Neitsitorni püsinäitus
“NEITSITORN KUI KUNSTITEMPEL”

Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Carl Winkler Neitsitorn ja aed. Mai 1909. Foto: Marburg. TLM fm 151078

Teadaolevalt 20. sajandi algusest, aga võib olla varasemastki ajast on Neitsitorn pakkunud oma erilise ja kindla karakteriga kohavaimuga ateljeeruume, aga ka kodu mitmetele tuntud Eesti kunstnikele. Tegemist on Eesti kunstiajaloo seisukohalt väga tuntud nimedega, kelle siin töötamise aega on põhjust mäletada. Seetõttu on tornil väärikas koht nii keskaegses Tallinna arhitektuuris kui ka Eesti kunstiajaloos. Esimesena kasutas Neitsitorni ateljeena lühikest aega Tarbekunsti Ateljee ehk Atelier für Kunstgewerbe – meie esimene naiskunstnikerühmitus,  ning seejärel kunstnikud Carl Alexander von WinklerPaul RaudKristjan Raud, arhitekt Karl Burman sen ja kunstnik Henrik Olvi.  Lühemat aega on Neitsitornis elanud ja töötanud teiste seas kunstnikud Karl Burman jun., Valdemar Väli,  Ants Viidalepp, Märt Laarman. 1941-1942 on maja teise korruse korterit üürinud dirigent Raimund Kull oma kaasa, Eesti tuntuima teatrinäitleja Liina Reimaniga.

Näitus ei ole ateljee, mis kujutab täpselt ühe või teise Neitsitornis töötanud kunstniku aega, vaid on omamoodi ruumiline mälestusmärk kõigile, kes on sellest ateljeest üle vanalinna katuste vaadanud. Eks tänapäeva virtuaalmaailmgi vajab käega katsutavaid mäluhoidjaid. Vahel võib selleks olla portreekuju asemel ka ruum. Ruum, mis on kujutatud ateljeena aastatest 1900-1965, justkui peaks algama siin etendus, kus tegelasteks on eelnimetatud kunstnikud. Aga ei alga etendus, näitlejaid siin ei ole, see ei ole teater vaid muuseum. Muuseum on vaid „lava“ kujundanud nii, et iga külastaja võib hakata “lavastajaks“, kes siin töötanud kunstnikud ehk tegelased mõttes liikuma paneb.

Näituse kuraatorid on Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja ja teadur Risto Paju ning ajaloolane Tõnu Pedaru. Ateljee on kujundanud kunstnik Jaagup Roomet.  Muuseumi poolt panustasid veel Anne Järvpõld, Tõnu Pedaru, Johanna Rannula, Toomas Abiline.