Muuseumist

Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas.

Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1714. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike residents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus.

Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.

Tallinlaste hulgas populaarseks vaatamisväärsuseks muutus Peeter I maja 19. sajandi viimasel veerandil, mil maja tutvustanud valvur, olevat külastajaid rõõmustanud ka "tõestisündinud lugude" rääkimisega.

Tallinna Linnamuuseumi hoolde anti hoone 1941.aastal. Peeter I maja püsis väheste muutustega 2004.aastani, mil ehitis põhjalikult renoveeriti. Uuendatud ekspositsiooniga Peeter I maja on külastajatele avatud nüüd ka talveperioodil.


Kadrioru lossi- ja pargiansambli sünnipäev

Juba sel teisipäeval, 22. juulil, tähistab Kadrioru lossi- ja pargiansambel oma 296. sünnipäeva.

Selle  puhul toimuvad pargis meeleolukad üritused ja mängud. Osa võtavad Kadrioru kunstimuuseum, Peeter I majamuuseum, Vilde muuseum, Lastemuuseum MiiaMilla ja Kadrioru park.

Peeter I Majamuuseumis, mis tähtsa sündmuse puhul kannab nime „Mustanahalise komandandi valge maja“, saab tutvuda Peetri vana palee ja tsaari ustava teenri Abraham Hannibali kohta käivate huvitavate faktidega.

Sünnipäevaga seotud üritused pargis saavad alguse kell 12.00 Lossiaiamängudega. Pidustused lõpetavad kogu perele mõeldud tsirkuseetendus, Karl Erik Taukara bändi ja Barokkorkestri Corelli esinemised ning Tallinn Dollsi moeetendus.

Vabas õhus toimuvatest üritustest osavõtt on kõigile tasuta, sissepääs ühte muuseumisse on 1 euro, kõigi osalevate muuseumide ühispilet 3 eurot.

Mustanahalise komandandi valge maja

1714. aastal saab Aafrikast pärit poisikesest Abraham Hannibalist Peeter I ustav adjutant. Pärast keisri surma 1725. aastal jääb ta peremeheta ning paleepöörete ajajärgul saadetakse ta lumivalgesse Siberisse eksiili. Elisabet I trooniletulekuga tõuseb A. Hannibal taas soosingusse ning määratakse Tallinna komandandiks. Ustava impeeriumi teenrina täidab ta kohusetruult oma ülesandeid, muutes ebamugavaks linlaste ja eriti Tallinna rae senise rahuliku elu. Punkti läbimiseks, tuleb leida vastused Peeteri maja ja Abraham Hannibali puudutavatele küsimustele.


LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.