NÄITUSTE ARHIIV

Jaht tarwitaja peale ehk turundusnippe 1920ndatest-1930ndatest aastatest“

AVATUD detsember 2013 - november 2014
Kuraator: Liisi Taimre; kujundaja: Lilian Juhkam

Tallinna Linnamuuseumi rikkalikel kogudel põhinev näitus tutvustab erinevaid ajaloolisi reklaamivõtteid, millest paljud on kasutusel tänapäevalgi. Näitusel eksponeeritakse 1920ndate-1930ndate aastate reklaame ja kaubavalikut. Rekonstrueeritud poenurgas antakse ülevaade väärtustest, mida toonased kliendid oluliseks pidasid. Karikatuuride abiga antakse humoorikas ülevaade tarbija olukorrast kahe maailmasõja vahelises Eesti Vabariigis. Võimalik on näha ühe esimese eesti professionaalse reklaamikunstniku Guido Mambergi loomingut ja firmade reklaamjõulukaarte. Kahe maailmasõja vahelises Eesti Vabariigis oli reklaamindus suhteliselt uus nähtus. Esmakordselt täitus siseturg suure hulga erinevate ettevõtete kaupadega ja esmakordselt andis tarbijate hulgas tooni ennast defineerida püüdev keskklass. Linnatänavad täitusid kaubasiltidega ning inimestel oli võimalik valida mitut sorti kodumaise leiva, kommide, sigareti, alkoholi ja palju muu vahel. Tõsiasi, et reklaamide klantspiltidel kujutatu on pigem soovunelm kui reaalsus, teeb neist hindamatud ajalooallikad. Tootjad on mõistnud, et lihtsaim viis panna tarbijat eelistama just enda toodangut on tutvustada kaupa elustiili ja väärtuste kaudu, mis on potentsiaalse kliendi jaoks ihaldusväärsed. Nii on ajastu reklaamid ja tooteetiketid kui sissevaade tarbija unistustesse.

Tallinna Linnamuuseumi 75. juubeliaasta väljapanek

2012. aasta detsembris täitus muuseumi asutamisest 75 aastat. Juubeliaastal otsustasime kord kuus hoidlast näitusesaali välja tuua  rariteedid, mida rahvas on harva näinud, aga mille kultuurilooline tähtsus on hindamatu. Valikus oli üheksa erinevat üksikeset või esemegruppi: Märtsi lõpus esitleti neist esimest – Oleviste kiriku altarikatet ehk antependiumi. See on vanim Eestis säilinud kirikutekstiil, kõrgekvaliteediline Brüsseli töö aastatest 1550 – 1560. Altarikatet on ainult paaril korral Tallinnas eksponeeritud. Viimati esitleti seda Belgia kuningapaarile 2008. aasta juunis. Antependiumiga oli võimalik tutvuda varakambri saalis kuni 31. detsembrini 2012. Septembri lõpust on III korrusel Evald Aava toa kõrval eksponeeritud Amandus Adamsoni "Märtritari pea" (1929). Eesti ühe tuntuma skulptori sellest teosest on laiemalt teada Eesti Kunstimuuseumi kogus olev kuju kipsvariant. Marmorisse raiutuna on sellenimeline skulptuur olnud aastakümneid Tallinna Linnamuuseum hoidlariiulil, oodates taasavastamist. Märtritari pea jääb osaks muuseumi püsiekspositsioonist. 16. mai kuni 18. juuni - fotoauhind "Heade lootuste karikas" 1927 -1930 ja valik auhinnatud fotosid. 1927 -1928 aasta vahetusel peeti esimene maavõistlus Eesti Fotoklubi ja Helsinkin Amatööri Valokuvaajat vahel. HAV pani välja rändauhinna, millele graveeriti sisse "Hyvan toivon malja". Tingimuseks oli, et karikas jääb sellele, kes võidab selle kolm korda järjest. Esimese võistluse võitis HAV. Järgmised võistlused toimusid aastail 1928-1930 ja siis oli võidukas EFK. Kõiki pilte eksponeeriti nii Helsingis kui Tallinnas. Kokkulepete kohaselt jäi karikas Eesti Fotoklubile. 20. juuni kuni 16. juuli - 16. sajandi algusest pärinevad Tallinna kullasseppade proovitööd - kaks seotud kätega sõlge ja noapeade kaunistused.  Kanuti gildi kullasseppade ameti laekas hoitud hõbedased esemed annavad oma peene tehnilise teostuse ja detailiküllusega ettekujutuse keskaja kullasseppmeistrilt nõutud oskustest. 18. juuli kuni 16. september - valik Nikolai Langebrauni portselanitööstuse esimaalija Astrid Tiitsu aastatel 1933-1940 kavandatud esemetest. 19. september kuni 15. oktoober - valik Skandinaavia päritolu esemeid, mis leiti Tallinna külje all asuva Proosa kivivarekalme arheoloogilistel kaevamistel. Esemete vanuseks on ligi 1500 aastat ja mitu neist on ainulaadsed mitte ainult Eesti, vaid Põhja-Euroopa kontekstis. 17. oktoober kuni 12. november - üks kahest relvameister Jartari Kolomba valmistatud jahipüssist, mis on tänaseni maailmas säilinud. Eestlaetava püssi kumbki raud laetakse kahe laenguga, nelja laengu väljatulistamiseks on relval neli kukke. Mõeldud suurte jahiloomade küttimiseks, kelle vastavad graveeritud kujutised kaunistavad püssi lukuosa. Valmistatud Moskvas 1858. a. 14. november kuni 10. detsember - klaasikogu uhkus ehk esemed 19. sajandi rubiin- ja "tuhande lille" e mosaiikklaasist 21. sajandi pokaalideni, millele on graveeritud 17. sajandi tuntud Revali linnakodanike figuurid.

Näitus „Stalini päikese all“

Näitus käsitleb pealesõjaaegse Eesti ühte masendavamat ajajärku – stalinliku isikukultuse ja terrori ajastut. Väljapanek annab ülevaate, millise ulatuse ja sisuga oli omaaegne poliitiline propaganda ja demagoogia, kaasaegsete mälestuste põhjal saab aimu, kuidas seda üksikisiku tasandil vastu võeti. Näidatakse ka igapäevaelu, laulupidusid, teatrit ja koduseid jõulupidusid mis tõid positiivsust inimeste ellu sel keerukal ajajärgul. Eksponaatide hulgas leidub nii stalinliku perioodi kunstiteoseid kui ka tolleaegseid tarbekunstiesemeid jm toodangut. Näitus jääb avatuks novembrikuuni. Näituse koostas Aino Lepp, kujundas OÜ KULLprojekt.
Info:  Aino Lepp, aino.lepp[ät]linnamuuseum.ee
tel. 6155187

Armulise ja Halastava nimel

Näitus” Armulise ja Halastava nimel “20.aprill kuni 27. november 2006 tutvustas islami kontakte Tallinnaga läbi aegade ja Tallinna islami koguduse elu.

Hortus civitatis

Alates 03.12.2006 kuni 03.04.2007 toimus näitus “HORTUS CIVITATIS - aiad ja pargid Tallinna vanalinnas ja bastionitel keskajast kuni 1940. aastani”.
Tasakaaluks urbanistlikule keskkonnale on linna juurde alati kuulunud ka loodus – rohkem või vähem kammitsetuna, suurte parkide või väikeste lilleklumpide näol. Linna kasvades muutub rohelus üha olulisemaks ja vajalikumaks. Aegade jooksul näeme Tallinnas eripalgelisi aedu. Esmalt olid need keskaegse linnamüüri taga olnud aiamaad. Järgmistena olid olulised juba linna sees asunud puuvilja-, ilu- ja kloostriaiad. 19. sajandil lisanduvad kindlustustele rajatud pargid ja haljasalad.

Kui apteeker oli arsti kokk ehk meditsiinist vanas Tallinnas

Alates 05.12.2007-31.03.2008 toimus Linnamuuseumis näitus teemal: „Kui apteeker oli arsti kokk ehk meditsiinist vanas Tallinnas”. Näitus tutvustas Tallinna meditsiini ajalugu ajavahemikul 15.-17. sajand.

Eesti rahvuslik nahakunst 1918-1940

Alates 25. aprillist – 03. novembrini 2008 toimus linnamuuseumis näitus “Eesti rahvuslik nahakunst 1918-1940″, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi juubeliaastale ja Eduard Taska ateljee 85. aastapäevale.

Kink kaunistab

30. novembrist 2008 kuni 6.aprillini 2009 sai linnamuuseumis külastada näitust nimega “Kink kaunistab”, mille eesmärk oli piiluda ehete kinkimise kombestiku kulisside vahele. Ehedate lugude ja eripalgeliste ehete eksponeerimisega loodi pilt meie kultuuriruumis enamlevinud kinkimispraktikast. Väljapaneku kuraatorid olid Maarja Merivoo-Parro ja Kadri Nigulas, kujundaja Silja Saarepuu. Näituse veebiversiooni saab külastada aadressil www.linnamuuseum.ee/kink
LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.