Teemapäev “Sünnipäevalaps saab 99-aastaseks!”

Tallinna Linnamuuseum kutsub peresid teemapäevale, kus tähelepanu keskpunktis on peagi 99-aastaseks saav sünnipäevalaps – Eesti Vabariik!
Mängime lastemänge ajast, kui vanavanaemad ja -isad põnnidena ringi silkasid, mõtleme, kas 99 aastat on sünnipäevalapsele palju või vähe, uurime selleaegseid asju muuseumi näitusel, õnnitleme sünnipäevalast ja muidugi saab meisterdada.

Tule kogu perega!

Osalemine muuseumipiletiga (perepilet 8 eurot, täispilet 4 eurot, sooduspilet 3 eurot).
Registreeri siit: https://form.jotformeu.com/70431321096346

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/160934674410373

Lisainfo: haridus@linnamuuseum.ee, 615 5184.

Arenduse MuuSa 2016

Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna galal Arenduse MuuSa tiitli.

Tegu on esimese Eesti muuseumi mahuka virtuaalekspositsiooniga, mida saab vaadelda veebis ja mobiilseadmeis Androidi ja iOS rakenduste abil. Linnamuuseumi direktori Kalmar Ulmi sõnul on projekt muuseumi igapäevatöö kahe külje – arendusliku ja traditsioonilise – kaalukas tulem, seda tasakaalu peab muuseum oma töös pidevalt otsima ja säilitama”.

Google Arts & Culture platvormi kaudu saab vaadata tuhandeid kultuuriobjekte üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüd kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

Muuseumi kogusid, Vene 17 keskaegset kaupmehemaja, muuseumi Kiek in de Kök ja bastionikäigud ning Peeter I majamuuseumi tutvustav näitus saab veebi vahendusel tutvustada oluliselt rohkem materjali kui seda võimaldavad ekspositsiooniruumid, ja muuta avalikkusele kättesaavaks selle, mis seni on seisnud peamiselt varjatult kogudes. Muuseumivarad on nüüd paremini ligipääsetavad ka neile, kes muuseumi ise ei pääse.

Projekti koordineeris peaspetsialist Karel Zova, kaasatud oli pea kogu Tallinna Linnamuuseumi kollektiiv. Maailma üks suurimaid IT-ettevõtteid Google pakkus tasuta kasutamiseks oma platvormi ja valmistas 3D virtuaalekskursioonid. Muuseumi ülesandeks oli sisu loomine ja virtuaalnäituste koostamine. Projekt andis tõuke ka paljude museaalide senisest kvaliteetsemaks digiteerimiseks. Näituste loomine jätkub kõikide filiaalide koostöös.

Lähemalt loe auhindadest SIIT, tutvu virtuaalmuuseumiga siin.

www.bit.ly/TallinnCityMuseum

Loengusari „Teel moodsa linna suunas“

Neljapäeval, 19. jaanuaril algab Tallinna Linnamuuseumis loengusari „Teel moodsa linna suunas“, kus vaadatakse, mis juhtus keskaegses kindluslinnas, kui sõjategevuse asemel hakkas seda kujundama moderniseeruv majanduselu.

Johannes Hau "Oleviste kiriku põlemine"

Loengusari „Teel moodsa linna suunas. Tallinn 1825–1914“ käsitleb süvendatult ajajärku Tallinna arengus, mil valdavalt keskaegse ilmega kindluslinnast kujunes tänapäevane moodne linn. Muutuvat linnapilti vaatleme aga läbi Tallinna 19. sajandi I poole linnavaadete prisma. Loengud käsitlevad suuresti 2016. aasta augustis avatud Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uut osa TALLINN 1825–1914. Teemast parema ülevaate saamiseks soovitame enne loenguid varuda pool tunnikest selle ekspositsiooniga tutvumiseks.

19. jaanuaril kell 17.30
Ants Hein: „Oleviste taastamine pärast 1820. aasta tulekahjut – peatükk Tallinna XIX sajandi ehitus- ja kultuuriloost“.
Ööl vastu 1820. aasta 16. juunit, veidi enne kella ühte, lõi äike Oleviste kiriku torni – mõne tunni pärast polnud sellest uhkest pühakojast, „linna aust ja ilust“, järel muud kui ainult hõõguv ahervare. Pühakoja taastamine venis kahekümnele aastale, kujunedes lõpuks üheks kõige suurejoonelisemaks Tallinnas XIX sajandi algupoolel ette võetud ehitustööks. Et küll töid alustades oli võetud eesmärgiks taastada see hoone „tema esialgses vormis ilma olulisema inetamise ja muutmiseta”, valmis ta lõpuks siiski üsna moodsa ehitisena, kus oli „väga vähe järel tema tulekahjueelsest hämarast salapärasusest“. Teatavasti kannab iga vana hoone ennistamine endas tugevat interpretatsioonimomenti ja nõnda rõhutataksegi nende juures alati ikka seda, mis ühel või teisel ajahetkel tundub olevat kõige säilitamisväärsem ning hinnatavam. Registreeri SIIN

16. veebruaril kell 17.30

Ragnar Nurk: „Tallinna kindlustusvööndi pöördeline aeg 1825–1914: kesk- ja uusaegsete kaitseehitiste saatusest minekul sõjalisest tsiviilkasutusse“.

Peatselt pärast seda, kui Tallinna vanalinna ümbritsev kindlustusvöönd oli saavutanud oma suurima ulatuse, kaotas see oma sõjalise tähtsuse ja anti üle tsiviilvõimudele, saades aluseks kesklinna edasisele arengule.

Keskendume põhiliselt kaitseehitiste saatusele: nende koosseis militaarperioodi lõpul, üleandmise pikaleveninud protsess, kindlustuste erinevad saatused, sh maa peal ja maa all säilinud kaitseehitiste osad. Samas vaatleme, mida üldse otsustas linn kättelangenud maaalaga peale hakata, mis otstarbeid sellele müüride ja vallide vahele jäävast vanalinnast endast suuremale territooriumile leiti.

Just kõnealusel perioodil sai alguse uue linnakeskuse kujunemine vanalinna ja eeslinnade piirile, aga samas ka rohelise vööndi väljaarendamine – vähehaaval muutusid olulisemaks muinsuskaitselised kaalutlused kindlustuste kui arhitektuuripärandi säilitamisel.

Registreeri SIIN

16. märtsil kell 17.30
Risto Paju: „Suvine linn. Kahe sajandi taguseid linnavaateid Tallinnale“.
Registreeri SIIN

6. aprillil kell 17. 30
Oliver Orro: „Moodsa suurlinna poole. Linnamajanduse ja ehituskultuuri moderniseerumisest 20. sajandi alguse Tallinnas“.
Registreeri SIIN

Loengud toimuvad Vene tn 17, osalemiseks palume end eelnevalt registreerida.
Sissepääs muuseumi sooduspiletiga 3 €.

Info: Pia Ehasalu, tel 6104171, pia.ehasalu@linnamuuseum.ee

2016 oli Tallinna Linnamuuseumile uute suundade aasta

Tallinna Linnamuuseum avas 2016. aastal kaks uut muuseumi Tallinna vanalinnas ja esimese Eesti muuseumina virtuaalekspositsiooni Google Arts & Culture platvormil, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas.

2016. aasta oli Tallinna Linnamuuseumile edukas, kokku külastas meie muuseume 221 067 huvilist ja avati 50 näitust. 2969 ekskursioonist võttis osa 45 815 inimest, 1235 muuseumitunnist 22 410 osalejat, mis teeb tuhatkond õppurit eelmisest aastast rohkem. Lisaks toimus 405 mitmesugust üritust nagu perepäevad, loengud, kohtumisõhtud ja kontserdid.
Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et „Möödunud aastal nõudsid suuremat tähelepanu viies muuseumis tehtud suuremad ekspositsiooni uuendustööd ja investeeringud ajalooliste hoonete renoveerimisse ja kaasajastamisse. Keerukaimaks ehitus- ja restaureerimisobjektiks osutus vanalinnas avatud uus Raidkivimuuseum. Samas töötasime välja ka tulevaste muuseumide kontseptsioonid, nende avamine jääb 2017. aastasse.”
Tallinna päeval, 13. mail avas uksed Linnamuuseumi mitmeaastase töö tulemus, ajaloolistesse kasemattidesse rajatud Raidkivimuuseum. Seni külastajatele suletuna seisnud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigud on nüüdseks tervikuna renoveeritud, sinna kujundatud uus muuseum on otseühenduses Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumiga. Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominendina on Raidkivimuuseum jäädvustatud ka raamatus „Ruumipilt 2016″.
2016. aasta algus tõi uue väljakutsena muuseumi koosseisu uue üksuse, Tallinna Vene muuseumi. Aastaga korrastati ajaloolist hoonet, komplekteeriti muuseumi meeskond, valmistati ette 2017 avatav uus aastanäitus, töötati välja haridusprogrammid ja ekskursioonid.
Möödunud aastal külastas Linnamuuseumit kaks revisjonikomisjoni: linnakantselei ja Tallinna Linnavolikogu oma. Tallinna Linnavolikogu revisjoni lõpuakt tunnustas Linnamuuseumi tegusust, arenemisvõimelisust ja sihtgruppidele orienteeritust. Kontrollijad märkisid, et muuseum „on väga mitmekülgne ja võimekas muuseum Eesti muuseumide maastikul” ning on tegutsenud Tallinna kultuuripärandi väärtustamisel, haridustöös ja rahvusvähemuste kaasamisel eesmärgipäraselt.
2016. aastal asus Linnamuuseum ellu viima Tallinna Haridusameti ja Kultuuriameti koostöös sündinud projekti, mille eesmärgiks on võimaldada edaspidi igale õpilasele vähemalt kord aastas tasuta muuseumitund. Uut muuseumipublikut kaasavatest üritustest väärib esile tõstmist ka koostöö mitme välissaatkonnaga. Neist kõige edukamaks ja külastatavamaks osutus Linnamuuseumi ning Jaapani suursaatkonna koostöös Kiek in de Köki suurtükitornis eksponeeritud rändnäitus “Sõdalase tee. Jaapani võitluskunstide ajalugu”.
Kõige uuenduslikumaks osaks Tallinna linnamuuseumi läinud aasta tegemistest tuleb aga pidada virtuaalekspositsiooni Google Arts & Culture platvormil, mis on esimene omasugune Eestis ja mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Nüüdseks on valminud viis virtuaalnäitust, hõlmates sissevaadet Tallinna Linnamuuseumi keskaegsesse kaupmehemajja, suurtükitorni Kiek in de Kök ja Peeter I majamuuseumisse. Projekt on valitud ka Eesti muuseumide aastaauhindadest Aasta muuseumiarendaja nominendiks.
Praeguseks koondab 2017. aasta lõpul oma 80. sünnipäeva tähistav Tallinna Linnamuuseum kümmet vanalinnas ja Kadriorus asuvat allüksust, mis säilitavad ja tutvustavad siinset ajalugu ja kultuuripärandit nii linna külalistele kui ka kohalikele kogukondadele.

Näitus „Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser” suurtükitornis Kiek in de Kök

Suurtükitornis Kiek in de Kök on avatud Tšehhi ajaloo ühe olulisema kuninga ja keisri 700. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Karl IV, Tšehhia kuningas ja Püha Rooma keiser”.

Näitus annab ülevaate Karl IV valitsemisaja ajaloolisest kontekstist, muutustest arhitektuuris ning Praha tähtsusest sel õitsenguajaks peetaval perioodil. Näituse juurde kuuluvad neliteist Tšehhi Rahvusmuuseumi kollektsiooni kuuluvat arhitektuurilist kivifragmenti 14. sajandi Praha ehitistest ja skulptuuridest. Enamik neist pärineb tuntuima tolleaegse arhitekti – Petr Parléři töökojast. Lisaks ilmestavad näitust kaks Karl IV aegset kuldtukatit.

Näitusetekstid ja esinduslik pildimaterjal tutvustavad Karl IV valitsemisaega ning Praha kui kuningliku ja alates 1355. aastas keiserliku metropoli ajalugu. Lisaks tutvustab näitus Tšehhia ja Balti regiooni kultuurilisi ning vaimseid kontakte 14. sajandil. Karl IV hoidis diplomaatilisi suhteid Balti regiooniga, Läänemere äärest läks Tšehhiasse merevaigutee, mida mööda liikusid Luksemburgi dünastia liikmete käsutusse luksusesemed.

Näituse on koostanud Tšehhi Rahvusmuuseum ja selle Eestisse toomist toetas Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Eestis. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2017.

Neitsitorni muuseumkohvikus on avatud Tallinna kohvikukultuurist rääkiv näitus “Kohtume kohvikus! – Tallinna kohvikukultuurist 1920.–1930. aastatel.

Näituse väljapanekus on tolle ajastu Tallinna kohvikukultuuriga seotud esemed Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Vitriinides leiab kohvikutarbeid tassidest ja kannudest grammofonini. Torni teise korruse kohvikukultuuri teema ja ajastuga haakub fotonäitus kõrvalgaleriil, mis kajastab perioodi 1930. aastatest, kui Neitsitorn oli eelkõige eluruumiks ja koduks. Samuti on näitusel ühisosa võlvkeldris oleva väljapanekuga “Magus kaup”, mis esitleb esimese vabariigi aegset Tallinna magusatootmist.

Näituse on koostanud kunstnik Lilian Juhkam ja kuraator Tõnu Pedaru.

Kohvikukultuuri näitust tutvustame lõppeva aasta sees ka osana Neitsitorni ekskursioonist, mida saab tellida siit: http://linnamuuseum.ee/neitsitorn/ekskursioonid/.

Tallinna Vene muuseumis algavad uuendustööd

Tallinna Linnamuuseumisse kuuluvas Tallinna Vene muuseumis algasid ekspositsiooni uuendustööd. Muuseum jääb kaheks kuuks külastajatele suletuks, kuid alates veebruarist olete oodatud taas uutele näitustele, ekskursioonidele, muuseumitundidesse ja kohtumistele huvitavate lektorite ja teadlastega.

17. 02. 2017 avame Pikk tänav 29a aastanäituse „Vene trükisõna Tallinnas 19. sajandi algusest 1940. aastani”, mis tutvustab venekeelse trükisõna ajalugu Tallinnas.

Näitusel käsitletakse poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse, mis mõjutasid vene trükisõna Tallinnas erinevatel ajastutel ning vene trükisõna üldises kontekstis. Tähelepanu pööratakse murrangulistele vene kirjakeele reformidele 1708. ja 1918. aastal, mille tulemusel on vene kirjakeel kujunenud selliseks, nagu ta praegu on.

Eriline koht on näitusel Aleksander Borissovi erakollektsiooni kuuluvatel rariteetidel, mis moodustavad enamiku eksponeerimisele tulevast kirjalikust materjalist.

Tallinna Vene muuseum on Eesti  vene kultuuri ja Tallinna eri rahvustest kodanike eluolu tutvustav muuseum, mis kuulub alates 2016. aasta algusest Tallinna Linnamuuseumi koosseisu. Juba 15. sajandi alguse allikates mainitud hoonet on hiljem korduvalt ümber ehitatud ja kultuuriloos on see teada ka kui Ants Laikmaa ateljee-kooli esimene asukoht. Pärast ekspositsiooniuuendusi saab uuesti külastada ka samas hoones tegutsevat Linnamuuseumi lektooriumisaali.

Tallinna Linnamuuseumis alustas 1. detsembrist töökeskkonnanõukogu töörühm

Tallinna Linnamuuseum laienes 2016. aastal kahe üksuse, Tallinna Vene muuseumi ja Raidkivimuuseumi võrra ning tuleva aasta plaanidesse kuulub veel kahe filiaali, Tallinna Käsitöölise maja ning Dominiiklaste kloostri lisandumine. Seoses organisatsiooni kasvamise ja arenguga on alates 1. detsembrist 2016 muuseumis loodud töökeskkonnanõukogu töörühm, mis hakkab töötajate ja tööandja koostöös lahendama ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogu ülesandeks on tegeleda töökeskkonna küsimustega võimalikult igapäevaselt nii töötaja tasandil kui ka lahendades ühiseid üldküsimusi. Sel eesmärgil ootab nõukogu kõigi Linnamuuseumi töötajate kaasamõtlemist ja ettepanekuid, kuidas ühist töökeskkonda edaspidi kujundada ja panna tähele selle tervislikkust ja turvalisust.

Tallinna Linnamuuseumi töökeskkonnanõukogu koosseis:

Rita Rahu, konservaator (töökeskkonnavolinik) rita.rahu@linnamuuseum.ee,

Merike Neidorp, kuraator (töökeskkonnavolinik), merike.neidorp@linnamuuseum.ee,

Marge Väljari, haldus- ja sisekontrollispetsialist, marge.valjari@linnamuuseum.ee,

Lennart Kumm, haldusjuht, lennart.kumm@linnamuuseum.ee.

Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts&Culture platvormil on Eesti muuseumide aastaauhindade Arenduse MuuSa nominent!

Eesti muuseumide aastaauhinnad tunnustavad parimaid muuseumispetsialiste ja toovad esile muuseumitöö erinevaid tahke, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Laureaadid selguvad nende hulgast 27. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis. Arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendajanominendid on Eesti Maanteemuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja Okupatsioonide muuseum. Põhjalikuma ülevaate nominentidest leiab SIIT.

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas. Google Arts & Culture platvormi kaudu on võimalik lähemalt vaadata tuhandeid kultuuriobjekte – arhiive, rahvusparke ja muuseume üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüdsest kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest. Selleks tõi Linnamuuseum avalikkuse ette üle 160 museaali, millest omakorda üle 2/3 on seni olnud kogudes vaatajate eest peidus.

Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda: www.google.com/culturalinstitute/beta/u/0/partner/tallinn-city-museum

Tallinna Linnamuuseum on esimese Eesti muuseumina nähtav Google Arts & Culture platvormil

Tallinna linnamuuseum avas esimese Eesti muuseumina Google Arts & Culture platvormil virtuaalekspositsiooni, mis võimaldab muuseumi ja selle varadega tutvuda kõikjal maailmas.

Multimeedialahendused muuseumis on juba tavapärased. Et aga muuseumiekspositsioon saab kõikjale ulatuva meedia osaks, on uuem suundumus, mille tegelikku mõju muuseumimaastikule veel päriselt ennustada ei osatagi. Juba praegu on Google Arts & Culture platvormi kaudu võimalik lähemalt vaadata tuhandeid kultuuriobjekte – arhiive, rahvusparke ja muuseume üle maailma, sh Briti muuseum, MoMA, Musée d’Orsay. Nüüdsest kuulub sellesse ritta ka Tallinna Linnamuuseum.

„Mul on hea meel, et siinsed kultuuriväärtused, mis enne olid hoidlates peidus, on nüüd ülikvaliteetse kujutisena kättesaadavad üle maailma,” tõdeb Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Veebiekspositsioon koosneb 3D virtuaaltuuridest ja neist moodustatud virtuaalnäitustest ning kõrgresolutsioonis fotodest museaalidest. Selleks tõi Linnamuuseum avalikkuse ette üle 160 museaali, millest omakorda üle 2/3 on seni olnud kogudes vaatajate eest peidus.

Praeguseks on kogu materjalist koostatud viis temaatilist näitust. Tegu on areneva projektiga, mis pakub rohkelt avastamisvõimalusi ka tegijaile. Enamike objektide kohta on lisatud link Eesti muuseumide andmebaasile MuIS. Sissevaade on nii Tallinna Linnamuuseumi keskaegsesse kaupmehemajja kui ka suurtükitorni Kiek in de Kök ja Peeter I majamuuseumisse.

„Esimene Eesti muuseumi virtuaalnäitus Google Arts & Culture platvormil (esimene siinne kultuuriasutus oli Rahvusarhiiv) on nähtav nii veebis kui ka Androidi ja iOSi mobiilirakendusena,” tutvustab projekti Linnamuuseumi poolt juhtinud ekspositsiooniala peaspetsialist Karel Zova. Ettevõtmisele pandi alus 2015, kui koguhoidjad valisid oma kollektsioonidest välja huvitavamaid seni eksponeerimata esemeid ja Google’i operaator käis Linnamuuseumi hoonetest pildistamas 3D Street View panoraame. Tulevikus on võimalik kunstiteoseid pildistada ka ülikõrge resolutsiooniga nn gigapiksel-tehnoloogiaga, ent selle töö järjekord on pikk ja ülemaailmne.

2017. aasta lõpul oma 80. sünnipäeva tähistav Tallinna Linnamuuseum koondab praeguseks 12 vanalinnas ja Kadriorus asuvat allüksust, mis säilitavad ja tutvustavad siinset ajalugu ja kultuuripärandit. Linnamuuseumi kogudes säilitatavast 170 000 museaalist enamik on leitavad Eesti muuseumikogude andmebaasist MuIS, ent muuseumi jutustatavate lugude nähtavakstegemisel pakub Google Arts&Culture seniolematuid võimalusi. Esialgu on kogu platvormi info kättesaadav ingliskeelsena.

Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda: www.google.com/culturalinstitute/beta/u/0/partner/tallinn-city-museum

Google Arts&Culture platvormist loe lähemalt www.google.com/culturalinstitute/about/

Arheoloogiasügis!

Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene 17 on Arheoloogiasügis!
Tartu ülikooli teadurid tutvustavad Tallinna ja Harjumaa uusimaid arheoloogilisi avastusi ja põnevamaid teadustöid.
Sügise lõpetab 27. novembril meeleolukas perepäev „Killud toovad õnne!”

24. novembril toimub Arheoloogiasügise 3. loeng:

14. sajandi veejuhe ja teised põnevad leiud – arheoloogilised kaevamised Tallinnas Pärnu mnt 31, 33 ja 35 kinnistul. Andres Tvauri (Tartu Ülikool)

2016. aasta augustis-septembris toimusid arheoloogilised päästekaevamised Tallinnas Pärnu mnt 31, 33 ja 35 kinnistul seoses elamu- ja büroohoonete ehitusega. Tegemist on muinsuskaitse all oleva asulakohaga, mille dateering jääb ajavahemikku II at eKr – 16. saj pKr. Kaevamiste käigus uuriti käsitsi läbi ca 3500 m2 suurune ala. Kaevamiste uhkeim leid on 14. sajandil rajatud Ülemiste veejuhe, mis on ainulaadne terves Põhja-Euroopas. Leidudest moodustab suurema osa keraamika, millest vanimad killud dateeruvad eelrooma rauaaega.

Arheoloogiasügise loeng toimub Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene 17, sissepääs 3 €. REGISTREERIN

27. novembril kell 11-16 Arheoloogia perepäev „Killud toovad õnne” eesti ja vene keeles.

Arheoloogiasügis lõpeb esimesel advendil meeleoluka perepäevaga. Erilise tähelepanu all on seekord arheoloogiliste esemete killud. Perepäeval leiad vastuse küsimusele, mida need killud meile räägivad ja kuidas panevad arheoloogid nende põhjal kokku pildi minevikust.

Perepäeval toimuvad mitmed töötoad, kus lapsed saavad meisterdada ja kätt proovida eksperimentaalarheoloogias. Saab proovida ka arheoloogilisi väljakaevamisi! Huvilised saavad ise leitud potikillu põhjal mõelda, mis ese see kunagi on olnud.

Ekskursioonidel tutvustatakse linnamuuseumis eksponeeritavaid arheoloogilisi leide.

Perepäevale pääseb muuseumipiletiga ja registreerima ei pea.

Uus vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust“ Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas

Tallinna Linnamuuseumi teise korruse trepigaleriis avati 18. oktoobrist uus väike vitriininäitus „Helk ja läbipaistvus. Klaas Aet ja Jüri Kuuskemaa kogust.“ Linnamuuseumi väiksed vitriininäitused annavad võimaluse tutvustada põnevamaid tahke siinsete kollektsionääride ja uurijate kogudest, mis muidu on avalikkuse pilgu eest enamaltjaolt varjatud.

Aet ja Jüri Kuuskemaa on üht-teist antikvaarset pärinud vanematelt ja soetanud ka ise kunstnikukäega loodut. Osalt koduseks
tarbevaraks, osalt lihtsalt silmarõõmuks, ütlevad nad ise. Üheks nende huvivaldkonnaks on klaas. „Klaas on habras ja on seetõttu varasematest sajanditest vähem säilinud kui
näiteks metallist või puust valmistatud esemeid. Tõelisteks muuseumiharuldusteks on siin värvilise emailmaalinguga flakoon, baroksete graveeringutega veiniklaas ja teepurk, mõned näited „kuldklaasist”. Omamoodi lõbu on meile pakkunud messingkorkidega värviliste teepurkide talletamine, millest vitriini on mahtunud vaid üks. Antikvaarselt on ehk kõige vä1 rtuslikum rokokoolikult koketne prantsuse klaasimaal „Tütarlaps viinamarjakobaraga” kuldsinises varaklassitsistlikus raamistuses,“ tõdeb Jüri Kuuskemaa.
„Lisaks 18.-19. sajandi klaasesemetele on Aet kogunud süvenenumalt Eesti klaasi. Õigupoolest on klaas oma vormi- ja värvikülluses, esemeliikide rohkuses ning dekoreerimisviiside paljususes ühe koduse kollektsiooni jaoks hõlmamatu. Aet on eelistanud lakoonilisi disainerlikke vorme toretsevale kristallile. Haruldasemate Eesti esemete hulka vitriinis kuulub leht- ja lillemaalingutega Lorupi klaas.
Vitriini piiratud pinnal on eksponeeritud vaid väike osa kollektsioonist. Eksootika mõttes on lisatud mõned kunstiliselt tagasihoidlikud, kuid koduarheoloogilist päritolu pisiesemed, mis on tulnud välja vana maja aiast või põrandate alt Haapsalus.“


Fotodel:
Aet ja Jüri Kuuskemaa tutvustasid Tallinna Linnamuuseumis avatud vitriininäitusel oma klaasesemetekogu, näituse kuulutas avatuks Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm.

Fotod Jaan Künnap, Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseumi töö hinnati tulemuslikuks

Tallinna Linnamuuseum on aastatel 2014-2015 tegutsenud Tallinna kultuuripärandi väärtustamisel, haridustöös ja rahvusvähemuste kaasamisel eesmärgipäraselt, tõdes Tallinna Linnavolikogu revisjon.

Tallinna Linnavolikogu kontrollis tänavu aasta algusest Tallinna Linnamuuseumi ja selle filiaalide eelarvet ning selle täitmist aastatel 2014-2015. Tutvuti kontrollitavate aastate ostu- ja teenuselepingutega, riigihangete materjalide ja sisekujundustööde projektdokumentatsioonidega. Kontrollitud sai kogu välislähetusi ja sularaha puudutav dokumentatsioon ning analüüsitud ka muuseumi tegevuskava – näituste, programmide ja projektide täitmist viimaste aastate jooksul. 8. septembril võttis Linnavolikogu vastu revisjoni kinnitava otsuse.

Tegemist oli suuremahulise ja aeganõudva tööga, kuna sel perioodil kuulus Tallinna Linnamuuseumi koosseisu 10 allüksust, kus töötas kokku 122 inimest. Tallinna vanalinnas, kesklinnas ja Kadriorus asub kokku 15 hoonet, kus toimub väga erinevaid tegevusi. Kadrioru ja Kalamaja lastemuuseumid on keskendunud eelkõige haridus- ja vabaajategevustele, suurtükitorn Kiek in de Kök moodustab koos Neitsitorni ja bastionikäikudega tervikliku linnakindlustuste kompleksi, mis tõuseb esile turismiatraktsiooni ning haridus- ja vabaajakeskusena. Linnamuuseumi peahoones keskaegses kaupmehemajas, RaevanglaFotomuuseumis, Kadrioru kirjanikemuuseumides ja Peeter I majamuuseumis toimub käsikäes nii haridus- kui teadustöö. Lisaks teevad muuseumikogusse kuuluva ligi 170 000 museaaliga järjepidevalt tööd Linnamuuseumi koguhoidjad ja konservaatorid.

Tallinna Linnamuuseumi tegevuspõhisteks valdkondadeks jaguneva eelarve suurusjärk on aastas 2 miljonit eurot, millest põhiosa tuludest moodustavad piletitulud ja kuludest kaks kolmandikku tööjõukulud. 2014-2015 aastal sõlmitud ligi paarisaja käsundus-, töövõtu-, stipendiumi-, autori- ja praktikalepingute kontrollimine kinnitas, et need olid koostatud seaduslikult, vaid paar lepingut oli sõlmitud tagasiulatuvalt. Ka sularaha dokumentatsioon vastas seadustele ja oli arhiveeritud heal tasemel, lähetused olid eesmärgipärased ja vormistatud nõuetekohaselt. Tallinna Linnamuuseumi põhitegevust on samal ajal hinnatud riiklike autasudega ja kokkuvõttes sedastab revisjon:

„ Linnamuuseum on olnud kontrollperioodil väga tegus, paindlik, arenemisvõimeline organisatsioon ning orienteeritud sihtgruppidele. Investeeringuid on kasutatud eesmärgipäraselt – remonditud on peamaja ja tema filiaale, täiendatud on järjepidevalt kogusid ning neid on rohkem püütud  avada huvilistele mitmekülgsete näituste näol. Investeeringuid on tehtud kontrolliaastatel näituseeksponeerimisvahenditesse, mis on ääretult vajalik ning positiivne. Linnamuuseumi kollektiiv on nende aastate jooksul täienenud professionaalse kaadriga, kes on aidanud ellu viia eesmärke. Linnamuuseum on kasutanud eelarvet aastatel 2014 ja 2015 eesmärgipäraselt, tulemuslikult ja otstarbekalt. Kontrollijad märgivad, et Linnamuuseum on väga mitmekülgne (omab palju erinevaid filiaale) ja võimekas muuseum Eesti muuseumide maastikul.”

Tallinna Linnamuuseum hindab omalt poolt head koostööd ja objektiivset tagasisidet: volikoguga ühiselt läbi käidud tegevus on hea alus edaspidisele paremale planeerimisele ja tõhusamale tööle. 2015. aasta kokkuhoid, 102 641 € on saavutatud ka säästliku majandamise ning tegevuskulude läbivaatamise tulemusel.

Edaspidises töös on Tallinna Linnamuuseumi eesmärgid suuresti  seotud linna arengukavades välja toodud ülesannetega. Panustatakse Tallinna strateegilistes investeeringusuundades Tallinna vanalinnas ja Kadriorus, aga ka koostöösse Tallinna haridusametiga, kooskõlastades muuseumi hariduskavu õppekavadega. Eesmärgiks on võimaldada edaspidi igale õpilasele vähemalt kord aastas tasuta muuseumitund.

Revisjoni tulemusi kinnitab Tallinna kodulehelt leitav Linnavolikogu otsus.

Samast leiab ka Tallinna arengukava 2014-2020.

Tallinna Linnamuuseumi kodulehelt saab alla laadida vihiku Haridusprogrammid 2016.

Tallinna Linnamuuseumi lugudepagas ühendab ajaloo turismimaailmaga

2016. aasta Eesti Muuseumimeene Auhindadel EMMA pälvis II koha Tallinna Linnamuuseumi E. Vilde muuseumi ukserääkija „Ära sega! Loen Vildet”. Muuseumi identiteeti kandev meene toob “Vilde lugemise” tänasesse päeva ja ka ootamatusse konteksti.

Nn. ukserääkija (inglise k doorhanger) on tavaelus kasutusel peamiselt hotellides ja firmakingitusena. Uus meene on hästi vastu võetud noorema külastaja poolt ja andnud inspiratsiooni ka muuseumitundele.

Reisimees Vilde kõrval, kes oma elus mõnegi päeva hotellides veetis, on teisedki muuseumi filiaalid andnud oma panuse turismivaldkonda. Tallinna Linnamuuseum on Tallinnaga seotud lugude ja legendide ammendamatu allikas, tõdeti Rahvusvahelisel turismipäeval. 27. septembril jagati Tallinnas Solo Sokos Hotell Estoria restoranis Merineitsi põnevamate lugude loojatele tunnustusmärke sõnumiga “Key to Estonia – Best Story 2016“. Estoria hotellis on kujundatud Tallinna Linnamuuseumist pärit lugudega neli numbrituba: Netsitorni, Kiek in de Köki, Bastionikäikude ja kuulsa Minox’ kaamera teemal, viimast võib näha Raevangla Fotomuuseumis.

Täname kõiki kolleege Tallinna Linnamuuseumist, kes lugude kogumise ja esile toomisega on tegelenud!

Rahvuskultuuride nädal oli Tallinna Linnamuuseumis rahvarohke

Tallinna Rahvuskultuuride nädalal 19.-24. septembril toimus Tallinna linnamuuseumis mitmeid tasuta ekskursioone, loenguid ja töötube.

Kokku külastas kõiki Tallinna Linnamuuseumis ja filiaalides toimunud Rahvuskultuuride nädala üritusi 470 inimest. Lisaks oli veel arvukalt neid, kes said osa sel nädalal Neitsitorni kokkade valmistatud rahvusroogade menüüst.

Suur tänud kõigile, kes aitasid kaasa Rahvuskultuuride nädala edule!

Tule Teadlaste Ööl uurima ajaloomüüte teaduses ja muuseumis!

30. septembril on Tallinna Linnamuuseumi keskaegses kaupmehemajas Vene17 tasuta üritused lastele ja suurtele.

Kell 18 arheoloog Ain Mäesalu loeng „Eestlaste sõjanduslikud uuendused muistses vabadusvõitluses“

NB! Registreeri SIIN.

Kell 19 majaekskursioon „See ei olnud üldse nii“. Tutvustame mitmeid Tallinna ajaloo ja linnamuuseumi majaga seotud müüte ja legende. Lükkame ümber levinud uskumusi ja uurime, kas mõnel neist on ka tõepõhi all. Ekskursioonil kuuleb tuntud lugude tagamaid, aga ka põnevaid kummituslugusid.

NB! Registreeri SIIN.

Kell 18–21 otsimismäng „Müstiline muuseum“. Lapsed saavad osa võtta huvitavast otsimismängust, mille käigus näeb mitmesuguseid muuseumis asuvaid põnevaid ja salapäraseid esemeid.

Raidkivimuuseum on ESL aastapreemia konkursi nominent

Bastionikäikudesse kujundatud Raidkivimuuseum on Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursi nominent ja jäädvustatakse ka 9. detsembril auhinnatseremooniaks valmivas raamatus „Ruumipilt 2016″.

Bastionikäikudes asuva Raidkivimuuseumi kujundusmeeskonda kuulusid Tallinna Linnamuuseumi poolt Raidkivimuuseumi kuraator Risto Paju, lisaks filmikunstnik Jaagup Roomet ning arhitektid Maarja Varkki ja Helle-Triin Hansumäe.

Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et tööle eelnes pikk ja keeruline ettevalmistusperiood, mis algas juba 2011. aastal. Kuraator Risto Paju on nüüd lõpuks rõõmus, et koostöös Maarja, Jaagupi, Helle-Triinu ja „ajahambaga” on õnnestunud luua muuseumiruum, mis on külastajatele tõeliselt meeldinud.

Žürii koosseisus sisearhitekt Anja Dirks (Holland), filosoof Eik Hermann, arhitekt Kadri Klementi, sisearhitekt Mari Kurismaa ja sisearhitekt Raul Tiitus valis viies kategoorias välja kokku 27 nominenti. Kadri Klementi rõõmustas, et paljud preemiale kandideerivatest interjööridest on avalikud ehk kõigile huvilistele igapäevaselt avatud elamuslikud ruumid. Valiku tegi keerukaks heade kandidaatide rohkus ja kokkuvõttes sai otsustavaks autorite meisterlikkus ruumiterviku loomisel interjööri otstarvet ja sisu peenetundeliselt esile tõsta ja väärtustada.

Võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna aastapreemiate galal 9. detsembril 2016 teatris NO99, kui kuulutatakse välja ka Eesti Arhitektide Liidu, Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiad. Sel puhul koostatakse nominentide virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat„Ruumipilt 2016″.

Sisearhitekti Maarja Varkki tõdes nominatsiooni puhul tagasi vaadates, et enim meeldib talle valminud muuseumi juures valguslahendus tervikuna: liikumisanduritega ruum on pidevas muutumises sõltuvalt külastaja liikumisest. Kõige huvitavam oli talle koostöö filmikunstnik Jaagup Roometiga: „Jaagupil oli algusest peale väga selge ja kaasahaarav nägemus, mis esitas suure väljakutse projekteerimisele. Kõige raskem oligi eesmärki teenivate lahenduste leidmine nii keerulises ja eriskummalises interjööris. Kui me tööd alustasime, siis ruumis põrand alles puudus, keset käike voolas vesi ja kahel pool olid mudavallid. Protsess kujunes küll oodatust pikemaks, kuid tulemus on selline nagu ette sai kujutatud. Edaspidiseks võtan sellest tööst kaasa kinnistuva tunde, et autorina on minu õigus ja kohustus olla teostaja, st ehitajaga jonnakas, et tulemus saaks selline, nagu oli visioon ja tellijale lubatud! Ja kindlasti veendumuse, et ka pöörased lahendused on täiesti teostatavad!”

Lähemalt saab võistlusest lugeda ESL kodulehelt: http://www.esl.ee/2016/09/05/selgunud-on-esli-aastapreemia-2016-nominendid/

Fotode autor on Paco Ulman.

Mida giidid veel ei tea ehk kunstiteadlase Risto Paju kuraatoriekskursioon Raidkivimuuseumisse

23., 25. ja 26. augustil kell 18 toimuvad Vabaduse väljakule avanevas Raidkivimuuseumis kuraatoriekskursioonid kunstiteadlase Risto Pajuga, kes tutvustab Tallinna Linnamuuseumi uut haru ja sellega seotud lugusid, mida giidid veel ei tea.

Kuraatoriekskursioonil kuuleb ekspositsiooni loonud Risto Paju käest muuseumi rajamise ja ekspositsiooniidee kujunemise lugu. Hea ülevaate saab paekivist kui siinsest eripärasest materjalist ja sellest, millist rolli raidkivid üldse on Eesti elus mänginud. Paljud eksponeeritud kividest on pärit omaaegsetest linnakodanike kodudest ja olid osaks nende moodsast sisekujundusest.

Lisaks raidkivihuvilistele on ekskursioonidele oodatud ka kõik need, kes soovivad näha praeguseks avatud ajalooliste bastionikäikude segamatult vananenud osa, mida on aja jooksul kõige vähem ümber kujundatud.

Maa-alust Tallinna ja meie raidkivipärandit ühendav muuseum on kujundatud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni kasemattide seni suletud osas, mis oli üle sajandi suletud ja veega täidetud. Nüüd on siin eksponeeritud seni hoidlates varjus olnud põnevad raidkivifragmendid, Tallinna kiviraidurite meistriteosed 15. kuni 19. sajandini: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled. Raidkivid olid hiliskeskaja ning varauusaja jooksul üheks Tallinna olulisemaks väljaveoartikliks, mida viidi nii Rootsi, Taani, Hollandisse kui Põhja-Saksamaale. Tallinna Oleviste gildi kuulunud kiviraidurid olid suures osas eestlased.

Tallinna Linnamuuseumile kuulub Eesti suurim raidkivikogu – kokku üle 600 detaili, mis on kunagi paiknenud mõne vanalinna hoone küljes. Enamikul neist on dekoratiivne kujundus ja oma lood jutustada. Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab nime “Varemete linn”. Muuseumi kuraatori Risto Paju ning kujundaja Jaagup Roometi koostöös kujundatud käigus saab jalutada läbi raidkivide galerii “Paradiisiaia”, „Sammaste-”, „Surma-” ja „Päikesesaali”.

Ekskursioonid 23., 25. ja 26. augustil algavad kell 18 Vabaduse väljakult Vabadusristi alt.

Registreerimine K – P 11 – 18 tel 600 2870, sissepääs muuseumipiletiga, täispilet 6€, sooduspilet 4€.

Sissepääs muuseumisse üksikkülastajatele on avatud juunist augustini K – P 11 – 18. Sügishooajast pääseb muuseumisse Kiek in de Köki suurtükitorni kaudu.

Info: tel 600 2870, www.linnamuuseum.ee/kok/raidkivimuuseum/

Raidkivimuuseumi sammaste saal

INFOPÄEV ÕPETAJATELE

Tallinna Linnamuuseumi infopäev õpetajatele

NEITSITORNIS
09. september kell 11.00-17.00
Lossi plats 11/Lühike jalg 9a

Teist korda toimub Tallinna Linnamuuseumi ühine infopäev haridusasutuse töötajatele.
Külla on oodatud lasteaia-, kooliõpetajad ning teised haridusvaldkonnaga seotud töötajad (nn noortekeskused, huvikoolid, keeltekoolid jmt)!
Oleme rõõmsad, kui kohale jõuavad Tallinna, Harju ning teiste maakondade ja linnade esindajad!
Osa meie filiaalides toimuvad programmid nii eesti, kui vene ja inglise keeles.

Kohal on kõik Tallinna Linnamuuseumi filiaalid, terve päeva jooksul jagatakse infot muuseumide haridustööst.
Esitletakse muuseumide haridusprogramme, toimuvad ekskursioonid, on avatud töötuba:

12.00 Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla (EST/RUS) ja Kalamaja Lastemuuseum Miiamilla;
13.00 ekskursioon Raidkivimuuseumi eesti keeles;
13.00 Peeter I majamuuseum ja Tallinna Vene muuseum (EST/RUS);
14.00 Tallinna Linnamuuseum, Jaani Seek (EST/RUS) ja Fotomuuseum;
15.00 Kiek in de Kök , Bastionikäigud ja Raidkivimuuseum ning  Neitsitorni muuseumkohvik (EST/RUS);
16.00  A. H. Tammsaare muuseum ja  E. Vilde muuseum;
16.00 ekskursioon Raidkivimuuseumi eesti keeles;
16.30 ekskursioon Raidkivimuuseumi vene keeles.

Kaetud on kohvilaud. 
Lisaks saavad kõik  õpetajad priipääsme, millega saab külastada kõiki Tallinna Linnamuuseumi filiaale vahemikus 09.09- 18.09.2016.

Üritus on kõigile õpetajatele TASUTA!

Registreerimine on vajalik (k.a. ekskursioonidele):
haridus@linnamuuseum.ee või telefonidel 6155183, 6155184, 6155180.

Keskaegse kaupmehemaja välisuks sai korda

Vene tänav 17 Tallinna Linnamuuseumi keskaegse kaupmehemaja portaali ehtiv barokkuks sai tänavu kevadel väärikalt uuendatud. 18. sajandist pärit puituks läbis OÜ Rändmeister käe all põhjaliku ravikuuri ja konservaatorid kindlustasid selle edasise säilimise. Seejärel sai uks värvisondaaži põhjal hõrgu rohelist tooni värvikatte. Nüüd rõhutavad eenduvad uksetahvlid taas jõuliselt portaali hilisgooti arhivolte ja toovad ka talumivööl sammuvad lõvifiguurid paremini esile.

Tallinna päeval toimus Linnamuuseumis vastuvõtt siinsetele vähemusrahvustele

Tallinna päeval, 15. mail korraldas Tallinna Linnamuuseum juba kolmandat aastat vastuvõtu siinsete vähemusrahvuste esindajatele. Üritusel tutvustati Tallinna Linnamuuseumi uut ekspositsiooni Ingeri bastioni käikudes – Raidkivimuuseumi. Taani kuninga aias esines külalistele ersa-mokša folklooriansambel Kilejne ning järgnes kohvilaud, kus räägiti tulevikuplaanidest ja uuendati omavahelisi kontakte. Tallinna Linnamuuseum toetab igati siinsete vähemusrahvuste ajaloo- ja kultuuripärandi kogumist ning säilitamist ja püüab toeks olla uurimistööl. Seni on selles koostöös teoks saanud näitus ja trükis islamirahvaste ajaloost.

Tänavusest aastast Tallinna Linnamuuseumi üheks haruks saanud Tallinna Vene muuseum pühendub siinse vene kogukonna ning Tallinna eri rahvustest kodanike minevikupärandi hoidmisele ning tutvustamisele. Seekordsel koosviibimisel osalesid Tallinna leedulaste, ukrainlaste, valgevenelaste, moldovlaste, udmurtide, ersade, mokšade jt rahvuste esindajad. Tallinna Linnamuuseumi direktori Kalmar Ulmi sõnul on Tallinn läbi ajaloo olnud paljurahvuseline ning multikultuurne linn, selles peitub meie linna omapära ning rikkus.

Toimunud ürituse näol on tegemist juba kujuneva traditsiooniga, mida on plaanis kindlasti jätkata.

Raidkivimuuseum ühendab maa-aluse Tallinna ja meie raidkivipärandi

17. sajandi lõpust pärit Ingeri bastioni käigu seni suletud osasse on kujundatud uus, Linnamuuseumi raidkivikogu esitlev Raidkivimuuseum, mis on otseühenduses Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumiga. Bastionikäigus leiavad väärikat eksponeerimist seni hoidlates varjus olnud dekoratiivsed ja põnevad Tallinna raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist.

Üle kahesaja raidkivi koondav väljapanek kannab nime “Varemete linn” ning selle tervikus on kandev roll meeleolu looval valgusel ja erinevatel teemakambritel. Kuraator Risto Pajuning kujundaja Jaagup Roometikoostöös sündinud ideekavandi kohaselt kujundatud käigus saab külastaja jalutada läbi raidkivide galerii “Paradiisiaia”, „Sammaste-“, „Surma-“ ja „Päikesesaali“. Ideekavandi vormistasid sise- ja ehitusprojektiks sisearhitekt Maarja Varkki ja arhitektHelle-Triin Hansumäe.

Bastionikäigu ajaloolised kasematid olid muuseumile tõeliseks pähkliks, sest nüüdseks avatud käiguosa oli seisnud kinnimüürituna rohkem kui sajandi. Ehitustööd algasid juba 2013 ja tõid endaga kaasa ka mitmeid tagasilööke, kui selgus, et kavandatud tehnikast ei piisa pinnaseniiskuse eemaldamiseks. Madalam käiguosa Vabaduse platsi kõrval olid tööde algul veega täidetud, selle tühjaks pumpamiseks oli tarvis linna drenaažisuunata nii pinnavesi kui ka endise Harju värava vesiveski allikad.

Viimane Saksamaalt pärit eriotstarbeline kuivati paigaldati käikudesse veel tänavu. Nüüdseks tagavad võimsad seadmed raidkividele sobiva ja külastajatele vastuvõetava keskkonna. Käikudes valitseb aasta ringi ühtlane temperatuur +10 kuni +12 kraadi.

Bastionikäikude viimane ennistatav osa – kokku ligi sadakond meetrit – renoveeriti  ja raidkivide ekspositsioon valmis linna eelarvest eraldatud raha eest, mida kokku kulus 409 729 eurot.

Tallinna Linnamuuseum liidab Tallinna Vene muuseumi ja Peeter I Majamuuseumi ning Raevangla Fotomuuseumi ja Tallinna käsitööliste maja

Tallinna Linnamuuseumi astub 1. mail taas ühe olulise sammu oma rohkearvuliste filiaalide võrgustiku koordineerimisel. Ühtsete üksustena hakkavad tegutsema Raekoja platsi vahetus läheduses paiknevad Fotomuuseum ja uus Tallinna käsitöölise muuseum (Raekoja plats 12), samuti Tallinna Vene muuseum ja Peeter I majamuuseum, mis tutvustavad vene kultuuripärandit Tallinnas.

Linnamuuseumi filiaalide ühendamine korreleerub kultuuriministeeriumi eesmärkidega Eesti muuseumielu korrastamisel, eesmärgiga muuseumide eripäradest lähtuvalt nende töö tõhusam ja paindlikum korraldamine. Ühtlasi loodetakse muuseumide arendamiseks leida avaliku konkursi korras pädevaid ajaloo- ja erialaspetsialiste.

Fotomuuseumis algasid äsja renoveerimistööd ekspositsioonisaalides: paigaldatakse kaasaegne valgustus ja turvasüsteemid, uuendatakse kahe saali väljapanekut, seejärel avatakse uus aastanäitus. Lähiaastatel ootab keskaegset Raevangla hoonet ees põhjalikum renoveerimine ning koguväljapaneku kaasajastamine.

Tallinna käsitööliste muuseumi ekspositsioon hakkab tutvustama eelkõige 18. sajandi eluolu. Kujundus on valmimas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Tallinna Linnamuuseumi kuraator-koguhoidja Risto Paju ja kujunduskunstnik Maile Grünbergi koostöös ning tugineb hoones suurepäraselt säilinud 18. sajandist pärit rikkalikele interjööridetailidele.

Eesti ja vene kultuuri vastastikuste sidemete uurimisele ja kajastamisele pühendunud Tallinna Vene muuseumis kogutakse kultuuriväärtuste taastamise, kogumise, uurimise ja säilitamise huvides Tallinna eri rahvustest kodanikkonna eluolu ja kultuuri iseloomustavat ainest, sellekohane info on teretulnud aadressil Pikk 29a. Tallinna Vene muuseumi ajaloolises hoones on võimalik korraldada kultuuri- ja haridusüritusi ja siin leidub näitusepinda ka tänapäevasele kunstile. Peeter I majamuuseumis jätkuvad populaarsed loengusarjad ajaloohuvilisele publikule, hiljuti renoveeritud alumise korruse ruumid, mille projekteeris disainer Leonardo Meigas, on leidnud head tagasisidet muuseumikülastajate seas. Koos loodava käsitöölise muuseumiga ühendab Tallinna linnamuuseum praeguseks kahtteist, valdavalt vanalinnas ja kesklinnas asuvat omanäolist muuseumi.

Tööd alustas Tallinna Linnamuuseumi nõukoja uus koosseis

4. aprillist 2016 kinnitati Tallinna Linnamuuseumi direktori käskkirja nr 1-1.2/14/2016 alusel Tallinna Linnamuuseumi nõukoja uus koosseis. Nõukoda nõustab Linnamuuseumi direktorit ja teeb ettepanekuid muuseumi põhimäärusest tulenevates küsimustes. Nõukoda hakkab koos käima vähemalt kaks korda aastas, aga vajadusel tuleb kokku ka sagedamini.

Alates 1. aprillist kuuluvad Tallinna Linnamuuseumi nõukoja koosseisu Linnamuuseumi peavarahoidja Lea Sillart, Linnamuuseumi filiaali, muuseumi Kiek in de Kök ja Bastionikäigud juhataja Toomas Abiline, Linnamuuseumi vanemteadur Sulev Mäeväli, finantsjuht Katrin Tõru, personalijuht Marianne Leis, haldusjuht Lennart Kumm ja peaspetsialist Anu Lõhkivi.

Linnamuuseum kutsub: osale muuseumi loomisel!

Kutsume linnakodanikke oma valduses olevatest haruldustest teada andma ja neid tutvustama uue, loodava käsitöölise muuseumi püsiekspositsioonis. Eelkõige on muuseum huvitatud 18. sajandist pärit käsitööesemetest.

Peatselt avatakse Raekoja plats 12, otse Raeapteegi akende all juba algselt käsitööliste majana tuntud hoones kohalikkukäsitöötraditsiooni kajastav muuseum. Senine Kultuuriväärtuste ameti maja, suurepäraselt säilinud ajaloolise interjööriga hoone muutub Tallinna Linnamuuseumi filiaalina üldsusele avatuks.

Ekspositsiooni kujundamist juhtiv Linnamuuseumi teadur-koguhoidja ja vanalinna seltsi liige Risto Paju tegi selle töö juures ettepaneku, et muuseumi kogu loomisel saaksid koostööd teha ka linnakodanikud ise. Nii võiks kasu olla mitmepoolne: oma vara eksponeerijad saaksid selle kohta lisateadmisi ja vajadusel ka asjatundliku restauraatori abi.

Kellel on kodus mõni 18. sajandist pärit ese, mida ta oleks nõus deponeerima Linnamuuseumile, võib võtta ühendust Risto Pajuga risto.paju@linnamuuseum.ee, kellele võiks saata ka pakutava eseme pildi.

Praeguseks on Linnamuuseum koos Jüri Kuuskemaa ja sisekujundaja Maile Grünbergiga alustanud ekspositsiooni kujundamist. 18. sajandi Tallinna elu kajastav käsitöölise muuseum on kavas avada juba tänavu, kusjuures keskaegsesse dornsesse kujundatavas magamisruumis eksponeeritakse ka Jüri Kuuskemaa enda kogusse kuuluvaid mööbliesemeid. Samasugust harukordset võimalust esitleda oma kogusse kuuluvaid esemeid otse vanalinna südames pakub Tallinna Linnamuuseum nüüd ka teistele linnakodanikele.

Koostööd kollektsionääridega kavandab Linnamuuseum edaspidi teha mitmes plaanis. Samasuunalise järje saab ka Vene 17 praegu avatud väike vitriininäitus tuntud kollektsionääri Jaanus Idla kogust.

Tallinna Mustpeade vennaskonnale kuulunud tool aastast 1753, Tallinna Linnamuuseumi mööblikogu.

Delfti fajanist taldrik 18. sajandist, Tallinna Linnamuuseumi keraamikakogu

Linnamuuseumi vitriininäitus ja keraamikakogu ETV+ saates Rabarbar

Vitriininäituse „Rariteete Jaanus Idla kogust“ Tallinna Linnamuuseumis avamist 19. veebruaril külastas Etv+ võttegrupp. Kollektsiooni tutvustavad Jaanus Idla ja Jüri Kuuskemaa, muuseumipedagoog Nadežda Saar tutvustab ka siinset keraamika avahoidlat.

Vaata

Tallinna Linnamuuseum ja kino Artis esitlevad: LAAGER „AARETE OTSINGUTEL“

8 – 11-aastastele lastele
T 22.03 – N 24.03.2016 
(9.45-16.00)

Tallinna Linnamuuseum kutsub taas lapsi koolivaheaega sisukalt veetma! Kolme päeva jooksul põigatakse sisse Linnamuuseumi erinevatesse filiaalidesse, kus otsitakse „aardeid“ lapse enda elus ning aardeid muuseumi ekspositsioonis ja vanalinna miljöös. Mõtiskleme koos, mida tähendab sõna „aare“ ning kuhu see võib olla peidetud.

Kõik hommikud algavad põneva filmiprogrammiga kinos Artis.

Muuseumides kogetakse ja omandatakse uusi teadmisi läbi haridusprogrammide, töötubade, näituste, orienteerumismängude, jm.
Laager toimub eesti keeles.
3- päevase laagri hind on kokku 45 eurot (sisaldab kino-ja muuseumipileteid, töötubade materjale, oodet ning lõunasööke)
Lisainfo ja registreerimine: mm@linnamuuseum.ee või telefonidel 6017056, 6017057

Vitriininäitus “Rariteete Jaanus Idla kogust”

Tallinna Linnamuuseumis Vene tn 17 II korruse galeriis avatud väike vitriininäitus „Rariteete Jaanus Idla kogust“, milles leiab esitlemist tilluke valik antikvaari ja kollektsionääri Jaanus Idla rikkalikust kunstikogust.

Vitriinis on eksponeeritud tõelisi haruldusi alates Tallinnas 18. sajandil Carl Christian Ficki manufaktuuris valmistatud fajanssfiguurist „Istuv vene talupoeg“ kuni Nikolai Langebrauni töökojas maalitud „pärsia stiilis“ vaasi ning Tallinnas 1600. aastal valatud pronksuhmrini.

Avamisel tutvustab näituse koostaja, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa eksponaate ka lähemalt.

Vitriininäitus on avatud 18. septembrini 2016.

Vaade vitriinile, esiplaanil Peeter I portselanfiguur 18. sajandist

Tallinna Linnamuuseumi uudiskiri „Laegas” jagab infot muuseumis toimuvast

Uudiskiri on hea infoallikas nii lapsevanemale, pedagoogile kui ka ajaloohuvilisele, pakkudes ülevaadet uuematest ja avatavatest näitustest ja ekspositsiooniuuendustest. Siin on tutvustatud 2016. aasta teema- ja elamuspäevi, haridusprogramme, ekskursioone, üritusi, antakse põgus ülevaade, mis Tallinna Linnamuuseumi alla koondunud tosinas muuseumis toimub.

Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu ja teadur-koguhoidja Ando Pajus tutvustavad „Laeka” lehekülgedel Tallinna rae privileegidelaeka maalinguid. Neist esiküljel olev linnamüüri kujutis on üks vanemaid ja ikoonilisemaid Tallinna vaateid.

Risto Paju, uue bastionikäikudes avatava raidkivimuuseumi kuraator tutvustab siinsete kiviraidurite peent tööd, mis hoidlatest väljatooduna moodustab omalaadse „Varemete linna”.

„Laekas” räägitakse lähemalt ka tänavustest näitustest: kevadel avatakse Vene 17 keskaegses kaupmehemajas relvanäitus „Ähvardav teras”, kuni suveni on fotomuuseumis võimalik näha Eesti esimesi naisfotograafe tutvustavat näitust „Varjust välja”, Kalamaja lastemuuseumi „Miiamilla” näitus „Paberist võlutud” räägib paberi lõputuist võimalustest.

Lae uudiskiri “Laegas” alla (59Mb ZIP)

Tallinna Linnamuuseum laieneb

Tallinna Vene muuseum asub tööle kogude ja külastajatega

3. veebruarist on avatud nüüdsest Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kuuluv Tallinna Vene muuseum.  Eesti ja vene kultuuri vastastikuste sidemete uurimisele pühendunud muuseum Pikk tänav 29a tutvustab püsiekspositsioonis kultuurisidemete olulisemaid persoone ja tähthetki, pakub võimalust korraldada kultuuri- ja haridusüritusi ning näitusepinda ka tänapäevasele kunstile. Kultuuriväärtuste taastamise, kogumise, uurimise ja säilitamise huvides kogutakse muuseumis Tallinna eri rahvustest kodanikkonna eluolu ja kultuuri iseloomustavat ainest, sellekohane info on teretulnud aadressil info@linnamuuseum.ee.

Raidkivimuuseum ühendab maa-aluse Tallinna ja meie raidkivipärandi

Aprillis avab oma uksed Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseum sissepääsuga otse Vabaduse väljakult. Seni külastajatele suletud olnud 17. sajandi lõpust pärit Ingeri ja Rootsi bastioni käigud on otseühenduses ka Kiek in de Köki ja Bastionikäikude muuseumiga. Muuseumi ekspositsioonis on väärikalt eksponeeritud seni hoidlates varjunud Tallinna dekoratiivsed ja põnevad raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist.

Raekoja platsil avab uksed käsitöölise muuseum

Raekoja plats 12 kunagises käsitööliste majas avab 2016. aasta sügiseks uksed käsitöölise muuseum. See põneva ajalooga ja  hästi säilinud sisustusega hoone on vaatamisväärsus  juba iseenesest, aga koostöös sisearhitekt Maile Grünbergi ning ajaloolase Jüri Kuuskemaaga on loomisel haarav tänapäevane muuseumikeskkond, mis tutvustab Tallinna kunagise käsitöökultuuri traditsioone ja pakub võimalust käsitöö õilsates kunstides ka ise kaasa lüüa.

Keraamikakogu avahoidla võitis Muuseumiroti auhinna

Muuseumirott parimale koguhoidjale: muuseumiauhindade jagamisel Haapsalus tunnustati Tallinna Linnamuuseumis Eesti esimese avahoidla rajajaid parima koguhoidja tiitliga.

2015. aasta muuseumiauhindade jagamisel pälvisid Tallinna Linnamuuseumi Keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla avamise eest parima koguhoidja tiitli Kristiina Hiiesalu, Anne Ruussaar, Ene Heimvell, Merike Neidorp.

Koguhoidjate töö näol on tegemist muuseumivaldkonna võtmetegevusega, millele tugineb kõik muuseumides toimuv, rõhutas 29. jaanuaril auhinna kätteandmisel Haapsalus Eesti riigiarhivaar Priit Pirsko.

Meeskonnatööna sündinud pikaajalises projektis osales lisaks mitmetele Linnamuuseumi inimestele ka Ajaloomuuseumist Anne Ruussaar ja kujundaja Aime Andresson.

Keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla loomisega avati Tallinna Linnamuuseumi peahoone keldris uut tüüpi ekspositsioonipind, kus on hoiustatud ligi 2000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, Hiinast ja Jaapanist. Lisaks on samas veel ajutise näitusena eksponeeritud koobaltmaalingutega ahjukahlid ja Madalmaadest pärit keraamilised seinaplaadid.

Tallinna Linnamuuseumi direktori Kalmar Ulmi sõnul on tegu alles esimese etapiga Linnamuuseumi hoone ekspositsioonide tänapäevastamisel ja keskaegse kaupmehemaja keldriruumide avamisest kõigile külastajatele. Linnamuuseumi läheneva 80. sünnipäeva eel on juba valminud disainerite Ants Parveotsa ja Lilian Juhkami eskiisprojekt, mille põhjal võetakse keskajast pärit keldrid tervenisti kasutusele. Selleks on erilahendusega ekspositsiooniruumi tarvis tellitud ka spetsiaalne ventilatsiooniprojekt ja turvalahendused. Kõigepealt vajavad aga kunagise kaupmehemaja keldriseinad põhjalikku konserveerimist ja ajaloolise hoone müüridesse sadestunud soolade väljapuhastamist.

Kõikidele muuseumikülastajatele avatud ekspositsiooniruumideks kujundatavas avahoidlas on edaspidi kavas lisaks praegusele keraamikakogule välja panna veel seni hoidlas varjul olev keraamikakollektsioon ning kultuuriloolisse kogusse kuuluvad vask-, messing- ja tinaesemed.

Auhinna pälvinud avahoidla saaliga on aga kõik muuseumikülastajad teretulnud tutvuma juba praegu.

Tallinna Linnamuuseumis kahekordistus 2015. aastal haridusprogrammidest osavõtjate hulk

Tallinna Linnamuuseumi jaoks kujunes 2015. aasta edukaks. 2014. aastal tehtud suur hüpe külastajanumbrites kajastub nüüdseks ka külastajate osavõtus muuseumis toimuvast haridus- ja vabaajategevusest. Mullu toimus linnamuuseumis rekordarv haridusprogramme ning nendest osavõtjate arv kahekordistus: 1299 üritusest võttis osa 21 564 inimest.

2015. aasta jooksul korraldas linnamuuseum 54 näitust, 3037 ekskursiooni ja lisaks mitmesuguseid teemaüritusi kokku 233 649 külastajale.

Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm tõdeb, et möödunud aastal tehti linnamuuseumi filiaalides sisutihedat tööd eelmisel aastal kättevõidetud tähelepanu hoidmisel. Võib öelda, et jõuti uuele tasandile moodsa muuseumi põhimõtete järgimisel ning kohaliku mäluasutusena ka kogukondade kaasamisel. Suur tähelepanu langes nimelt mitmesugustele üritustele: lisaks haridusprogrammidele korraldati perepäevi ja ekskursioone erineva ea ja huvidega inimestele. Algatati uusi kohtumisõhtute sarju Tallinna ajaloo teemadel, mis osutusid ootamatult menukaks.

Kaasava muuseumitegevuse arendamise huvides toimusid kolmes filiaalis ka suuremad uuendustööd, misläbi sai moodsaid võimalusi juurde ekspositsioonipind ja tekkis uusi mugavusi külastajate ning tegevuste tarvis.

Möödunud aasta väljakutsena väärib linnamuuseumis esiletõstmist uue raidkivimuuseumi valmimine 17. sajandi lõpust pärit Ingeri ja Rootsi bastioni käikudes, mis seni on olnud külastajatele suletud. Uue muuseumi ekspositsioonis on leidnud väärika koha siiani ruumipuuduse tõttu eksponeerimata jäänud Tallinna dekoratiivsed ja põnevad raidkivifragmendid: portaalid, dekoratiivsed sambad, peremärkide ja sümbolitega etikukivid, reljeefidega aknapaled alates 15. sajandist. Uue muuseumi avamine nihkus tehniliste tingimuste keerukuse tõttu (bastionikäikude sisekliima nõudis plaanitust tõhusamate kliimaseadmete paigaldamist) 2016. aasta kevadesse, mil avab uksed sissepääs otse Vabaduse väljakult.

2016. aasta on toonud Tallinna Linnamuuseumi rikkustele juba rõõmustavat täiendust ning praegu töötatakse tänavusest aastast linnamuuseumi koosseisu kuuluva Tallinna Vene muuseumi kontseptsiooniga.

Samuti on juba töös Raekoja platsil senisesse Kultuuriväärtuste ameti majja kavandatava käsitöölise muuseumi ekspositsioon ning sisekujundus. See põneva ajalooga ja hästi säilinud sisustusega hoone on vaatamisväärsus iseenesest, mis aktiivse ja kaasava muuseumina avab tänavu taas uksed ka linnarahvale ja külalistele.

Tallinna Linnamuuseumi raames avab uuesti uksed Tallinna Vene Muuseum

Eesti ja vene kultuuri vastastikuste sidemete uurimisele ja tutvustamisele pühendunud Tallinna Vene Muuseum on alates selle loomisest 2010. aastal teinud läbi mitu kujunemisetappi. Muuseumi edasiseks arendamiseks kõigis muuseumitöös olulistes suundades otsustas Tallinna Linnavolikogu 10. detsembril 2015 algatada SA Vene Muuseum likvideerimisprotsessi ning moodustada sellest uus struktuuriüksus Tallinna Linnamuuseumi raames.

Aasta esimesel poolel toimubki Pikk tänav 29a asuva Vene muuseumi varade ja ruumide üleandmine Tallinna Linnamuuseumile, ühtlasi tegeletakse hoone turvalisuse suurendamisega. Hetkel töötab linnamuuseum Tallinna Vene muuseumi arendamise kontseptsiooni ja uute töötajate leidmiseks avaliku konkursi korraldamisega.

„Vene Muuseum avab uksed niipea, kui üleandmisprotseduurid on läbitud ja uued töötajad valitud,“ kinnitas Tallinna Linnamuuseumi direktor Kalmar Ulm. Esimene võimalus uuesti Vene muuseumi külastada on 22. jaanuaril, kunstnik Vladimir Anšoni näituse avamisel. Huvilised on oodatud ka 28. jaanuaril Vene Valguspäeva raames toimuvale lahtiste uste päevale.

Tallinna Linnavolikogu otsuse kohaselt on Tallinna Vene Muuseumi eesmärk „arendada Eesti vene kultuuri uurimise ja tutvustamise võimalusi, ning luua täiendavaid tingimusi kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks.“

Selle eesmärgi nimel kogutakse muuseumis Tallinna eri rahvustest kodanikkonna eluolu ja kultuuri iseloomustavat ainest, sellekohane info on teretulnud aadressil info@linnamuuseum.ee.

Tallinna Vene Muuseumis seni toimunust saab lähema ülevate www.vemu.ee

Haridusprogrammide ühisvoldik tutvustab kõigi filiaalide programme



Voldikust saab info näidisprogrammide kohta, mis viiakse läbi muuseumi erinevates filiaalides.

Rohkem haridusprogrammide kirjeldusi leiab iga filiaali koduleheküljelt.

Haridusprogrammide voldiku saad alla laadida SIIT.

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.