ARHEOLOOGIASÜGIS:
ÜRITUSED JA NÄITUS

Proosa kivikalmelt leitud rahvasterännuaegne (5.-6. sajand) mõõgavööpannal.

Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiateemaline üritustesari toimub tänavu juba kuuendat korda. Seekord on tegevuspaigaks Kiek in de Köki kindlustustemuuseum, kus saab tutvuda ka oktoobris avatava näitusega “Tallinna eellugu”. 

Kavas on ekskursioonid Iru linnusele, loengud muinasaegsest sõjapidamisest, viikingite idateest ja skandinaavialikust ornamentikast arheoloogilistel leidudel. Sarja lõpetab nõeltehnika töötuba.

 

ARHEOLOOGIASÜGISE EKSKURSIOONID

Pühapäeviti
Matk Muinas-Lasnamäelt Iru linnusesse 

Matk algab Lasnamäe Centrumi peasissekäigu ees, kestus umbes 2,5 tundi.

Ekskursioonid toimuvad pühapäeviti, algus kell 13 eesti ja kell 14 vene keeles.
NB! Ekskursioone saab ka tellida oma seltskonnale!

Loe lähemalt ja osta pilet

 

NÕELTEHNIKA TÖÖTUBA

20. veebruar 2022
kell 10.30-16.30

kunstniku ja pärandtehnoloogi Jaana Ratase nõeltehnika töötuba.
Praktilises loeng-töötoas valmistatakse nõeltehnikas esemeid.

Töötuba koosneb teoreetilisest loengupoolest ja praktilisest osast. Lisaks saab tutvuda sajanditevanuste nõeltehnikas valmistatud leidudega. Kuulame Jaana Ratase loengut nõeltehnika ajaloost ja õpime selgeks ühe Eestis ja Soomes enim kasutatud võtte.

Nõeltehnika on iidne käsitöötehnika, mida kasutati väiksemate rõivaesemete – sokkide-kinnaste valmistamiseks ammu enne silmuskudumise tulekut. Esemeid valmistatakse suure puust või luust nõelaga silmuseid üksteisest läbi õmmeldes. Nõeltehnika on ajalooliselt tuntud Põhja-Euroopas, aga ka hoopis kaugetes maades. Nõeltehnikas esemete jäänuseid leitakse arheoloogilistel kaevamistel ja mõnes piirkonnas, näiteks Norras ja Karjalas, on säilinud ka elav traditsioon. Eesti vanimad jäljed sellest – luust nõelad – on pärit pronksiajast ja noorimad esemed asuvad Eesti Rahva Muusuemi etnograafiliste esemete kogus.

Osalemiseks palume registreerida SIIN
Hind 12 € täiskasvanu, 10 € õpilased, pensionärid


MUUSEUMITUND

“Luu-uurijad ja muu uurijad”

Muuseumitund sobib  II ja III kooliastmele, sobib eriti hästi 5. klassile ajalookursuse sissejuhatuseks. Lõimitud on loodusõpetus, ajalugu, eesti keel ja kirjandus.
Tunni hind 5€ õpilase kohta.

Muuseumitunde saab tellida, broneerimine: , 56 452 372

Loe lähemalt

 

Täname:

Eesti Kultuurkapital

 

NÄITUS: “Tallinna eellugu”
Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis

(avatud alates 6. oktoobrist) moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Näitus keskendub Iru linnamäe ja selle ümbruse, Pirita jõe alamjooksu tähtsusele enne Tallinna tekkimist. Ekspositsioon annab ülevaate Iru linnuse esinduslikkusest ja kaitsest, muistsest põlluharimisest ja matusekombestikust ning vastab küsimusele, miks tekkis linnaline asustus Tallinnasse alles 13. sajandil. Näitusel on võimalik näha Iru linnuses valmistatud esemete koopiaid ja rekonstruktsioone, mille autoriteks on Jaana Ratas ja Edvards Puciriuss. Võimalik on näha Tallinna lähistelt Proosa kivikalmelt leitud unikaalseid esemeid ja rahvasterännuaegse (5.-6. sajandi) rõngasmõõga rekonstruktsiooni (autor Raivo Paju). Ettekujutuse saab ka Proosa 5.-6. sajandi sõjamehest ja Kaberla 11.-13. sajandi naisest.

Näituse kuraator on Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint, kunstnik Anne Järvpõld, konsultant Ando Pajus ja projektijuht Toomas Abiline.
Näituse tehniline teostus: Kristiina Laurits, Villu Plink, Virko Vähi ja Riksen OÜ.
Näitusele aitasid kaasa Lilian Juhkam, Heivo Murdmets, Merike Neidorp, Jaan Märss, Sergei Andrejev, Natalja Gritsõk, Ulla Kadakas, Rünno Läänemägi, Maarja Valk, Evelina Vedom, Jaroslavna Nazarova, Anne Rahusaar, tõlkebüroo Pangloss.

Näituse avamist saadab Arheoloogiasügise loengusari.

NB! Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakoguga on võimalik tutvuda ka virtuaalselt platvormil Google Arts & Culture

Detail Iru linnuse rekonstruktsioonist Jaana Ratas

 

 

 

TOIMUNUD:

7. oktoober
“Millest kõnelevad Iru linnuse ja Proosa kivikalme relvaleiud?” arheoloog Ain Mäesalu

Iru Linnapära ja Proosa kalmistu on kogu Eesti ulatuses silmapaistvad muistised. Nende arheoloogilistel kaevamistel saadud leidude hulgas kohtab mitmeid haruldasi esemeid, mis on pälvinud laia rahvusvahelist tähelepanu. Leitud relvad, mis pärinevad pronksiajast kuni muinasaja lõpuni, võimaldavad teha tõsiteaduslikke järeldusi relvastuse ajaloo ja asetleidnud sõjasündmuste kohta. Mõned nö „kiuslikud leiud“ võimaldavad välja pakkuda ka fantaasiarikkaid oletusi nagu näiteks Kalevile kuulunud odast või kuningas Ingvari mõõgast.

 

 

11. november

“5.-11. sajandi skandinaavialikust ornamentikast Revala muinasmaakonna alade arheoloogilistel leidudel”

Arheoloog Indrek Jets

Vanapõhja kultuuri üheks ilmekamaks osaks oli eripärane keeruline ornamentika. Juba rahvasterännu ajal jõudis see ka Ranniku-Eestisse, sealhulgas Revalasse. Ka järgnevatel sajanditel, läbi mitmete stiilimuutuste jäi skandinaavialik väändunud ja põimuvatest loomafiguuridest dekoor siinsetelegi inimestele olulisteks. Mida need mustrid meile võiks rääkida, seda proovin avada oma loengus.

Loengus osalemine: 6 € täiskasvanud/4 € sooduspilet

 

25. november

“Viikingiaegse Iru linnuse olulisusest Idatee kontekstis”

Arheoloog Mauri Kiudsoo, TLÜ arheoloogia teaduskogu

Loeng tutvustab sissejuhatuseks Iru linnuse uurimislugu ja sealse leiumaterjali põhjal püstitatud erinevaid hüpoteese. Keskendudes peaasjalikult Iru linnus-asula tähtsusele Idateel, käsitletakse laiemalt Soome lahe vesikonna muistiseid. Põgusa ülevaate saab ka viikingite kaugkaubandusvõrgustikust ja -teedest.