Konverentside arhiiv

Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverents “Kirjandus ja haigus” toimus 30. novembril 2015.

Konverentsi avas Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe ettekanne.

Hiiemäe uuris, kuidas kujunes idee personifitseeritud katkuvaimust ning sellest, et kuigi katkuhaigus on Euroopas oma aktuaalsuse minetanud, elavad sellega seotud kujutelmad pisut teisenenud kujul ka nüüdisajal edasi, seostudes uute esilekerkivate epideemiatega, nagu aids, seakatk ja linnugripp, ja pakkudes jätkuvalt inspiratsiooni kirjanduses, kunstis ja meelelahutusmeedias.

Kirjaniku autobiograafia ja loomingu seosest tuli juttu Eve Annuki, Sirly Hiiemäe, Maarja Vaino ja Piret Kruuspere ettekannetes.

„Osutan temaatika autobiograafilisele taustale nagu Kõivu intervjuud ja mälestuste sari „Studia memoriae”, muu hulgas on ta end ise määratlenud kui kahe elu invaliidi,“ sõnas Piret Kruuspere. „Samas võib haigus kui metafoor Kõivu dramaturgias asetuda eesti ajaloo saatuslike aastaarvude konteksti – meenutagem Ema monoloogi näidendis „Tagasitulek isa juurde”, milles ta viitab eestlaste ühistele rahvuslikele haigustele ja epideemiatele. Ning teisalt võib haigus/haigestumine omandada aga ka näiteks absurdse, kurbkoomilise varjundi.“

Haigus kui metafoor oli teemaks ka Toomas Haugi ettekandes „Katkuhaud ja paigallend“, kus tehakse sissevaade Jaan Krossi ja Ene Mihkelsoni katku käsitlustele, millel on romaanide ajaloometafoorikas keskne koht.

Anneli Kõvamees analüüsis Valev Uibopuu romaani peategelast, haiguse tõttu voodisse aheldatud tüdruku lugu, kes tunneb haigusele mõeldes minevikunostalgiat. „Õigupoolest tuli nostalgiagi mõistena esmalt kasutusele meditsiinis,“ täpsustas Kõvamees.
Jaanus Adamson lähtus oma ettekandes Vaino Vahingu proosapalast „Morton“.

„Vahingu “Morton” on üsna haruldane tekst selle poolest, et võimaldab rääkida kirjanduse ja hulluse suhte kõigist aspektidest – kuid mõistagi tuleb iga tasandil korral täpsustada ka hulluse mõiste sisu,“ selgitas Adamson ettekande tagamaid.

Loe ülevaadet ajakirjast Keel ja Kirjandus

KAVA

11.00-11.30 Kogunemine, tervituskohv

11.30 Reet Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Inspireeriv Must Surm

12.00 Piret Kruuspere, UTKK Haigus kui nähtus ja metafoor Madis Kõivu dramaturgias

12.30 Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum Haigused ja igatsused: Lilli Suburgi käänulised teed

13.00 Sirly Hiiemäe Ihuhäda kaemuses peegeldub teisik?

13.30-14.30 Lõunapaus

14.30 Anneli Kõvamees, Tallinna Ülikool Murdunud inimtaim. Valev Uibopuu „Janu“

15.00 Maarja Vaino, Tammsaare muuseum Mati Unt ja psühhoanalüüs

15.30 Jaanus Adamson Vahingu farmakon

16.00 Toomas Haug Katkuhaud ja paigallend

**************************************************
1. detsembril 2014 toimus muuseumi galeriis Tammsaare muuseumi 10. sügiskonverents
KODU KUVAND EESTI KIRJANDUSES LÄBI AEGADE

Kui oluline koht on kodul eesti kirjanduses? Millise kuvandi on kodule, kodukandile ja kõigele koduga kaasnevale andnud eesti kirjanikud? Kuidas on see ajas muutunud? Millised eripärad ilmnevad kodukujutuses seoses suurte ühiskondlike muutuste ning ajalooliste draamadega? Kus on kirjanikud ise end hästi ja koduselt tundnud, millised on nende kodulood? Ning kuidas on globaliseerunud maailm oma nomaadliku ellusuhtumisega mõjutanud eesti kirjanikke ja nende kodukujutust?

Tammsaare muuseumi X sügiskonverents toimub 1. detsembril Tammsaare muuseumi galeriis.

KAVA
KODU JA KODUTUS
10.30 kogunemine, kohv, avasõnad
11.00 MARI SARV Eestlaste kodukogemus: rahvaluulearhiivi kodupärimuse kogumisaktsioonist
11.25 REIN VEIDEMANN Kodu Eesti (kirjandus)kultuuri südamesõnana
11.50 ANNELI KÕVAMEES Ristikivi(lik) kodu(tus)
12.15 TANAR KIRS/MARI NIITRA Peletised ja pelgupaigad Juhan Liivi elus ja loomingus
12.40 LÕUNA
KIRJANIKUD
13.45 TOOMAS HAUG Andrus Kivirähk ja kolm uinumist
14.10 KÜLLIKI KUUSK Eino eleegiad (Uku Masingust)
14.35 MAARJA VAINO Mati Undi hotell
15.00 KOHVIPAUS
OMAILMAD
15.20 BRITA MELTS Loomingulised ääremaad
15.45 ENE-REET SOOVIK Kodukoht ja teeleidmine. Jaan Kaplinski loomingust
16.10 MADLI KÜTT/ KATRE TALVISTE Kas kodu on või kodu tehakse? (Kodustamise problemaatika Johannes Semperi ja Tõnu Õnnepalu loomingus)
16.35 Diskussioon, lõpetamine

*****************************
A. H. Tammsaare Muuseumis toimunud konverentsid, ettekandeõhtud ja loengud. 2013 TEGELASE JÄLIL. KIRJANDUSLIKE KARAKTERITE VÕRDLEVAID VAATLUSI. A.H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverents koostöös Eesti Kirjanike Liiduga. Konverentsi toimumise aeg on 29. november 2013, toimumiskohaks Musta laega saal, Harju tn. 1

Meeldejäävad tegelaskujud on kahtlemata iga kirjandusteose südameks. Kutsume üles võrdlema A. H. Tammsaare loodud tegelaskujusid teiste kuulsate kirjanduskarakteritega nii eesti kui ka väliskirjanduses. Viljakaid eeskujusid pakuvad näiteks V. I. Mikkoneni kirjutatud Indreku-analüüs, Jaan Krossi Andrese-Pearu/Fausti-Mefistofelese võrdlused, Mihkel Muti Raja Teele ja Kõrboja Anna võrdlus jne. Mis teeb tegelasest individuaalse ja kordumatu, meeldejääva ja mõjuva? Millised on Tammsaare tegelaste sarnasused ja erinevused võrdluses maailmakirjanduse tuntud tegelastega? Võib küsida ka Juri Lotmani moodi: mis eristab inimese olemuse käsitlemist mitteilukirjanduses ja kunstilises tekstis? Kuidas formeerub karakter kui paradigma, võimaluste kogum, mis on ühtne ideestruktuuri tasandil ja varieeruv tekstitasandil? Võib küsida veel palju muudki. KAVA 10.30-11.00 Tervituskohv 11.00 Konverentsi avamine. Tervistussõnad Karl-Martin Sinijärv, Maarja Vaino 11.15 Philippe Chardin “Kaunis eesti “õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare “Tõde ja õigus” (prantsuse keeles, eestikeelne tõlge) 12.00 Toomas Kiho “Varastatud Vargamäe” 12.25 Kohvipaus 12.35 Maarja Vaino “Ema jälg. Ema-tegelane Tammsaare loomingus” 13.00 Anneli Kõvamees “Muinasjutt, armastus ja variatsioonid” 13.25-14.30 Lõuna 14.30 Anne-Marie Le Baillif “Kas Karin on 20. sajandi Emma Bovary?” (prantsuse keeles, tõlge eesti keelde) 15.00 Juhani Salokannel “Karin Paas ja Eero Markku –kas süüdlased või ohvrid?” 15.30 Pille-Riin Purje “Tammsaare ja Tom Stoppard. Karin Paas ja Natalie Herzen”

2012

A. H. Tammsaare Muuseumi 8. sügiskonverents “Looma kuvand eesti kirjanduses”

30. novembril

Tähistame A. H. Tammsaare noortejutustuse “Meie rebane” (1932) ilmumise ümmargust tähtpäeva konverentsiga, kus fookuses on loomad kirjanduses.Kuulsad loomad eesti kirjanduses on näiteks siil, libahunt ja Lotte. Milline on  üldiselt loomade osakaal eesti kirjanduses? Kas end loodusrahvaks pidavate eestlaste kirjandusteostes on kandvatel positsioonidel loom-tegelasi; üldistus- ja sisendusjõulisi loomi, kelle kaudu saab lugeja siseneda teistsugusesse reaalsusesse; kes allegooriliselt ja tabavalt karakteerivad inimesi; kes on kasvanud meie kultuuri sümboliteks?

KONVERENTSI KAVA

11.00 -11.10 Tervituskohv, avasõnad

11.10 Timo Maran „Loomade esinemised kirjanduses: zoosemiootiline ja ökokriitiline vaade”

11.35 Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee „Libahunt: loom, inimene või naine?“

12.00 Mari Niitra „Utoopiline ideaal-Eesti: Leiutajateküla Lotte“

12.25-12.45 Kohvipaus

12.45 Marju Kõivupuu “Lemmiklooma surm ja matused kirjanduses“

13.10 Maarja Vaino „Koera jälg. Koerad ja suremine A. H. Tammsaare loomingus“

13.35 Katre Kikas “See oli aeg, mil loomad ja linnud veel rääkisid. Loomadesse kätketud nostalgia kahe A. Kiviräha
minajutustaja kõnes”

14.00 Tõnu Õnnepalu „Kirjanduslikud kassid“

14.25 Diskussioon, konverentsi lõpetamine.

2011

A. H. Tammsaare Muuseumi 7. sügiskonverents “Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid”.

Seoses uue interaktiivse näituse “Eesti romaan XX sajandil” avamisega soovime võtta vaatluse alla romaani teisenemised läbi eesti kirjanduse ajaloo, erilise rõhuga sellel, missugune on romaani olukord kaasaegses eesti kirjanduses.

Konverents toimub reedel, 2. detsembril 2011 A. H. Tammsaare Muuseumis Kadriorus.

Ajakava:

12.30 Kogunemine, kohv, avasõnad

Romaan

13.00 Rein Veidemann „Eesti romaanilugu. Endel Nirk ja Pärt Lias revisited

13.20 Brita Melts „Pihtimusromaan (J. Jõerüüdi ja T. Õnnepalu näitel)“

13.40  Mihkel Kunnus “Romaani metafüüsika ja eetika”

Kohvipaus 15 min

Poeetika

14.15 Maarja Vaino „Poeetika vahendid Tammsaare näitel“

14. 35 Maret Vaher „Karl Ristikivi “Põlev lipp” ja Dante “Jumalik komöödia”“

14. 55 Rutt Hinrikus “Mats Traadi üksi rändaja koorem”

15.15 – 16.15 hiline lõunapaus

Ajastulisus

16.15  Peeter Helme  “Raamat kui sündmus”

16.35  Ivo Heinloo „Triviaalromaani pidulik argipäev“

16.55  Tiit Aleksejev „Ajalooline romaan: siin ja praegu“

17.15  Konverentsi kokkuvõte, arutelu

Pärast konverentsi lõppu näituse „Eesti romaan XX sajandil“ avamine.

2010

A. H. Tammsaare Muuseumi 6. aastakonverents

PARADIISI KÜSIMUS. Paradiisi kuvand Eesti kirjanduses

3. detsembril

12.00 Konverentsi avamine

12.15 Toomas Haug „Paradiis: sissejuhatus

12.40 Ulrike Plath “Aiad ja aednikud Eesti kirjanduses

13.05 Kersti Koll „Rahutu otsija Aleksander Tassa ja Ahvenamaa

13.30 Kohvipaus

13.55 Elo Lindsalu „Leida Kibuvitsa „Paradiisi pärisperenaine“

14.15 Elle-Mari Talivee/ Kadri Tüür „Paradiis maa peal. Tõnu Õnnepalu „Paradiisist“

14.40 Maarja Vaino „August Gailiti teekond Helloli saarele

15.05 Kohvipaus

15.30 Andreas Kalkun “Taevaskäijate Paradiis. Eesti protestantlike prohvetite nägemustest

15.55 Riho Saard ”Lunastuse-teema teoloogiline aspekt Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan“”

16.20 Kokkuvõte, arutelu

Pärast konverentsi lõppu toimus näituse „Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures“

avamine.

2009

“KURADI KÜSIMUS. A. H. TAMMSAARE “PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN” 70″

12.00 Konverentsi avamine. Maarja Vaino “Põrgupõhja uue Vanapagana” käsikirjast

12.20 Katre Kikas “Vanapagan ja muud loomad”

12.45 Hasso Krull “Kes on uus vanapagan?”

13.15 Vaapo Vaher “Eesti Vanapagan ja vene Saatan”

13. 40 – 14.15 Kohvipaus

14.15Mihkel Mutt “Igaviku ja olustiku esteetiline konflikt A.H.Tammsaare loomingus “Põrgupõhja” näite najal.”

14.40 Paavo Matsin “Tammsaare eshatoloogiline nudism”

15.15 Toomas Liiv “Tammsaare uus evangeelium”

15.40 -16.00 Küsimused, diskussioon

———————————————————————–

2008 Kirjanikust, näidendist, arvustajast ja vaatajaskonnast

Riina Roose „Tammsaare ja muusika“

Lea Tormis „Tammsaare lavastamisest“

Maarja Vaino „So ei grosser Narr!“

Jüri Arrak „Ma maalisin Tammsaaret“

Mirjam Hinrikus „Modernsest ajakäsitusest Tammsaare loomingus“

Toomas Haug“Tammsaare ja Tuglas II. Ääremärkusi „Felix Ormussonile“

—————————————————————————-

2007 „Jäljedja peegeldused. 85 aastat romaani „Kõrboja peremees“ ilmumisest“

Esinesid:

Maarja Vaino““Kõrboja peremehe“ retseptsioonist“

Lembit Peterson „Mõtteid seoses „Kõrboja peremehega““

Mirjam Hinrikus „Maskuliisuse kriis romaanis „Kõrboja peremees““

Toomas Haug „„Kõrboja peremees“: romaan kui näitus“

Jaanus Vaiksoo „Filmist „Kõrboja peremees““

——————————————————————–

2006 „Tõde ja õigus: kirjandus, mis kunagi valmis ei saa“

Esinesid:

Jan Kaus „Kuidas õigus võiab tõe: näiteid Dostojevski ja Tammsaare toel“

Anneli Kõvamees „Minevik ja tulevik. Mälestus ja unistus“

Rein Veidemann „Tammsaare äng“

Maarja Vaino „Tammsaare ja saladuste kamber“

Paavo Matsin „Ühest „Tõe ja õigusega“ seotud krüptogrammist

Jaanus Rohumaa „Kivist kirjanik“

Juhani Salokannel „Hõimuvendlus, diplomaatia või kapitalism: eesti rahvusromaani tee Soome“

Toomas Haug „Tuglas ja Tammsaare“

————————————————————————–

2005 „“Ma armastasin sakslast“. 70 aastat romaani ilmumisest“

Esinesid:

Ave Mattheus „Tõlkes kaduma läinud. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast“ saksa keeles“

Kalle Käsper „A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast“ ja ajaloolise aja suhtelisuse kontseptsioon“

Maarja Vaino „Igavene naiselikkus romaanis „Ma armastasin sakslast“

Katrina Helstein „Identiteediotsimine romaanis „Ma armastasin sakslast“

Anneli Kõvamees „Enda- ja võõrapilt: mina, armastus ja sakslane“

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.