Näitused

Linnamuuseumi kaupmehemajas näeb Tallinna ajalugu eri ajastutel. Muuseumi filiaalide teemanäitustel võib tutvuda linna ajalooga erinevate valdkondade kaudu.

PÜSINÄITUS

Püsinäitus “Linn, mis kunagi valmis ei saa” jutustab linna ajalugu hallidest aegadest kuni eelmise sajandi lõpukümnendi uue ärkamisaja – laulva revolutsioonini.
Näitust ilmestavad tallinlaste elu kajastavad ajaloolised esemed, kunstiteosed, maketid ja helitaustad. Vanad kroonikafilmid, videod linna arhitektuuriloost ja “laulva revolutsiooni” sündmustest lisavad teavet ja tundmusi. Näitus pälvis avamisaastal 2001 Euroopa muuseumiauhinna ja pakub huvitavat vaatamist olenemata east või huvidest.

II KORRUS

Näitus tutvustab linna arengule aluse pannud sadamat ja kaubanduselu. Kaupmeeste ja käsitööliste ühenduste – tsunftide ja gildide esemeile on taustaks linnakodanike figuurid vanadelt gravüüridelt. Keskaegse maja makett aitab ette kujutada kunagist elukeskkonda. Ajaloo süngemat poolt tutvustavad Tallinna timuka mõõga koopia ja raevangla piinariistad.
Kauni rokokoodekooriga stukklae ja uhke kroonlühtriga kunagine peosaal on nüüd varakambriks, kus eksponeeritakse mustpeade vennaskonna rikkusi ja Tallinnale kuulunud valitsejate paraadportreid.

III KORRUS

1825. a. Tallinna fassaadijooniste järgi valmistasid linna maketi Õismäe gümnaasiumi õpilased õpetaja Arnold Verte juhendamisel 2002. aastal.

Tallinna maketi 1825. a. jooniste järgi valmistasid Õismäe gümnaasiumi õpilased ja õpetaja Arnold Verte.

19. sajandi Tallinna muutumisi esitleb külastajate lemmikeksponaat, 1825. aasta jooniste põhjal valminud vanalinna makett, mis 2016 läbis värskenduskuuri, ja Tallinna linnavaadete kogu. Ajavahemikus 1825–1914 kujunes seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast tänapäevane moodne linn, mida tutvustavad samast ajast pärinevad linna ja lähiümbruse kaardid. Tallinna Linnamuuseumi valduses olev suurim Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogu aitab ette kujutada, kuidas linn nägi välja enne raudteede ehitamist ja tollega kaasas käinud linnastumislainet. Siin on ilmekaid fotograafiaeelset ajastut jäädvustanud kultuuriloolisi dokumente ja töid kuulsatelt meistritelt nagu Karl Ferdinand von Kügelgen.

 

IV KORRUS

XX sajandile pühendatud korrus tutvustab Eesti Vabariigi sündi ja okupatsioonide lugu. “Eesti aega” esindab helilooja ja esimese Eesti rahvusliku ooperi looja, Eevald Aava elutuba. Nõukogude aega esitlevad nii näiva fassaadi loosungid kui elutegelikkust kujutavad talongid ja tarbekaubad. Ülevaate saab ka nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt lahkunud eestlaste tegevusest eesti kultuuri hoidmisel. “Laulvale revolutsioonile” pühendatud saalis saab vaadata selleteemalist filmi.

AASTANÄITUS

püstolidRelvanäitus „Ähvardav Teras” esitleb sõjariistade arenguloos pöördelise tähtsusega 19. ja 20. sajandi relvi ja samast ajast pärit haruldusi muuseumi kogust.
Relvad ilmasõdade aegadest ja praegusest Eesti kaitseväest, vintpüssid, püstolid, kuulipildujaid – näitus tutvustab kahe viimase sajandi jooksul toimunud revolutsioonilisi muutusi. Ajaloolist duellikultuuri illustreerivad kuulsate Saksamaa relvameistrite valmistatud duellipüstolid, pöörlevad relvavitriinid esitlevad tänapäeval Eesti kaitseväes kasutatavaid relvi. Näituse kuraator on Ando Pajus, kujundaja Ivari Männi.

KERAAMIKA AVAHOIDLA

18Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast ning Hiinast ja Jaapanist, eksponeeritud on need avahoidlas kõrvuti koobaltmaalingutega ahjukahlite ja Madalmaadest pärit keraamiliste seinaplaatidega. Uut tüüpi ekspositsioon pälvis 2014. aastal Eesti muuseumiauhinna.

Muuseumiroti auhind: Kristiina Hiiesalu, Anne Ruussaar, Ene Heimvell, Merike Neidorp pälvisid Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla eest 2015. aasta muuseumiauhindade jagamisel parima koguhoidja tiitli.

 

VITRIININÄITUS

11. oktoobrist 2017 kuni 15. maini 2018 on Tallinna Linnamuuseumi peamaja Vene 17 II korruse galeriil avatud väike vitriininäitus rahvuseepose „Kalevipoeg“ teemadel: „Aga ükskord algab aega….“ Rahvuseepose „Kalevipoeg“ teema 1940.– 50. aastate tarbekunstis.

Fr. R. Kreutzwaldi loodud rahvuseepose „Kalevipoeg“ kaheteistkümnest loost algversioon valmis 1853. aastal, esimene rahvaväljaanne ilmus Soomes aastal 1862. Juba sellest perioodist pärinevad esimesed kunstikatsetused eepose teemadel. Mütoloogiline aines on olnud oluline nii 20. sajandi algupoolel kui ka Eesti Vabariigi aastatel.
1940.–1950. aastatel tõuseb Kalevipoeg omaette teemana taas esile nii tolle aja teatris kui ka kujutavas ja tarbekunstis. Sõjajärgne Kalevipoeg sai ideoloogilise rüü ning sobis hästi sümboliseerima võitlust võõrvõimudega.
Tolle perioodi tähtteosteks tarbekunstis on Eesti klaasikunsti rajaja Maks Roosma klaasitööd.
Näitus on koostatud Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogude põhjal.

Kuraator Pia Ehasalu
Kunstnik Lilian Juhkam

 

 

 

TUTVU MEIE VEEBINÄITUSEGA