Ausamba kavandi saamiseks korraldati 1908. aastal konkurss, millest kutsuti osa võtma kuus kujurit, nende hulgas ka eestlased A.Adamson ja A.Weizenberg. Keiser Nikolai II aga ei meeldinud ükski kavand ja keisri soovil anti ausamba tellimine hoopis Prantsusmaal elavale kujurile Leopold Bernstammile.

Keisri tähelepanu oli ta pälvinud sellega, et oli neil aastatel valmistanud terve rea skulptuure Peeter Suure Teemadel, millest osa oli ostetud Venemaale. Uude ülesandesse suhtus Bernstamm operatiivselt. Juba kahe kuu pärast esitas ta neli kavandit kuju jaoks ja kaks sokli jaoks, mille hulgast keiser kiitis heaks kõige imposantsema variandi. Mälestussamba nurgakivi pandi paika 27. septembril 1909.

1910. aasta suvel hakkas monument jupphaaval Tallinna jõudma. Juulikuu algul tuli Soomest samba alus – ligi 50-tonnine monoliitne graniitplokk. Kuju, mis valati Pariisis ja kaalus 5 tonni, saabus sadamasse augusti lõpuks. Päev enne avamist nimetati Heinaturg ümber Peetri platsiks ja Jaani kiriku juures olev puiestee Peetri puiesteeks.

Pidulik avamine toimus 11. oktoobril (vana kalendri järgi 29. septembril) 1910, Peetri platsile olid rivistatud Tallinnas paiknevad sõjaväeüksused, tuletõrjujad ja koolilapsed. Mõnede väeüksuste esindajad kandsid Peetri-aegsete polkude mundrid. Defileed võttis vastu keisrikoja esindaja suurvürst Konstantin Konstantinovitš.

Mälestusmärk seisis praeguse Vabaduse väljaku lõunapoolses otsas, Kaarli kiriku poole suunduva puiestee joonel. Kuju oli umbes viis meetrit kõrge, alus kolm meetrit. Peeter seisis näoga Harju tänava poole, ühes käes kiiker, teises Tallinna plaan.

Ööl vastu 1.maid 1922. aastal tõsteti Peeter samba otsast maha ja veeti suurel puuvankril Kadrioru parki Peetri maja taha. 1925. aastal lõigati kuju tükkideks, alumine pool läks sulatamisele, rinnakuju paigutati 1935. aastal Peetri maja lähedale väikesele paekivist alusele. 1938. aastal lõigati kunagise Kadrioru pargi rajaja büst veel jupi võrra madalamaks ja viidi lossi lähedale mäenõlvakule, ringtee äärde.