Eesti romaan XX sajandil

2. detsembril avasime uue näituse “Eesti romaan XX sajandil”.

VAATA VIDEOKLIPPI OP!-st

XX sajand on kahtlemata suurte romaanide sajand. Seda nii Eesti kui ka väliskirjanduses.

A.H. Tammsaare on eesti kirjanduses tuntud eelkõige kui romaaniuuendaja ja meisterlike romaanide autor. Kirjaniku maja on just õige koht, kus võtta vaatluse alla XX sajandi romaanilugu. Nii saame rohkem teada kontekstist, kuhu paigutub Tammsaare ning läbi tema omakorda saame laiema pildi Eesti romaanist üldisemalt.

Näitus on jagatud neljaks osaks.

Videointervjuud kirjanikega

Suurelt ekraanilt on võimalik vaadata lühikesi videoklippe, kus kirjanikud räägivad sellest, mida tähendab romaan ja romaani kirjutamine nende jaoks. Sõna saavad Viivi Luik, Jan Kaus, Mari Saat, Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu. Vaadata ja kuulata saab kirjanikke nii ükshaaval kui ka kõiki kirjanikke järjest.

Karikatuurid

Karikatuuridel kujutatakse Eesti kirjanduse XX sajandi tähtsamaid romaanikirjanikke. Igal karikatuuril on lühike tekst selle kohta, milline on olnud kujutatud autori loominguline sõnum.

Romaaniketas

Ketta abil saab liikuda läbi XX sajandi romaanikirjanduse. Alguspunkt on esimeste Eesti romaanide juures, lõpp-punkt XXI sajandi alguses. Romaanikettal olevad märksõnad piiritlevad rõhuasetused, mis on erinevatel aegadel olnud romaaniga seonduvalt olulised.  Nii  saab visandada kujutluse sellest, kuidas romaanižanr on muutunud ning millised on seosed ühiskonnas toimuvaga. Ketast saab liigutada ka konkreetsesse perioodi ning süveneda põhjalikumalt ühte ajastusse.

Seitse alajaotust korduvad „Mauruse viktoriinis“, näituse viimases osas.

Mauruse sõnapilv ja viktoriin

Puutetundliku ekraani peategelaseks on härra Maurus. Tema abil saab tutvuda erinevate mõistetega ning mängida viktoriini. Sõnapilves lendavatele sõnadele vajutades ilmub lühike seletus koos näitega, mille härra Maurus ette loeb.

Näituse kuraator ja tekstid: Maarja Vaino

Näituse kujundus: Tuuli Aule

Tehnilised lahendused: Ecwador, Planestar, Rainer Põldeots

LINNAMUUSEUM.EE - KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. ILMA LOATA KOPEERIMINE KEELATUD.