MIS SIIN NALJAKAT ON?

NÄITUSEGA “VILDEST NALJAGA POOLEKS” KAASNEV HARIDUSPROGRAMM PÕHIKOOLI/GÜMNAASIUMI ASTMELE

Mis siin naljakat on?: Huumorist tõsiselt

Nali ja arusaam naljast on ajas muutuv. Näitusel „Vildest naljaga pooleks“ ringi vaadates saabki teada, miks ja kuidas on nali muutunud viimase 150 aasta jooksul. Kuulame katkendeid Vilde naljalugudest, arvame ära kunagiste uudissõnade tähendusi, mängime Vilde humoorikate lausetega memory’t ning lõpuks kujundab iga osaleja endale naljakivi. Üks mõnus ja kevadisse kooliellu lahedust toov tund.

Tunni pikkus: 60 minutit

Hind: a´ 2 eur

Info: Pille.maffucci@linnamuuseum.ee, tel. 6013181

UUS! Muuseumisse kaarte mängima!

Valminud on uus Vilde põneval elul ja kirjul loomingul põhinev kaardimäng, mille käigus saab  ühelt poolt uusi teadmisi kirjaniku kohta, teisalt kinnistada juba tunnis või muuseumis kuuldut-loetut.

 

Igal mängukaardil on küsimus ning vastusevariandid. Õigesti vastates saab võistkond mängukaardi endale. Kes kogub enim Vilde “teoste” kaarte, ongi võitja. Mäng on heaks täienduseks muuseumiekskursioonile.

EDUKA MÄNGU EELDUSEKS ON EKSKURSIOON MUUSEUMIS!

Mängida saab võistkonniti ( klass jaotatakse  kaheks või enamaks grupiks)

Mängu aega võiks arvestada 45 minutit.

Mäeküla piimanaine!?

UUS! UUS! UUS!

Teose sisse mineku tund

Vilde  romaani “Mäeküla piimamees” (1916) peetakse eesti kirjanduse esimeseks psühholoogiliseks romaaniks. Hoolikalt läbimõeldud ja sõnastatud teos on andnud ainet erinevateks käsitlusteks. Kui seni on teoses nähtud eelkõige Prillupi romaani, siis kaasaegne retseptsioon tõlgendab ainest pigem Mäeküla piimanaise vaatepunktist.

Haridusprogramm on vaheldusrikas: teooria vaheldub loominguliste ülesannete ning video vaatamisega. Muuseum on spetsiaalselt haridusprogrammi jaoks loonud õppevideo, mis põhinebki romaani kaasaegsel käsitlusel ( 18 min).

Teose erinevatele tõlgendamisviisidele lisaks tutvume tunnis “Mäeküla piimamehe” sünniloo ja laiema taustaga ning selgitame välja, miks peeti teost omas ajas kaasaegseks ning uuenduslikuks. Samuti saab osaleja teada, milline oli 20. sajandi alguse arusaam soorollidest. Kõrvutame erinevate omaaegsete soorolli-teoreetikute vaatenurki, teiste hulgas Otto Weiningeri oma, kelle skandaalne teos “Sugu ja iseloom” leidis sajandi esikümnenditel suurt vastukaja.

Lähemalt videost: sõna saavad neli spetsialisti, kes kõik vaatlevad ainest erinevast nurgast.

VT. Klipi tutvustust http://www.youtube.com/watch?v=I1hW0hPuc08

Jaanus Vaiksoo (kirjandusteadlane) annab ülevaate romaani omaaegsest vastukajast kirjanduskriitikas ja toob teema kaasaega, võrreldes Vilde romaani väga huvitavalt J. Tätte näidendiga “Ristumine peateega”. Vilde ja Tätte mõlemad ahvatlevad tegelast materiaalse kasuga ja vaatavad siis, mida see inimesehingega tegema hakkab.

Kadri Tüür (kirjandusteadlane) käsitleb romaani hoopis ökokriitilisest vaatepunktist. Mil määral on autor teksti sisse toonud loodust ( sh loomi) ja mida need metafoorselt tähendavad.

Ene-Reet Soovik (TÜ õppejõud) vaatleb romaani feministlikust vaatepunktist. Mari on väga ebaharilik naine omaaja kontsekstis, temaga tuleb teosesse erootika. “Mäeküla piimameest” on nimetatud ka eesti esimeseks erootiliseks romaaniks.

Marge Vainre (psühholoog) püüab anda tegalastele psühholoogilise hinnangu kedagi hukka mõistmata.

Õppevideo valmis Hasartmängumaksunõukogu toel 2011. aastal.

Kestvus: 90 min

Maksumus: a´ 2 EURi ( sisaldab muuseumi piletit).

Joontest Vilde

Karikatuuritund

Gümnaasiumile

 

Eduard Vildest on tema eluajal joonistatud palju karikatuure. Isegi kui pilapitide sekka sattus pahatahtlikke, võiks kirjanik võtta karikatuuride paljusust komplimendina: tema teosed, elu ja mõtted ei jätnud inimesi külmaks. Karikatuuritundi tulles tabate kaks kärbest ühe hoobiga: õpite tundma ühe eesti viljakaima ja mõjukaima kirjaniku Eduard Vilde inimlikku poolt. Ühtlasi omandate Joonas Sildre videoloengu vahendusel algteamised karikatuuri joonistamisest.  Näpunäidetele vastavalt valmib igal osalejal tunni lõpuks oma pilapilt Vildest.

 

Kestvus: 90 min

Maksumus: a´ 2 EUR

Paula, Sul on poisipea

Tund  20. sajandi alguse naistest elus ja Vilde teostes

Nii Eduard Vildet kui tema abikaasat Lindat võib lugeda kirglike naisõiguslaste hulka. Lindal oli juba tütarlapsena julgust murda sisse meestekesksesse maailma ja ühiskondlikel teemadel sõna võtta, Eduard võitles naiste õiguste eest nii ajakirjanduse veergudel kui ka oma teostes. Loengus saabki teada, kuidas ja mille eest seisid esimesed naisõiguslased, samuti seda, kuidas muutub õrnema soo roll Eduard Vilde teostes. Räägime ka sajandi esikümnendite moest, kus toimusid sama revolutsioonilised muutused nagu ühiskonnaski.

Kestvus: 60 min
Maksumus: a´2 EUR ( sisaldab muuseumipiletit)