Miia-Milla-Manda on väike tüdruk. Nii, nagu kõik lapsed, on ka Miia-Milla-Manda üsna uudishimulik. Talle meeldib imestada, küsida, vaadata, katsuda, kuulata, õppida – ühesõnaga uurida kõike põnevat, mis tema tee peale ette jääb. Aga üle kõige meeldib Miia-Milla-Mandale muidugi mängida. Mängida on tore isegi üksinda, aga eriti vahva on mängida koos sõpradega. Miia-Milla-Manda on rõõmus, et on olemas üks koht, kus pole kunagi igav. See on vahva väike torniga kollane maja Kadrioru pargis. Seal saabki aina imestada, küsida, vaadata, katsuda, kuulata, õppida, uurida ja mängida. Selle maja nimi on Lastemuuseum Miiamilla. Kõik lapsed on sellesse majja teretulnud. Aga oodatud on kõik need täiskasvanudki, kelle hinges veel pisut last peidus on.

Otsime tublit muuseumipedagoogi!

Töö kirjeldus

• muuseumitundide läbiviimine ja uute väljatöötamine
• haridust puudutavate infokirjade koostamine ja levitamine
• ürituste korraldamine

Nõudmised kandidaadile

• ajaloo, kultuurilooline või pedagoogikaalane kõrgharidus 
• eesti ja vene keel kõrgtasemel ning inglise või soome keele oskus suhtlustasandil 
• huvi muuseumitöö vastu
• suhtlemisoskus, algatusvõime ja loovus, eneseväljendus- ja esinemisoskus
• oskus koostada ja ellu viia erinevaid projekte
• otsustus- ja vastutusvõime oma kohuste täitmisel

Ettevõte pakub

• suurepärast töökeskkonda Kadriorus
• konkurentsivõimelist töötasu
• võimalust ennast teostada

Lisainfo

Kandideerimiseks palume saata CV ja motivatsioonikiri 20. jaanuar 2017 aadressile anu.lohkivi(at)linnamuuseum.ee
Lisaküsimustega pöörduge palun Lagle Palo 56502026, e-posti aadress lagle.palo(at)linnamuuseum.ee.

KOTITÄIS SÕPRUST, TEADMISI, RÕÕMU, VALGUST JA JÕUDU LASTEMUUSEUMIST MIIAMILLA

Lastemuuseumi Miiamilla eesmärgiks on, et kõik meie suured ja väikesed külastajad saaksid siit alati kaasa palju rõõmu, jõudu, valgust, teadmisi ja sõprust. Nüüd aga on kõigil meie sõpradel võimalus need vahvad asjad ka kotiga muuseumist koju viia. Selleks saab nüüd muuseumist osta puuvillaseid värvilisi meenekotte, kirjadega sellest, mida muuseumist parasjagu kaasa saadi. Meenekotid on viies rõõmsas värvitoonis, mida kohtab ka Lastemuuseumis Miiamilla. Sarja valikus on kotid kirjadega „Toon sõprust!“, „Toon teadmisi!“, „Toon rõõmu!“, „Toon valgust!“ ja „Toon jõudu!“.

„PABERIST VÕLUTUD mudelid ja muud loomad“ näitus Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla

KALAMAJA LASTEMUUSEUMIS MIIAMILLA

Paberist mänguasjad Tallinna Linnamuuseumi kogudest ja esemed, mida võluvad paberist täiskasvanud, kes lapsepõlves end sellest materjalist võluda lasid.

Samuti saab teada mis on paber, kuidas seda tehakse ja milline on tema ajalugu.

Sirvimiseks vanad „Tähekesed“ ja paberist meisterdamiseraamatud

Uudiskiri

Tahad liituda meie uudiskirjaga? Kirjuta meilile mm@linnamuuseum.ee! Lisa pealkirjaks “Uudiskiri” ja teksti osas kirjuta, kas soovid uudiseid eesti või vene keeles.

Uudiskirjaga saate info järgmiste ürituste kohta:

  • Perepäevad
  • Teemapäevad
  • Laagrid
  • Uued muuseumitunnid lasteaedadele ja koolidele
  • Muud üritused

Väärtusarenduse muuseum

Kadrioru lastemuuseumi Miiamilla ettevõtmist “Rohelised reeded” tunnustati “Keskkonnakäpp” konkursil “Tubli tegutseja 2016″ auhinnaga!

Muuseum Miia-Milla-Manda saavutas esikoha Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud konkursil “Muuseum kui väärtuste kandja ja hoidja”. Konkurss toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames.

Parim hariduslik muuseumimeene!

Muuseumi Miia-Milla-Manda ja Lastemuuseumi ühistööna valminud kohver “Värvi ise!” sai 2012. aasta muuseumimeene konkursil EMMA parima haridusliku muuseumimeene tiitli!

Sõprade tuba

Selles toas saavad kokku kaks huvitavat teemat.

Esimene neist on meie maja ajalugu.

See maja, kus Lastemuuseum Miiamilla asub, ongi laste jaoks ehitatud, juba siis, kui sinu vanavanaema alles väike oli. See oli Kadrioru Lastepargi peahoone. Nagu sa ka selle toa seintel olevatelt piltidelt näha võid, said lapsed vanasti  siin majas ja maja ümbruses mängida ja sporti teha. Maja ees, seal kus nüüd on mänguväljak, asusid ujumisbasseinid. Seda aega meenutab üksnes kõige suurem liumägi keset mänguväljakut. Lapsed said sealt kunagi otse vette liuelda. Lisaks ujumisele tehti basseinides ka mängupurjekate võidusõite. Veel mängiti siin palli, võimeldi, lauldi, aeg-ajalt matkati ka linnapiiridest välja. Ruumis, kus praegu on Miia-Milla-Manda tuba, asusid vanasti einelaud ja kino.

Natukene hiljem, siis kui sinu vanaema väike oli ja ka veel siis kui su ema väike oli, asus selles majas  spordikool. Lapsed käisid siin trennis. Siit võrsusid ujujad, iluuisutajad, iluvõimlejad, jalgratturid, suusatajad, tantsijad ja teised sportlased. Meie majast on alguse saanud ka üks täiesti uus tantsustiil – sporttants, mida sai siin paljude aastate vältel õppida selle tantsustiili looja Reet Kriegeri enese juhendamisel. Meie maja oli sporttantsuklubi „Palestra“ treeningupaik.

Enne kui Lastemuuseum Miiamilla siin uksed avas, vajas meie maja suurt remonti. Maja oli nii lagunenud, et kaheldi, kas seda üldse saab enam korda teha. Õnneks sai. Tore, et meie maja on jälle laste päralt!

Teine selle toa teema – „Mina ja minu sõber“ – peidab ennast kahes värviliste sahtlitega kummutis.

Kummutitest võid leida Tallinna 32. Keskkooli laste kirjutisi endast ja oma sõpradest. Vaata, kas oskad arvata, kes on kelle sõber. Laste joonistusi sõpradega veedetud ajast saab vaadata, kui poed värvilistest ribadest muna sisse. Kummutites võib aga alati peituda ka üllatusi …

Head süvenemist „Sõprade toa“ saladustesse!

Hello world!

Welcome to Linnamuuseum. This is your first post. Edit or delete it, then start blogging!

Sõber loodus

See on väga vahva tuba. Siin toas on sellised asjad, mida tavaliselt toast ei leia. Siin on õunapuu ja pärnapuu, siin on seened, rohuvaip ja putukad, isegi taevatähed on tuppa toodud.

Loodus on inimese sõber. Tänu loodusele on meil hingamiseks puhas õhk, joomiseks puhas vesi ja söömiseks puhas toit. Ilma nende kolme tähtsa asjata inimene elada ei saakski.

Aga kas ka inimene on looduse sõber? Kas inimene hoiab loodust? Paistab, et mitte alati. Ikka leidub neid, kes seda sõprust kalliks ei pea ja prügi maha loobivad või keelatud kohas lõkke süütavad. Need inimesed ei mõista, et teevad sellega loodusele haiget. Haigena ei saa loodus meile aga kuigi palju head pakkuda. Seega loodust hävitades hävitame me ka iseennast.

Mida me saame teha selleks, et loodust hoida? Need on tegelikult väikesed asjad, millest sinagi kindlasti juba kuulnud oled. Prügi käib prügikasti. Hea, kui saad prügi sorteerida, sest vanast prügist võib teha täiesti uusi ja kasulikke asju. Näiteks saab vanast paberist teha uut paberit, ilma et peaks uusi puid maha võtma. Vett ei pea arutult raiskama. Kui hambaid pesed, siis ära hoia kraani kogu aeg lahti. Elektrienergia kokkuhoid aitab samuti loodust säästa. Kui toast lahkud, siis kustuta alati ka tuli ära.

Sõpra tuleb tundma õppida. Kas sina tunned loodust? Kui metsas käies mõnd looma jalajälge märkad, kas oskad ütelda, kes sealt mööda on läinud. Kas tead, kuidas laulab tihane? Aga vares? Milliseid putukaid sa rohukõrte vahel märganud oled? Kas oled vahel rannas jalutades mõne eriti huvitava kivi leidnud? Loodust on põnev tundma õppida, sest loodus on nii mitmekesine ja värvikirev.

Sõber loodus ootab avastamist!

Sõber muuseum

Siin toas on viie erineva ametimehe tööruumid: vürtspood, postkontor, kellassepa töökoda, õmblustöökoda ja fotograafi ateljee. Kui sa hoolega vaatad, märkad, et tänapäeval on need ettevõtted natukene teistsugused. Vürtspoe nimegi enam ei kasutata. Vanasti kutsuti vürtspoeks neid kauplusi, kust võis kõike osta – nööpnõelast toiduaineteni välja. Pea igast ametiruumist leiad kindlasti ka selliseid esemeid, mida tänapäeval enam ei tarvitata.

Seda, millised nägid vanasti tegelikkuses välja nende ametimeeste tööruumid, saad näha iga ametiruumi kohal oleva suure foto pealt. Need vanad fotod on pärit Eesti Ajaloomuuseumist. Samuti võid siit leida päris mitu põnevat vanaaegset asja Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Need esemed räägivad kõik sulle oma loo, kui sa kõrvaklapid pähe paned ja hoolega kuulad.

Vanad esemed, mida nende omanikel enam tarvis ei lähe, võivad sattuda muuseumisse. Muuseum on justkui vanade asjade sõber. Muuseum kogub, uurib säilitab ja näitab vanu asju. Vanadel asjadel on kõigil oma lugu. Nad räägivad, kui vanad nad on, kellele nad on kuulunud, mille jaoks neid on kasutatud ja milline oli see aeg, kust nad meieni jõudnud on. Kõige paremini oskavad vanade asjade lugusid hinnata just sõber muuseum. Tänu vanadele esemetele me teamegi seda, milline elu vanasti oli.

Inimestel on tänapäeval palju kõiksugu asju. Asju on vaja. Asjad on ka justkui meie sõbrad. Selleks, et süüa teha, on vaja potte ja panne. Maja ehitamiseks on vaja naelu ja haamrit. Magamiseks on vaja voodit. Ja mängimiseks on vaja mänguasju. Mida rohkem, seda parem, arvad sa. Aga kas ikka on? Ükskord saavad kõik asjad vanaks või lähevad katki või pole sul lihtsalt neid enam vaja. Kahjuks kõik vanad asjad aga muuseumidesse ei mahu. Siis tuleb need ära visata. Või, kui need asjad on terved, siis on hoopis parem mõte need anda kellelegi teisele, kellel neid vaja võib minna.

Milliseid asju on vaja poemüüjal, postiljonil, kellassepal, õmblejal ja fotograafil? Proovi siin ise need ametid järgi. Siis tead kindlasti öelda, mida sul neis ametites töötades vaja läheb.

Kas sinul on kodus ainult sellised asjad, mida sa tegelikult vajad?

Kas sa hoiad oma asju hästi?

Rõõmsat askeldamist toas nimega „Sõber muuseum“!

Väike vihje. Muuseumis Miia-Milla-Manda on veel kusagil samasugused töökojad – vürtspood, postkontor, kellassepp, õmblustöökoda ja fotograaf. Leia need üles!

Miia-Milla-Manda tuba

Miia-Milla-Mandal on oma tuba. Tegelikult on see üsna pisike, aga mängude käigus võib sellesse tuppa ära mahtuda kasvõi terve maailm. Tavalisest kellakapist võib väga lihtsalt saada kellatorn ja nukumaja võib kasvada nii suureks, et sinna on võimalik endalgi sisse pugeda. Kõik on mängus võimalik.

Mängides tuleb Miia-Milla-Mandal alati kõiksugu vahvaid mõtteid. Mõtelda on mõnus. Praegu mõtleb Miia-Milla-Manda oma toas tegutsedes enamasti sõprusest. Miia-Milla-Manda teab, et sõbrad on väga olulised. Koos sõpradega on põnevam mängida kui üksinda. Aga vahel on jälle hea üksindust nautida. Miia-Milla-Manda on märganud ka, et sõprus pole alati ainult rõõmus. Sõprusega käib aeg-ajalt kaasas ka kurbus. Ikka juhtub seda, et sõbrad tülitsevad. Siis saab enamasti jälle ära leppida. Kõige kurvem on aga sõbrast päriselt ilma jääda. Nii mõteldes on Miia-Milla-Mandal tekkinud palju küsimusi. Kuidas sõpru leida? Kuidas olla hea sõber? Kuidas sõbraga ära leppida, kui on tüli? Mida teha siis, kui oled sõbra kaotanud? Miia-Milla-Manda on teisteltki lastelt uurinud, mis nemad sõpruse kohta arvavad. Neid mõtteid võid sa Miia-Milla-Manda toast leida.

Miia-Milla-Manda toas on kõiksugu põnevaid asju. Iga suurema eseme juures seinal on tore jutuke. Sealt saad lugeda, mis asjaga on tegu. Miia-Milla-Manda on valmis kõike ka sinuga jagama. Siin on palju uudistamist, pugemist, ronimist, mängimist, lugemist ja mõtlemist. Kui sa oled sõbralik laps, siis saad seda kõike siin koos teistega teha.

Miia-Milla-Manda toas võid mõtelda:

Kuidas mina endale sõbrad olen leidnud?

Milline peaks üks tõeline sõber olema?

Millised on minu sõbrad?

Milline sõber ma ise olen?

Miks sõpru vaja on?

Kuidas sõprust hoida?

Kas siin toas on praegu mõni tore laps, kellega ma võiksin sõbraks saada?

Veel paar väikest soovitust ka. Miia-Milla-Manda toas on hoopis mugavam olla ilma välisjalanõudeta. Kes siis külla minnes ikka saapad jalga jätab! Ja Miia-Milla-Manda on väga tänulik, kui tema asju nõnda kasutatakse, et need katki ei lähe ja peale tarvitamist omale kohale tagasi pannakse.

Toredat olemist Miia-Milla-Manda toas!

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.