Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad:

„Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia“.  Peeter I

Peeter I on Tallinnas viibinud üheksal korral. Esimest korda oli ta siin 1711. aasta detsembris. Tsaar on käinud Mustpeade majas, viibinud Niguliste kirikus, Raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones, külastanud paljude ülikute kodusid. Samuti olevat ta osa võtnud ka jõulukuuse püstitamisest Raekoja platsil.

Alates 1712. aastast oli Peetri omaduses Laia tänava lõpus paiknenud mansardkorrusega barokkpalee, mille merepoolne tiib toetus linnamüürile. Sealt avanes hea vaade sadamale. Viimane oli tsaari jaoks kõige tähtsam objekt Tallinnas.

Alates 1714. aastast kasutas tsaar elamiseks juba praegust Peetri maja.

1712. aasta märtsis kinnitas Peeter I Tallinna linna ja rüütelkonna privileegid, mis pani aluse balti erikorrale.

1713. aasta sügisel hakati Peeter I isiklike juhiste järgi rajama sõjasaadamat.
Pidulikult tähistati ehitustööde alustamist Peetri osavõtul 2. veebruaril 1714. Admiraliteedi töökodade peamine ülesanne oli remontida ja korras hoida Tallinna sadamas baseeruvaid sõjalaevastiku purjealuseid. Töökodade kompleksi kuulusid veel köiemanufaktuur, telliselööv ja saeveski.

1715. aastal sai Tallinnas katuse alla uus mereväehospidal, mis erinevalt linna keskaegsetel põhimõtetel tegutsevatest seekhospidalidest kujutas endast tõelist haiglat. 1723. aastal avati mereväehospidali juurde apteek.

1718. aasta 22. juulil mõõtis Peeter I koos Peterburist kaasa võetud arhitekti Niccolo Michettiga praeguses Kadriorus kohta lossi vundamendile ja pargile.

22. juulit võibki pidada praeguse Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevaks.