Näitused

Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures

Aastal 2012 möödub sada aastat Karl Ristikivi sünnist. Kirjaniku teekond inimesena elus ja loojana vaimus oli vastuoluline ja kaasahaarav.

Karl Ristikivi külalisestaatus Tammsaare juures on sümboolne mitmes mõttes. 1938. aastal avaldas Tammsaare kirjatüki „Tõe ja õiguse pärast. Ühe vanakirjaniku kiri noorkirjanikule“. On arvatud, et nõnda Tammsaare nimetas Ristikivi oma mantlipärijaks. Ta oli lummatud noore autori esikromaanist „Tuli ja raud“.

Kuid külaline on Ristikivi kogu oma olemuselt. Ristikivi ja tema tegelaste viibimine kuskil on ikka vaid põgus peatus pikemal teekonnal. Koju jõudmine on neile tihti üksnes unistuseks.

“Ma ei saa öelda, et ma seda eriti traagiliselt võtaksin, kõigi raskuste kiuste, mis mul on võõrana siin maal. Aga võõras olin ma juba sealgi,” kirjutab Ristikivi oma päevikusse 1960. aastal Rootsis kodumaale mõeldes.

Näitusel „Võõras majas. Karl Ristikivi Tammsaare juures“ on märksõnadeks suletus ja teksti sisse minek. Näituseruumi hiiglaslikel raamatulehtedel saavad sõna olulisemad Ristikivi uurijad; põhjalikumalt keskendume romaani „Hingede öö“ hingeelule. Kaasa saab elada Ristikivi reisimuljetele ning vaadata kirjanikust erinevaid fotosid ja filmikaadreid. Haruldusena on eksponeeritud Karl Ristikivi taskunuga.

Tekstid: Berit Kaschan, Maarja Vaino

Tsitaatide autorid: Anneli Kõvamees, Jaan Undusk, Janika Kronberg, Rutt Hinrikus, Reet Neithal, Toomas Haug, Toomas Liiv, Tiit Hennoste, Maire Liivamets, Oskar Kruus, Eerik Teder

Kujundajad: Katre Rohumaa, Aime Unt, Liina Unt

Näituse kuraator: Maarja Vaino

Täname: Enn Nõu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Karl Ristikivi Selts, Rainer Põldeots

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Eesti romaan XX sajandil

2. detsembril avasime uue näituse “Eesti romaan XX sajandil”.

XX sajand on kahtlemata suurte romaanide sajand. Seda nii Eesti kui ka väliskirjanduses.

A.H. Tammsaare on eesti kirjanduses tuntud eelkõige kui romaaniuuendaja ja meisterlike romaanide autor. Kirjaniku maja on just õige koht, kus võtta vaatluse alla XX sajandi romaanilugu. Nii saame rohkem teada kontekstist, kuhu paigutub Tammsaare ning läbi tema omakorda saame laiema pildi Eesti romaanist üldisemalt.

Näitus on jagatud neljaks osaks.

Videointervjuud kirjanikega

Suurelt ekraanilt on võimalik vaadata lühikesi videoklippe, kus kirjanikud räägivad sellest, mida tähendab romaan ja romaani kirjutamine nende jaoks. Sõna saavad Viivi Luik, Jan Kaus, Mari Saat, Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu. Vaadata ja kuulata saab kirjanikke nii ükshaaval kui ka kõiki kirjanikke järjest.

Karikatuurid

Karikatuuridel kujutatakse Eesti kirjanduse XX sajandi tähtsamaid romaanikirjanikke. Igal karikatuuril on lühike tekst selle kohta, milline on olnud kujutatud autori loominguline sõnum.

Romaaniketas

Ketta abil saab liikuda läbi XX sajandi romaanikirjanduse. Alguspunkt on esimeste Eesti romaanide juures, lõpp-punkt XXI sajandi alguses. Romaanikettal olevad märksõnad piiritlevad rõhuasetused, mis on erinevatel aegadel olnud romaaniga seonduvalt olulised.  Nii  saab visandada kujutluse sellest, kuidas romaanižanr on muutunud ning millised on seosed ühiskonnas toimuvaga. Ketast saab liigutada ka konkreetsesse perioodi ning süveneda põhjalikumalt ühte ajastusse.

Seitse alajaotust korduvad „Mauruse viktoriinis“, näituse viimases osas.

Mauruse sõnapilv ja viktoriin

Puutetundliku ekraani peategelaseks on härra Maurus. Tema abil saab tutvuda erinevate mõistetega ning mängida viktoriini. Sõnapilves lendavatele sõnadele vajutades ilmub lühike seletus koos näitega, mille härra Maurus ette loeb.

Näituse kuraator ja tekstid: Maarja Vaino

Näituse kujundus: Tuuli Aule

Tehnilised lahendused: Ecwador, Planestar, Rainer Põldeots

VAATA VIDEOKLIPPI OP!-st

“Vargamäe väljal”

Näitusel on eksponeeritud valik kunstniku töödest, mille aines on pärit Tammsaare loomingust. Neist piltidest 6 on pärit lõputööna valminud illustratsioonidest romaanile Tõde ja Õigus I osa, mille esmatrükist möödub 30. oktoobril 2011 85 aastat. Silvi Väljal ise on öelnud, et kuigi suurem osa tema töödest on seotud laste-ja kooliraamatute illustreerimisega, on Tammsaare olnud ta lemmikuks läbi aegade.

Silvi Väljal sündis 30. jaanuaril 1928. aastal Pärnumaal Abja vallas Vana–Karistes. Õppis Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja kunstihariduse sai ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, (nüüdses Eesti Kunstiakadeemias), mille lõpetas 1952. aastal graafika erialal. Kunstnik on korduvalt külastanud Tammsaare Põhja talu.

Silvi Väljali töödes on rõõmsameelset looduslähedust, palju huumorit ja fantastikat. Ta on olnud väga produktiivne laste– ja kooliraamatute illustraator, aga loonud ka vabagraafikat ning eksliibriseid. Kunstniku kaubamärgiks on kujunenud raamat „Jussikese seitse sõpra“, mis ilmus esmatrükis juba 1966. aastal, on tõlgitud 17 keelde.

Näituse esmaavamine 1. märtsil 2011 Vargamäel Tammsaare mälestuspäeval. Näituse kohta loe ja vaata uudislõiku  ERR uudistest.

Blogi Tammsaare juures

Tammsaare Muuseumi näitustesari “Tammsaare juures” sai endale blogi!

Eesti kirjanik karikatuuris

Näitus „Eesti kirjanik karikatuuris“ ( disain ja tootja VELVET OÜ) võitis Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia kui aasta 2010 parim näitus!

Näitus sai 2010. aastal ADC*Estonia Disainiauhindade konkursil keskkonnadisaini kategoorias auväärse pronksmedali!

Muuseumiööl 2010 avasime välinäituse ”Eesti kirjanik karikatuuris”. Tegemist on eesti kirjanike muuseumide ühise ettevõtmisega, mille idee on alguse saanud lugemisaastast. Ainulaadse näituse eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene! Humoorikas lähenemine pakub selleks head võimalust. Kirjanikest joonistatud karikatuurid näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust!

Näituse kuraatorid on Kairi Toomet (E. Vilde Muuseum) ja Maarja Vaino (A. H. Tammsaare Muuseum)
Näituse teostus: Velvet
Näitust toetas Kultuuriministeerium

Näitus on planeeritud rändnäitusena.

2011 on näitust võimalik vaadata:

Mai alguses kirjandusfestivalil PrimaVista Tartus.

 Mai keskpaigast alates Pärnus

Juuli lõpustb augusti lõpuni Vargamäel

Septembris Tuglase muuseumis Tallinnas

2010. aastal oli näitus üleval järgmistes kohtades:

15.05-17.06 Tallinn, Kadriorg (Vilde, Tammsaare, Tuglas)
18.06-12.07 Muhu, Koguva (Smuul)
13.07- 8.08 Alatskivi, Liivi Muuseum (Liiv)
9.08 – 29.08 – Võru (Kreutzwald)
30.08 – 19.09 – Palamuse (Luts))
20.09-10.10 Tartu (Luts)
11.10 – 31.10 Pärnu (Koidula)