted, Maks Roosma ja tema õpilaste kunstilise klaasi kogu (Eesti täiuslikuim), pudelikollektsioon.
Täiendamisvajadus: võimalusel täiendatakse Tallinna väiketöökodade kristallikollektsiooni, koostamisel on kataloog. Kui pakutakse Joh. Lorupi klaasivabriku graveeritud figuuridega esemeid, siis kogutakse ka neid. Sõltub palju rahalistest võimalustest.
Ei koguta: klaasikunstnike autoritöid – Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.

5.9.6 Tekstiil, 3624 museaali

Kogu aines: Vaibad (16.saj-st kaasajani), naiskäsitöö esemed (k.a. Louise Rebenitzi käsitöökooli materjalid), naiste ja meeste rõivad ja aksessuaarid, tuletõrjelippude kollektsioon, Mustpeade Vennaskonna mundrid ja aksessuaarid, Tallinna vabrikute „Tekstiil“, „Marat“, „Kommunaar“, „Punane Koit“, O. Kilgase jt. toodangu näidised.
Täiendamisvajadus: Kogu täiendamisel on prioriteet II maailmasõja aegsel ja sõjajärgsel tallinlase rõivastusel. Kogutakse Tallinna vabrikute toodangut. Analüüsi vajab lähisajaloo kodutekstiilide kogumise vajadus.
Ei koguta Naiskäsitöönäiteid. Ei jätkata tuletõrjeteema kogumist.

5.9.7 Kunstiline nahk , 578 museaali

Kogu aines: Vanimad esemed on Tallinnas Lai t 5 majast leitud katked 17.saj nahktapeedist. 18. sajandist pärinevad tsunfti pokaalide hoidjad. 19.saj lõpukümnenditest on esindatud albumid.
Ülevaatlik on E. Taska töökoja toodang, vähem näidiseid on teistest Tallinnas tegutsenud töökodadest (O. Simmermann, O. Tamjärv, Eesti Noorte Punase Risti nahatöökoda).
Olulise osa kogust moodustavad“ Arsi“ nahakunstnike tööd aastatest 1955-1990, „Linda“ ja „Uku“ toodang.
Täiendamisvajadus: kogu juurdekasv on väike. Kogutakse rariteetseid nahkehistöid Tallinnas tegutsenud meistritelt ja tallinlase kodus laialdaselt kasutatud nahkgalanteriitoodete tüüpe.

5.9.8 Mööbel-laekad, 512 museaali

Kogu aines: kogu väärtuslikuma osa moodustavad 17.-19. saj. Tallinna käsitööametite laekad, vara- ja reisikirstud, Tallinna raekojale ja Mustpeade vennaskonnale kuulunud istemööbel, Peeter I Majamuuseumi barokkmööbli ansambel. Valdava osa kogust moodustavad üksikesemed 19-20. sajandist, mööbligarnituure on vähe.
Kogu täiendamisvajadus: kogu täiendamise aluseks on tallinlase kodu kujunemine 20. sajandi teisel poolel – üksikesemed või komplektid, mis seotud tihedalt Tallinna ajaloo või tallinlastega ehk n.-ö. „looga asjad“. ; kogutakse ka Tallinnas enne II maailmasõda tegutsenud väiketööstuste mööblitoodangut
Ei koguta: Kogusse ei kaasata ilma kontekstita Eesti 20. saj. mööblidisaini näiteid, need kuuluvad eelkõige Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse.

5.9.9 Kultuuriloolised esemed, 8538 museaali.

Kogu aines: Kogu on esemeliikide poolest kõige mitmekesisem. Siin on esemed Tallinna elamutest (ehitusdetailid), kirikute vara, Tallinna käsitööametite varad, erinevate organisatsioonide vara, tallinlase tarbeesemed läbi aegade, Tallinna käsitööliste ja ettevõtete toodangunäidised, linnas toimunud sündmusi kajastavad suveniirid.
Vähe on esemeid varasest perioodist (13-19. sajand). Peamiselt kuuluvad siia gildidele ja käsitööametite vara ja tööriistad ning elamutelt pärit detailid.
Tallinlase elu-olulisi esemeid leidub valdavalt alates 19. saj lõpust, üksikud esemed on varasemad. Üsna piisavalt on esindatud Eesti Vabariigi periood (ettevõtete toodang, majapidamistes kasutatav vara). Nõukogude perioodist on kaetud ajavahemik 1960-1990.
Vähe on museaale okupatsiooniajast (1940-1945) ja Eesti Vabariigi
viimasest 20 aastast (1990-2012).
Täiendamisvajadus: Tähelepanu on pööratud esemetele perioodidest 1920-1940 ja 1960-1990. Kogutakse eelkõige objekte, mis kajastavad linlase elu ja olmet, soovitatav on konkreetse loo olemasolu.
Ei koguta: Meditsiiniga seotud materjali (Tervishoiumuuseum), merendusega seotud esemeid (Meremuuseum,) tarbekunsti (metallehistöö jt), eriti vahemikus 1960-1990 (Tarbekunsti ja Disainimuuseum), muusikaga seotud teemasid (Teatri- ja Muusikamuuseum.)
Ei koguta ka suuremõõdulisi kodumasinaid (ruumipuudus). Vanemast perioodist ei koguta juurde Tavasti, Kersoni toodangut, tünderseppade ameti materjale – need teemad on kogudes hästi esindatud ja uuritud.

5.10 Fotomuuseumi kogud, 70253 museaali (fotod 41198, negatiivid 24461, digikogu 181, fotoinventar 994, fotoarhiiv 2019, filmid 24, postkaardid 1376). Fotomuuseumi missioon on koguda, säilitada, uurida ja eksponeerida Eesti fotoajalugu talletavat materjali ning Tallinna linna ja linnakodanikku dokumenteerivat materjali.
Kogu aines: Kõige mahukama osa Fotomuuseumi kogudest moodustavad Tallinna vaated nii fotodel kui negatiividel. Järgnevad kuulsate Tallinna ja ka Eesti fotograafide autorikollektsioonid. Eesti fotoajaloo tutvustamiseks on kogutud ülevaatlik fototehnika kogu ja dokumentaalne materjal, mis moodustavad olulise osa Fotomuuseumi kogudest.
Väga väikesed kogud on postkaartidest ja filmidest.
Täiendamisvajadus: Eesseisvateks plaanideks vajalik kogumistemaatika: Tallinna uusrajoonid (projekt „Tallinlase kodu“), Tallinna linnapilti ja olmet puudutav aines, muutused linnaruumis.
Fotograafia ajaloo seisukohalt ei tohi jätta tähelepanuta fotograafide põlvkonnavahetust (K. Suur, G. German, J. Klõsheiko jt).
Eesti fotograafia ajalugu toetavad juhuleiud.
Nõukogude fototehnika, Eesti päritolu fototehnika sh isevalmistatud aparaadid.
Ei koguta: Fotomuuseum kogub Eesti fotoajaloo märgilise tähendusega objekte, muuseumi on sattunud ka nn “kodutuid kollektsioone” hävingust päästmise eesmärgil.

5.11 TLM Lastemuuseumi kogud, 2766 museaali (mänguasjad 3224, lastekogu 57)
TLM Lastemuuseum lähtub oma tegevuses mänguasjade ja mängude maailma säilitamise, hoidmise ja eksponeerimise vajalikkusest. Muuseum pakub tegevust ja vaatamist kõikidele vanuserühmadele.

Kogu aines: Kogus on esemeid ajavahemikust 18. sajandist kaasajani.
Peamiselt on tegu mänguasjadega ning teiste vabaaja veetmise vahenditega, mida on kasutanud annetajad ise või nende lähedased lapsepõlves. Esemed on kogusse jõudnud peamiselt Eestimaalt, aga on ka üksikuid väliseestlaste annetusi.
Põhiline objektide valmistamiskoht on Euroopa ehk teisisõnu annab kogu
ülevaate Euroopa mänguasjade kultuurist, millele lisandub üksikuid lelusid ka väljaspool mainitud piirkonda. Kõige esinduslikuma osa mänguasjade kogust moodustavad Saksamaal ja Prantsusmaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valmistatud portselan-, papjeemašee- ja biskviiportselannukud.
Täiendamisvajadus: Jätkatakse laste- ja mängukultuuri kogumist lähtuvalt
järgnevatest teemadest:
Tallinlase lapsepõlve mänguvahendid, mänguasjad, Tallinna meistrid (mänguasjameistrid –tootjad, mh eraettevõtjad ning väike- ja suurtootjad).
Kaasaega kogutakse läbi brändi- või mainstreami (näiteks KinderSuprise, Lego). Nende puhul on oluline nende hea säilivus (pigem uued) ning soovituslikult koos pakendiga
Poiste mänguasjad – autod, rongid, sõjamängude vahendid.
Ei koguta: tootmise seeriaid. Kuigi mänguasjade disain ja selle muutumine ajas on väga huvitav teema ning oluline lisaks mängukultuurile veel mitmest aspektist, ei võimalda sellist kogumise mahtu eelkõige ruumipuudus.

6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid
5.1 TLM-l on direktori käskkirjaga moodustatud Muuseumikogu täiendamise komisjon (MTK), mille otsustusalasse kuuluvad kõik kogude juurdekasvuga (ostmine, annetamine, kogumine) seotud küsimused.
5.2 MTK juht on peavarahoidja, kes vastutab muuseumikogu täiendamise korralduse eest.
5.3 Ettepanekud muuseumikogu täiendamiseks laekuvad peavarahoidjale, kes kutsub MTK kokku. Vajadusel kaasatakse otsuse tegemisse erinevaid spetsialiste.
5.4 Esmase info objekti kohta kogub kas teadur-koguhoidja, peavarahoidja või muu muuseumitöötaja, kes kutsutakse objekti üle vaatama või kelle valdusesse objekt üle antakse.
5.5 Esmane info sisaldab
5.5.1 Objekti üleandja kontaktandmed
5.5.2 Objekti nimetust (erinevad kasutajad võivad objekti erinevalt nimetada)
5.5.3 Andmed eelmiste omanike kohta, mis aitavad objekti tähendust ja kasutamislugu dokumenteerida
5.5.4 Objekti kasutamislugu e. legend.
5.5.5 Vajadusel ja võimalusel fotografeerimine (kui objekti ei saa füüsiliselt esitada MTKle)
5.6 Esmase info talletamine on nõutav. Kui muuseumitöötaja, kellele antakse objekt muuseumikogu täiendamiseks üle, ei saa mingil põhjusel ise esmast infot koguda, on tingimusteta vajalik talletada vähemalt üleandja kontaktandmed täpsema informatsiooni saamiseks.
5.7 Kui muuseumile pakutakse ilmselge kultuuriväärtusega objekte, mis ei haaku muuseumi kogumisteemadega, siis antakse neist objektidest teada teistele muuseumidele.

7. Juurdekasvuvõimaluste analüüs.
7.1 Personal.

Kogude halduse ja hooldamisega on seisuga 31.12.2014.a. hõlvatud peavarahoidja, 7 koguhoidja-teadurit/kuraatorit täiskohaga, 1 koguhoidja-teadur 0,5 kohaga,
3 muuseumi juhti, kes on ka koguhoidjad; 1 konservaator
täiskohaga, 1 konservaator 0,5 kohaga, säilituskuraator ja säilitaja.
Fotomuuseumis on täiskohaga digiteerija, 0,5 koormusega digiteerib nooremkoguhoidja.
Andmebaasiga MuIS töötab 1 sisestaja täiskohaga ja 1 sisestaja programmi „Tallinn aitab“ raames.

Muuseumikogu juurdekasv on olnud ca 400-600 museaali aastas. Kogude
haldusega ja säilitamisega tegelevate töötajate arv võimaldaks muuseumikogu selles tempos juurdekasvu veel vähemalt 10-15 aastat eeldusel, et korrastatakse oluliselt muuseumisisest tööjaotust. Hädavajalik on luua digikogu kuraatori töökoht, kes paralleelselt võiks tegeleda museaalide digiteerimisega.

Muuseumikogu sisestamine andmebaasi MuIS viiakse lõpule prognoositavalt hiljemalt 2016.a. I poolaastal.

Muuseumil oleks kiiresti vaja välja arendada digiteerimislabor, kus töötaks
vähemalt 3 digiteerijat/fotograafi. Praegune jõudlus ca 8000-10000 museaali aastas 1,5 digiteerijaga + tellimustööd fotograafilt on absoluutselt ebapiisav. See töölõik vajab ümberkorraldamist ja töö intensiivistamist

7.2 Hoidlad
TLM hoidlaid iseloomustavad märksõnad on:
• Ruuminappus – iseloomustab kõiki hoidlaid, eriti terav on ruumipuudus mööblikogu hoiustamisel ja kultuurilooliste esemete hoidlates. Sellest lähtuvalt ei saa koguda lähimineviku interjööridele iseloomulikke suuremõõtmelisi sektsioonkappe ja istekomplekte. Lahtivõetava mööbli hoiustamine detailidena kahjustab esemeid ja pole otstarbekas.
Hoolikalt tuleb kaaluda kultuurilooliste esemete omandamist.
Kunstikogu hoidlates on juurdekasvu ruumi ainult graafikahoidlas.

• Raskesti reguleeritav hoiu- ja säilituskliima. Kõik hoidlad paiknevad vanades kivihoonetes ja Keava t. metallist viilhallis, kus hoiustatakse mööblit, raidkive, arheoloogiat, mõningaid suuremõõtmelisi kultuuriloolise esemete kogu objekte.
Kivihoonetes on suurim probleem hoidlate kliima kuivus kütteperioodil, kohati võib relatiivse niiskuse protsent langeda isegi alla 30, mis on orgaanilisele materjalile pöördumatult kahjustav. Suveperioodil on samades hoidlates probleem liigniiskusega.
Rüütli tänava hoidlates (kultuuriloolised esemed, mööbel, arheoloogia, kahlid) puudub küte.
Keava tänava viilhalli on sisse ehitatud väike soojustatud mööblihoidla, kus nõutavat säilituskliimat on väga keeruline hoida.
• Turvalisus. Hoidlate nappus ja varasem läbimõtlematu ruumide planeerimine on tekitanud olukorra, kus mitu koguhoidjat jagavad samu hoidlaid või on koguhoidjal pääs oma hoidlasse ainult läbi teise koguhoidja vastutusel oleva ala. Selline olukord komplitseerib koguhoidja vastutust oma kogude turvalisuse tagamisel.

TLM hoidlad paiknevad 6 eri hoones üle linna, puudub kompaktsus. Kultuurilooliste esemete kogu hoidjal on 7 hoidlat 4 hoones; arheoloogiakogu paikneb kolmes hoidlas kahes hoones, mööblikogu paikneb kahes hoones (ruumipuudusest tingituna on osa kappe ja kirjutuslaudu kasutusel tööruumes büroomööblina. Selline praktika ei vasta hoiu- ja säilitusnõuetele).
Puuduvad uurijate tööruumid, mistõttu peab koguhoidja sageli viima uurija hoidlasse töötama.
Puuduvad karantiiniruumid, mis on hädavajalikud uute museaalide kogusse liitmiseks.

8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine
Analüüsi teostamise abivahendiks on korralised inventuurid, mille käigus selgitatakse välja muuseumikogu koosseis – dubleerivad n.ö. ballastmaterjalid, ajaloolise väärtuseta materjalid, halvas seisundis materjalid, mille konserveerimine ei anna tulemust.

9. Museaalide väljaarvamine
Museaalide väljaarvamine TLM muuseumikogust toimub vastavalt Muuseumiseadusele §11.

TLM koguhoidjate ja muuseumijuhtide analüüside põhjal
koostas TLM peavarahoidja Lea Sillart
< tagasi