Uus vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust“ Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas

Tallinna Linnamuuseumi teise korruse trepigaleriis avati 18. oktoobrist uus väike vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust.“ Linnamuuseumi väiksed vitriininäitused annavad võimaluse tutvustada põnevamaid tahke siinsete kollektsionääride ja uurijate kogudest, mis muidu on avalikkuse pilgu eest enamaltjaolt varjatud.

Aet ja Jüri Kuuskemaa on üht-teist antikvaarset pärinud vanematelt ja soetanud ka ise kunstnikukäega loodut. Osalt koduseks
tarbevaraks, osalt lihtsalt silmarõõmuks, ütlevad nad ise. Üheks nende huvivaldkonnaks on klaas. „Klaas on habras ja on seetõttu varasematest sajanditest vähem säilinud kui
näiteks metallist või puust valmistatud esemeid. Tõelisteks muuseumiharuldusteks on siin värvilise emailmaalinguga flakoon, baroksete graveeringutega veiniklaas ja teepurk, mõned näited „kuldklaasist”. Omamoodi lõbu on meile pakkunud messingkorkidega värviliste teepurkide talletamine, millest vitriini on mahtunud vaid üks. Antikvaarselt on ehk kõige vä1 rtuslikum rokokoolikult koketne prantsuse klaasimaal „Tütarlaps viinamarjakobaraga” kuldsinises varaklassitsistlikus raamistuses,“ tõdeb Jüri Kuuskemaa.
„Lisaks 18.-19. sajandi klaasesemetele on Aet kogunud süvenenumalt Eesti klaasi. Õigupoolest on klaas oma vormi- ja värvikülluses, esemeliikide rohkuses ning dekoreerimisviiside paljususes ühe koduse kollektsiooni jaoks hõlmamatu. Aet on eelistanud lakoonilisi disainerlikke vorme toretsevale kristallile. Haruldasemate Eesti esemete hulka vitriinis kuulub leht- ja lillemaalingutega Lorupi klaas.
Vitriini piiratud pinnal on eksponeeritud vaid väike osa kollektsioonist. Eksootika mõttes on lisatud mõned kunstiliselt tagasihoidlikud, kuid koduarheoloogilist päritolu pisiesemed, mis on tulnud välja vana maja aiast või põrandate alt Haapsalus.“


Fotodel:
Aet ja Jüri Kuuskemaa tutvustasid Tallinna Linnamuuseumis avatud vitriininäitusel oma klaasesemetekogu, näituse kuulutas avatuks Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Fotod Jaan Künnap, Tallinna Linnamuuseum

Uus pilk Tallinnale 19. sajandi muutuste tuultes

20. augustist on Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene 17 avatud kolmanda korruse uuendatud näitusesaal, mis esitleb muuseumi ainulaadset Tallinna linnavaadete kogu ja senist külastajate lemmikeksponaati, värskenduse läbinud Tallinna vanalinna maketti.

Uus osa püsiekspositsioonist käsitleb muutuvat linnaruumi ajavahemikus 1825-1914, mil seni valdavalt keskaegse ilmega Tallinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Väljapaneku keskmes on väikese uuenduskuuri läbinud Tallinna makett, mis tutvustab linna sellisena, nagu see nägi välja 1825. aastal. Tervikpilti täiendab samast aastast pärinev linna ja lähiümbruse kaart.

Püsinäituse olulise uue osa moodustavad Tallinna 19. sajandi linnavaated, mis jäädvustavad tänaseks suuresti muutunud linnapilti. Tallinna Linnamuuseumi valduses olevasse suurimasse Tallinna 19. sajandi linnavaadete kogusse kuuluvat 17 ajaloolist tööd on varem olnud võimalik harva näha vaid näituste puhul. Nüüd loovad need koos maketi ja kaardiga tervikliku pildi sellest, kuidas Tallinn nägi välja enne raudteede ehitamist ja sellega kaasas käinud linnastumislainet ja milline oli 20. sajandi alguseks.

Tallinna Linnamuuseumi linnavaadete kogusse kuulub tuntud töid kuulsatelt meistritelt nagu Karl Ferdinand von Kügelgen, samuti fotograafiaeelsel ajastul moodi tulnud reisimuljete jäädvustusi kui ilmekaid kultuuriloolisi dokumente.

Vaade Tallinnale linnuperspektiivist kahe sajandi eest:

Tallinna 1825. aasta maketi valmistasid 2002. aastal Õismäe gümnaasiumi õpilased õpetaja Arnold Verte juhendamisel.

Oldekop. Turg Raekoja platsil.  1814, guašš, paber.

Relvanäitus „Ähvardav Teras” esitleb haruldusi

Relvanäitus „Ähvardav Teras” esitleb sõjariistade arenguloos pöördelise tähtsusega 19. ja 20. sajandi relvi ja samast ajast pärit haruldusi muuseumi kogust.

Relvad ilmasõdade aegadest ja praegusest Eesti kaitseväest, vintpüssid, püstolid, kuulipildujaid – Tallinna Linnamuuseumis näeb kahe viimase sajandi jooksul revolutsiooniliselt muutunud relvastust. Eksponeerimist leiavad nii eestlaetavad, mehaanilised, trumli ja padrunisalvega kui ka automaatsed tulirelvad. Põhiosa ekspositsioonist võtavad enda alla pöörlevad relvavitriinid, kus näeb ka tänapäeval Eesti kaitseväes kasutatavaid vintpüsse, püstoleid ja kuulipildujaid, mida muidu kohtame peamiselt paraadidel. Mõningaid relvi tutvustatakse filmilõikudega nende koost lahtivõtmisest ja kokkupanekust.

Lisaks tulirelvade arenguloole ja tööpõhimõtteile leiab näituselt ka väikeseid alateemasid. Nendeks on eriti haruldased relvad Linnamuuseumi kogus, nagu relvameister Jartari Kolomba jahipüss, samuti väga haruldased eksponaadid meie oma Tallinna Arsenali relvatehasest ja selle toodangust 1930. aastatel, seal valmistatud relvadest ja laskemoonast.

Ajaloolist duellikultuuri illustreerivad kuulsate Saksamaa relvameistrite valmistatud duellipüstolid Linnamuuseumi kogudest.

Näha võib ka tõelisi haruldusi, nagu Tallinna linnamüüri Assauwe torni relvapeidikust leitud 1941. aasta ajahambast puretud relvi ja muidu harva näidatavaid kahjustatud relvi vrakkide ja vanarauana.

Näituse kuraator Ando Pajus, kujundaja Ivari Männi.

Keraamika avahoidla

Vene 17 peahoone keldris saab tutvuda uut tüüpi ekspositsioonipinna – avatud keraamikahoidlaga. Tegemist on muuseumi tööruumiga, kus on hoiustatud Linnamuuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, aga ka Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Keraamika avahoidla on avatud teisipäevast  pühapäevani 10.30-17.30

Sissepääs muuseumipiletiga

Pane tähele! Keraamika avahoidlat mahub korraga külastama 12 inimest, sissepääs järjekorra alusel.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.