Eduard Vilde sündis äärmiselt põneval ajal. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ning omakeelse lugemisvara ja ajakirjanduse tekkimine jättis kindla jälje kodusse, kus tulevane kirjanik, diplomaat ja ajakirjanik kasvas.

Tänu andekusele ja elus läbilöömise oskusele suutis Vilde oma karjääri alustada haridusteed lõpetamata. Kogemused ja tarkuse kogus ta värvikast elukoolist.

Seiklusjanu viis tVilde tihtipeale kodumaalt eemale ja kokkuvõtte elas ta ligi 20 aastat oma elust võõrsil. Seda nii vabatahtlikult kui ka pagulasena. Laia Euroopa elukogemuse tõttu on teda nimetatud ka esimeseks tõeliseks eurooplaseks Eestis.

Eesti Vabariigi ajal ei olnud Vilde loominguliselt produktiivne. Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik!

Vilde oli oma elujooksul kaks korda kodanlikus abielus, millest kummaski kahjuks lapsi ei sündinud. Kirjanik suri 1933. aasta jõuluajal Kadrioru kodus.

VILDE ELULUGU vaata lisaks vasakpoolsest menüüst.