Vilde Balkanil ja Türgis

VILDE BALKANIL JA TÜRGIS Kairi Toomet, 2010 Eduard Vildel avanes 1903. aastal võimalus Teataja kulul sõita korrespondendina Balkanile ja Türki. Türgi provintsis Makedoonias  mässasid sõltumatuse eest võitlejad, Serbia siseriiklik olukord kääris- rahvas ja sõjavägi olid oma valitseja vastu ülestõusnud. Bulgaarias valitsesid ärevad noodid. Kõigest sellest kirjutas Vilde igapäevaselt Teataja välispoliitikarubriigis, tõlkides telegrammteateid ja välisajalehte uudiseid. [...]

Õnnetu klassiku mainega Vilde

ÕNNETU KLASSIKU MAINEGA VILDE Kairi Toomet, 2010 Ed. Vilde sünnist möödus 4. märtsil 145 aastat Eduard Vilde pühendus oma elu viimased aastad täielikult loomingu redigeerimisele ja kogutud teostena väljaandmisele.  33 köidet, üle 8000 lehekülje, on tänini eesti kirjanduses ületamata saavutus. Vilde on enim kirjutanud eesti kirjanik! Kümneid jutte ja novellikesi, romaane, satiiri, reisikirju, näidendeid. Kirjandusteadlase Rein [...]

Vilde elu kohvrite otsas

VILDE ELU KOHVRITE OTSAS Kairi Toomet, 2009 Eduard Vilde viibis umbes 20 aastat oma elust välismaal. Pariis, München, Kopenhaagen, New York, Helsingi, Riia, Stuttgard, Žürich on vaid osa linnasid, kus Vilde on lühemat või pikemat aega peatunud. Reisimise iha sai Vilde juba geenidega kaasa. Kirjaniku ema oli niisamuti püsimatu, uudishimulik, unistades pidevalt uutest paikkadest ja [...]

Vilde kui klassik

VILDE KUI KLASSIK Toomas Haug Eduard Vilde (1865-1933) on eesti vanim – ja järelikult auväärseim! – proosaklassik. Loomulikult on ta seetõttu mitmes mõttes “esimene”. Näiteks hakkas Vilde esimesena Eestis avaldama pakse algupäraseid romaane. Veel meie sajandi algul seletati eesti proosaraamatute kõhnust — väikese rahvaarvuga. Ja kui ilmusid Vilde suured ajaloolised romaanid (“Mahtra sõda” 1902, “Kui [...]

Suure kirjaniku suur lugu

SUURE KIRJANIKU SUUR LUGU Kairi Toomet, 2008 Veel enne 20. sajandi algust peeti 1858.aastal Juuru kihelkonnas toimunud ulatuslikumat rahvamässu lokaalse tähtsusega ajaloosündmuseks. Mahtra “sõja” olulisus ei olnud laiemalt rahva mällu talletunud. 1902. aastal töötas kirjanik Vilde ajalehes “Teataja” toimetajana. Omas ajas radikaalseim ajaleht arvustas ohtralt mõisnike omavolitsemisi, kiriku ja pastorite saksameelsust, kadakasakslust ja talurahva raskeid elutingimusi. Vilde toimetas „Teatajas“ [...]

Krimm. 100 aastat hiljem

KRIMM. 100 AASTAT HILJEM Liivia Viitol, 2004 Kui 1904. aasta septembris-oktoobris Krimmi eesti asundusi külastanud ning ajaloolise romaani “Prohvet Maltsvet” kirjutamiseks dokumentaalmaterjali kogunud kirjanik Eduard Vilde oleks aimanud, kui suure jälje jätab tema reis ning reisil kirjapandu rahva teadvusse ja kui hindamatuks osutub see 100 aastat hiljem, oleks ta nii “Prohvet Maltsveti” kui ka reisikirjad [...]

Eduard Vilde ja mõis

EDUARD VILDE JA MÕIS Aarne Ruben, 2004 Teema alustuseks üks üldisemat laadi nending. Vilde ajaks esindasid niihästi mõisnik kui ka talupoeg mõlemad juba sajandeid euroopa kultuuri. Vastastikune rahvuslik vihavaen lahvatas kõige enam lõkkele alles pärast 1816. ja 1819. aastat, mil Eesti- ja Liivimaa talupojad, olles isikuti vabaks kuulutatud, vabadust ka lootsid. Nad ei osanud arvata, [...]