Näitused

KOHTUME KOHVIKUS! TALLINNA KOHVIKUKULTUURIST 1920.-1930. AASTATEL

Näitus tutvustab Tallinna kohvikukultuuriga seotud esemeid Tallinna Linnamuuseumi kogudest. Vitriinides leiab kohvikutarbeid tassidest ja kannudest grammofonini.
Torni teisel korrusel avatud kohvikukultuuri näitus haakub ajastupõhiselt kõrval galeriil oleva Neitsitorni koduperioodi kajastava fotonäitusega 1930. aastatest, aga samuti võlvkeldri väljapanekuga ”Magus kaup”, mis esitleb esimese vabariigi aegset Tallinna magusatootmist.

Näituse kuraator: Tõnu Pedaru
Kujundaja: Lilian Juhkam

„NEITSITORN KUI ARMAS KODU“ – KILLUKESI KADUNUD MAAILMAST

Näitusel on väljas baltisaksa päritolu Berend von Bocki ainulaadsed fotod tema pere argielust Neitsitorni kodus ja Tallinna linnavaadetest aastatest 1935-1939.
Neitsitorn ja sellega piirnev Taani kuninga aed on aegade jooksul läbi teinud suuri muutusi. Keskaegne kaitsetorn sai kannatada 16. sajandi sõdades ja kujundati 19. sajandi algul ümber elamuks, ümbritsevast alast sai viljapuude, marja- ning ilupõõsastega idülliline koduaed. Teiste seas on Neitsitorni kohal seisnud elamus elanud ja töötanud kunstnikud  Kristjan ja Paul Raud ning arhitekt ja kunstnik Karl Burman. 1930. aastatel elas majas Berend Wilhelm Valentin von Bock (1893–1945) perekonnaga.  Siin Toompea kaguküljel, iidse linnamüüri ja kõrgete puude varjus kulges kahe peretütre, Anneliese ja Kitty muretu lapsepõlv. Tallinnas ärijuhina töötanud pereisa kirglikuks harrastuseks oli fotograafia.  Tema ainulaadsed pildid peegeldavad pere kodust elu, laste mänge ja askeldusi ning ajastu argiolustikku. Omaette väärtuseks on Tallinna Fotoklubi liikme von Bocki Tallinna vaated.

Idüllilisele elule saabus järsk lõpp, kui von Bockid lahkusid 1939. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist. Õnneks on väheste sõjakeerises säilinud asjade seas ka Berend von Bocki fotokogu ja kaamerad. Tänu tema hobile on killuke sellest kadunud maailmast fotodel säilinud. Näitus Neitsitorni muuseumkohviku teise korruse galeriis mälestab Berend von Bocki, kelle surmast Venemaa vangilaagris 23. novembril 1945 möödus tänavu 70 aastat.

Näituse kuraatorid: Toomas Abiline,Tõnu Pedaru
Kujundaja: Anne Järvpõld

Wall walk to Maiden Tower

Wall walk to Maiden Tower

VAATEID KAITSEKÄIGULT

Suurtükitorni Kiek in de Kök ja Neitsitorni vahelisel kaitsekäigul on avatud ümbruskonna põnevaid paiku tutvustav stendinäitus.
Kaitsekäigult all-linnale pilku heites näeme enda ees Rüütli tänava ääres paiknevate hoonete katuseid ja sisehoove, trepist Neitsitorni poole tõustes aga maalilist Taani kuninga aeda. Näitus tutvustabki värvika ajalooga hooneid Rüütli tänaval ning Taani kuninga aia naabruses. Sissepääs Kiek in de Kökist (Komandandi tee 2).

MAGUS KAUP. TALLINNA MAIUSTUSETOOTJAD 1918−1940

Tallinna magusatootmise ajaloo näitus tutvustab ennesõjaaegseid Tallinna suurimaid maiustustetootjaid, välja on pandud ka väiksemate tootjate pakendeid.
Eesti Vabariigi iseseisvusaastad (1918−40) oli Eesti magusatööstuse kuldne aeg, tegutses mitmeid ettevõtteid peamiselt Tallinnas, aga ka mujal Eestis. Tallinna suurimad ja tuntumad magusatootjad olid Kawe, Ginovker, Brandmann ja Klausson, neile pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad, nagu pika ajalooga G. Stude, Riola, Efekt, Endla, Eelis, Soliid jt. Kõik need ettevõtted panustasid suuresti reklaami ning magusapoodide väljanägemisse, sama suurt rõhku pandi ka maiustuste tootekujundusele. Et maiustused olid menukad igas vanuses inimeste seas, tingis lai turg ja mitmekesine ostjaskond pakendite avara teemavaliku.

Näitusel esindatud šokolaadikarpide ja -tahvlite pilkupüüdvad ümbrised, martsipanivormid, kommipaberid ning ettevõtete reklaamid kõnelevad meile möödunud aegade moest, maitsest ja vahelduvatest stiilidest. Muuhulgas saab teada, millise ettevõtte esinduspoes töötas kunagi pilgupüüdjana Eesti iluduskuninganna 1929 Meta Kelgo.

Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Kalevi muusemi kogudest pärit väljapanekut täiendab arhiivmaterjalidel põhinev lühifilm Tallinna maiustusetootjatest.

Täname: Otto Kubo, Ruth Roht,  AS Kalev ja martsipanimuuseumituba, Eesti Ajaloomuuseum
Näituse kuraatorid: Toomas Abiline, Edith Ulm
Kujundaja: Anne Järvpõld
Filmi autor: Igor Ruus