Eve ja Ants Viidalepa ühisnäitus “Naine ja mees – loomislood”

Eve Viidalepa esituses näeme aktijoonistusi, Ants Viidalepa loomingust on esindatud valik portreid, maalitud aastail 1970-2009. Eve ja Ants Viidalepa elutee on nüüdseks kulgenud koos juba 30 aastat. Viimase aasta, iseäranis möödunud talve jooksul kogetu – võimsad visionaalsed kaemused ja ka füüsilise valu on Eve Viidalepp valanud jõulistesse, paljufiguurilistesse aktidesse. Kunstnik kommenteerib tööde sünnilugu nii:”Viimasel ajal on mind hakanud häirima maailmas toimuvad sõjad. Küsin endalt, kellele ja miks on need kasulikud? Meie maailma juhib brutaalne, mehelik jõud, mis on hoolimatu tuleviku suhtes. Kuidas hävingut peatada? Vägivalla meetodid ei toimi enam. Naisena seda kõike pealt vaadates tunnen vastutust. Naisel on nii palju pakkuda, meis on tohutu, seni kasutamata ja allasurutud potentsiaal. Tahaksin naise vabastada meheliku ühiskonna ettekirjutustest ja raamidest, vabastada ta looma, üles ehitama, vastutama.” Kas naise roll muutub ajas? Eve Viidalepp on igatsenud näha tulevikku. Vähem loogikale kui vaistule tuginedes usub ta vastust teadvat: “Olen teadlikult hoidunud tarkade meeste mõtete omaksvõtmisest. Terve talve ootasin kannatlikult, lasin end Jumala Vaimul juhtida. Ei, ma ei tarvitanud hallutsinogeene, ei mänginud oraaklit, vaid ootasin. Usklikuna, kunstnikuna. Tajun, et 100-200 aasta pärast on naisest saanud vastutaja. Mitte matriarhaadi mõttes, vaid vaimsel tasandil.” Vaimusilmas nähtud uut ajastut, vaimse naisenergia sfääri võime meiegi kaeda läbi kunstniku joonistuste. Uue energia jõud ja meelevald väljenduvad figuuride pea kontrollimatus paljususes. Torsodest moodustub justkui kuldne kaljusein. Või ehk on kujutatu juured veelgi sügavamal, armsas lapsepõlvemälestuses, kus soemüüri pragunenud värvi- ja krohvikihtide laikudest ja joontest sündis erutav fantaasiamaailm? Naises on koos kõik: laps, ema, armastaja, vastutaja, looja. Eve Viidalepa sõnul küsitakse temalt palju, miks ta on oma töödes nii palju rindu kujutanud. “Rinnas on minu jaoks sügav sümboolika. See on ring, täiuslikkuse sümbol, sümmeetria. Rinna kaudu toidab naine last, inspireerib meest. Rind on naise silm, mille kaudu ta, isäranis emana, hoidjana ja loojana, maailma tajub. Olulised on ka keha, puusa ja talje proportsioonid. Jumal on loonud naise nii, ja see on ilus. Ilu aga on midagi enamat füüsilisest atraktiivsusest, selles on naise tarkus, tervis, tervete ja tugevate geenide edasikandmise võime. Tugeva geneetikaga terve laps on naise sügavaim austusavaldus mehele.” Ants Viidalepa portreede hulgas on mitmeid, mis publikuni ei ole veel jõudnud. Et on südasuvi, on portreedeski suvist meeleolu, kohati visandlikku kergust. Kunstnik, mees, vaatamas seekord inimese sisse.

Näitus jääb avatuks 9. augustini.