“Eesti kirjanik karikatuuris” sai disainiauhinna

           

”Eesti kirjanik karikatuuris” on eesti kirjanike muuseumite ühine välinäitus. Lugemisaasta temaatikast alguse saanud idee on tuua eesti kirjanik linnakeskkonda, inimeste keskele. Meie eesmärk on rõhutada nii klassikute kui ka tänaste kirjanike inimlikku palet: kirjanik, aga ikkagi inimene! Huumor pakub selleks head võimalust. Näitusega oleme püüdnud luua läbilõike olulisematest kirjanikest läbi ajaloo. Rohkem oleme ruumi andnud klassikutele, et raputada nendelt aegadetolm. Peaaegu kõikidel meie olulisematel kirjandusklassikutel on olemas muuseum, karikatuurid neist autoritest näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid lisavad klassikunäole inimlikke jooni ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust!

***

  Pilkehimu on meie rahvale ürgomane. Seda kinnitab ka rahvanaljandite rikkus. Kirjanduslik ja ajakirjanduslik satiir sai hoo sisse eelmise sajandi alguses. Ka eesti kirjanikest on aegade jooksul joonistatud palju erinevaid karikatuure, mis iseloomustanud meie loojaid kõige erinäolisemal moel. Eriti ohtralt on kirjanikke karikeeritud XX sajandi alguses. Peamiselt avaldati karikeerivaid naljapilte ajaleheveergudel ja mitmetes pilkeajakirjades ( „Meie Mats“, „Kiir“, „Kaak“ , „Kratt“ jt), sest karikatuur nagu ka nali tervikuna on reageering päevakajalistele sündmustele. Meie tuntumad XX sajandi esimese poolel karikaturistid olid Vello Agori (Gori), Oskar Krusten ja Romulus Tiitus. Omaaegsete karikeerijate elu polnud lihtne. Romulus Tiitusel oli oma pilapiltide pärast palju sekeldusi, Gori oli 1940. aasta alguses võimude poolt sunnitud joonistama eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid karikatuure. Saksa okupatsiooni aastatel avaldas ta Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure. 1944 tegi ta enesetapu.

XX sajandi teisest poolest on tuntumad karikaturistid Heinz Valk ja Hugo Hiibus. Tänasel päeval on peaaegu kõikidel suurematel päevalehtedel oma karikaturist. Eesti kirjanikke on neist enim karikeerinud Eesti Päevalehe karikaturist Hillar Mets. Spetsiaalselt selle näituse tarbeks on Joonas Sildre poolt loodud kaks uhiuut karikatuuri kahest eesti poetessist.

Ühtegi nii skandaalset karikatuuri, nagu Taanis avaldatud Muhamedi pilavad pildid, Eesti ajakirjanduses siiani ilmunud ei ole.

Näituse kuraatorid: Kairi Toomet ( Ed. Vilde muuseum) ja Maarja Vaino ( A.H. Tammsaare muuseum).

Abiks olid mitmete kirjanike muuseumite kolleegid.

Kujundus/ teostus: disainibüroo VELVET

Tõlge: Kristi Tarand

Toetajad: Kultuuriministeerium ja Velvet