Näitus “Vildest naljaga pooleks”

KUULA näituse kohta 01.04.2012 Vikerraadio, Keelesaade

Klassikaraadio, Delta 15.05.2012 Vildest naljaga pooleks

LOE näituse kohta Linnaleht 05.04.2012 “Vilde peab linlasi uuesti naerma õpetama”

Sirp 04.05.2012 Kadriorust kostab naeru

***

Kes ei teaks Vilde „Pisuhända“, „Vigaseid pruute“ või „Tokerjaid“. Need on eesti kirjanduse huumoriklassika kullafondi kuuluvad palad. Ent seda, et Vilde on kirjutanud kümneid ja kümneid naljajutte ja lausa tuhatkond satiiripala, on klassiku üldisest  retseptsioonist kõrvale jäänud.

Näitus „Vildest naljaga pooleks“ on esmakordne püüe rääkida Vilde väga rikkalikust huumoriloomingust. Kas rohkem kui  100. aasta tagune nali ajab tänapäeva inimese naerma? Nalja mõistmisel on vaja mõista ajakonteksti.  Näitus toob külastajani 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste huumorieelistused. Mida rahvas nõudis, seda Vilde kirjutas. Kuna just Vilde oli vaieldamatult tolle perioodi kirjanduslik liider on tema lihtsakoelisel naljaloomingul olnud märkimisväärne roll eesti rahva lugema harjutamisel ( õppimisel).

Eesti naljakirjandus tervikuna on kirjandusuurimuses veel valge laik. Just selle näituse tarvis on kokku pandud eesti naljakirjanduse ajaliin, autorid, kes on läbi erinevate kümnendite lugejat lõbustanud. Ajaliini alguses seisab suurkujuna Vilde ja lõpus Kivirähk. Nende kahe kirjaniku naljas on palju ühised jooni ( produktiivsus, poliitiline satiir). Vahepealsetel perioodidel domineerivad nt. Luts, Raudsepp, Smuul, Valton jt.

Lisaks lugemisele saab näitusel vaadata videot, kuulata helifaile, mängida Vilde naljaütluste ja memory’t , mõtiskleda keele ja koomika seoste üle.

Lustakas ja värviline näitus pakub tegevust kogu perele. Näitus jääb avatuks 18. juunini 2012.

Näituse meeskond:

Idee/kontseptsioon: Kairi Tilga, Eduard Vilde Muuseum

Kujundus: Mare Kõrtsini

Keeletoimetaja: Elinor Taluste

Video: Rainer Põldeots

Näituse tehnik: Arno Metsna

Näitusega seonduvalt on Vilde muuseumis toimumas mitmeid erinevaid huumoriteemalisi ettevõtmisi.

*Vilde muuseum kuulutab välja fotokonkursi „ Linna parim nali“.

* Lastele on mõeldud Põhjamaade humoorikate lastefilmide laupäevakud.

* Üleriigilisel muuseumiööl on Vilde muuseumis HUUMORIÖÖ ( Viskame nalja, kuulame huumoriklassikat jpm).

*Eesti kirjanduse sügislaada pühendame eesti naljakirjandusele.

* Näitusega kaasnevad HARIDUSPROGRAMMID igas vanuses koolilastele.

             

“Vannitoas ja tagahoovis. Kunst ja kodu 2″

Tallinna Kunstihoone galeriis ja Kastellaanimaja galeriis saab alates 10. veebruarist vaadata põnevat, mitmekülgset ja mahukat näitust, mis annab ülevaate Eesti inimeste kunstilembusest.

Kõikjal on näha osade inimeste kõrvaldamist kunsti kontekstist. Kunst ei saa midagi otseselt muuta, sest kunstil ei ole vahetut eesmärki, ja see on tema ellujäämise ainus võimalus.
Ainus võimalik valik kunsti kontekstis on subjektiivne valik, mida subjektiivsem, seda parem.
(Harald Szeemann)

Milline loovus pulbitseb väljapool kunstikoole, ateljeesid ja akadeemiat? Mida luuakse linnades, külades, kodudes, tänaval, vannitoas, kuuris, garaažis või tagahoovis?  Mida on asjatundjal õppida amatöörilt? Kes omab monopoolset õigust määratleda mis on kunst? Miks ametkondliku rahvakultuuri tavasse kuulub vaid folkloristlik labajala keerutamine ja mitte õlimaal või vernakulaarse arhitektuuri objekt (näiteks Jaan Alliksoo Reigi Eiffel, millest on kujunenud väiksemat sorti teemapark)?
Kultuurilugu näitab, et  suur osa rahvakultuurist on professionaalsuse jäljendus ning kaasaeg alates modernistidest on olnud tunnistajaks iseõppinud geeniuse triumfile.

Näituse koostamisel on kasutatud 20 aasta jooksul kogutud amatöörkunsti (erakkunstnikud, loomingulised anarhistid, leiutajad, külageeniused jt) andmebaasi ning avalikus meedias ja  sotsiaalvõrgustikes levinud üleskutseid, milles paluti inimestel teatada oma erilisest kunstiteostest või naabri varjatud annetest.
Üleskutsele saata fotosid enda või tuttavate loodud kunstiteostest reageeris üle neljakümne inimese.

Näitusel on väljas originaalteosed ja fotod ning kaks mahukat slaidiprogrammi kõikidest saadetud fotofailidest nende teostega, mida galeriis füüsiliselt kohal ei ole.
Samuti saab näitusel näha slaidiprogrammi fotograaf Ingmar Muusikuse Eesti eri paigus ülesse võetud funktsionaalsetest hernehirmutistest, start-up peldikutest ja muust rohujuure tasandi loovdisainist.

Näitusel osalevad: Harald Grave, Hando Kuntro, Heli Koit, Juho Kalberg, Kairi Rohtla, Peet Toome, Sirje Kivi-Salu, Jüri Jürna, Kaja Hiiemaa, Alar Paurson, Ivo Mänd, Jaan Alliksoo, Anna-Liisa Mällo, Dasha Pavlova, Eero Alev, Ele-Reet Ehalaid, Grete-Mai, Liidi Kirss, Margus Lang, Marin Pärtel, Marje Tamm, Peet Toome, Piia Soomeri, Pille Pilvar, Päivi Randver, Rita Enna, Ruth Karjahärm, Sergei Babitš, Sergei Naidenkof, Sigrid Naelapea, Silvi Korp, Tatjana Stomahhina, Tiina Põllu, Triin Tarv, Tõnis Ülemaantee, Velly Joonas, Viljo Anslan, Maie Putk, Lembit Reiman.
Kastellaanimaja eriprogramm teemakohastest filmidest toimub märtsi alguskuupäevadel.
Kunstihoone galeriis on näitus avatud kuni 11.03.2012, Kastellaanimaja galeriis kuni 04.03.2012

Toetaja Eesti Kultuurkapital

Näituse kuraator Sigrid Saarep, Kaasaegse Rahvakunsti Keskus

Eeva Jänese “Hüvasti Hellas” muuseumi galeriis

Eeva Jänese näituse “Hüvasti Hellas”.

Kunstnik sõnab nii: “See on minu matkapäevik Kreetalt, kus on ilu ja valgust, ülevust ja salapära ja kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Minu tähelepanekud on kahetised: osa maale peegeldab sealse elu raskestimõistetavust, mis on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Teine osa maale on inimestest. Neis on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt, kuid need on inimesed, keda ma kohtasin reaalselt.”

Eeva-Aet  Jänes on sündinud Tallinnas ja õppinud nii Tartus kui Tallinnas. Tema teoste loetelust leiab nii monumentaalseid maale, freskosid, kui vitraaže. Lisaks selle on ta osalenud ühisnäitustel ja esinenud palju ka isikunäitustega.

Seekordne näitus jätab (vähemasti nähtava poole pealt) hetkeks kõrvale usuteema kunstniku loomingus ja on pigem inimlik ja müstiline. Maalide koloriit on napp kuid varjundirikas. Teostes kujutatakse figuraalseid ja loodusmotiive ning sümbolkujundeid. Maalikunstnik eelistab suuremõõtmelist formaati ja koloriidivalikus on kasutatud palju sinist. Näitusel on 13 uut maali, mille ainestik ja ideestik on mõjutused saanud Kreetalt – selle loodusest, ajaloost ja inimestest.

Näitus jääb avatuks 06.veebruarini 2012

Näitusteplaan 2012

  1. 16. 01 – 06.02.2012 “Kohtumised Kreekas” Eva Jänes.
  2. 08. 02 – 01.03 “Vannitoas ja tagahoovis” amatöörkunsti näitus koostöös Kunstihoonega.
  3. 05. 03 – 25-03 Ed Labetski õlimaalid.
  4. 01.04 – 20.06 “Naljaga pooleks. Eduard Vilde huumorilooming”
  5. 22. 06 – 30.07 “Peeter Sink” maal ja luule.
  6. 02.08 – 07.09 Lapimaa kunstnike näitus, ühisprojekt.
  7. 10.09 – 30.09  Inna Grinchel St Peterburi maalid.
  8. 03. 10 – 31. 10 “Tõde on hapu” Per William Pedersen karikatuurinäitus
  9. 05.11 – Underi ja Tuglase keskus “Tuntud kunstnike vähetuntud töid”
  10. 01.12 jõuluteemaline koostööprojekt

! Plaanis võib tulla muudatusi, kuupäevad võivad muutuda.

Täpsem info: piret.meos@linnamuuseum.ee/ 6013181