Leheori ja boheemlane

Rubla 40 taskus, sõitsin sügisel 1890 Berliini. Lootust siin suureks kirjanikuks saada mul ei olnud- ma tahtsin siin miljoni pesas ainult elada, kõike näha, ilmaelu kihavust maitsta, ennast kord elu ookeanis õõtsutada lasta.

Vilde reisil Berliini on tema isiksuse kujunemisel märkimisväärne roll. Just seal hakkas ta huvi tundma sotsiaaldemokraatlike vaadete vastu,  vaimustus Marxi ja Engelsi teooriatest. Lisaks poliitilistele avastustele ning ohtratele teatrikülastustele sai Vilde Berliinis hakkama ka elu rasvasema rumalusega. 1891. aastal abiellus ta  Riias tuttavaks saanud Antonie Gronauga. 

1893. aastal naases noorpaar Tartusse. Vilde asus tööle K. A. Hermanni Postimehesse, kus soovis suure innuga lehte paremaks ja atraktiivsemaks muuta. Oli ta ju Euroopas käinud ja juba palju näinud ajakirjanik. Vilde tõlkis saksa keelest ajaleheteateid, koostas artikleid, lähtudes sellest, et tekst oleks kergesti loetav ja arusaadav ka vähese haridusega inimestele.

1897. aastal sai Vildest Narva Virmalise tegevtoimetaja. Narvas elades kirjutas ta ka romaani Raudsed käed . Ka see töökoht ei olnud kuigi püsiv, sest juba 1900. aastast asub Vilde radikaalsema ajalehe Teataja toimetusse Tallinnas.

Enne rovolutsiooniliste sündmuste haripunkti Eestis jõudis Vilde töötada veel ka Uudistes, kus tutvus oma tulevase abikaasa Linda Jürmanniga.

Vilde avaldas nendes väljaannetes enamuse oma tolleaegsest loomingust.

Vilde noore ajakirjanikuna

Riia

Antonie Vilde, esimene abikaasa