„Loomad ajaloos ja kultuuris“.
Seminar 14. mail
Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis

14. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Neitsitorni loengusaalis seminar „Loomad ajaloos ja kultuuris“. Seminari korraldavad Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus ja Tallinna Linnamuuseum

Seminari algus kell 11.00.

Viimaste aastate jooksul on Tallinna muuseumides avatud mitu inimese ja looma ühisele elule pühendatud näitust. Kadrioru kunstimuuseumis sai 2020–2021 vaadata näitust „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“, mis uuris kasside ja koerte kujutamist ning nende tähtsust, rolle ja sümboolseid tähendusi inimese ja ühiskonna jaoks. Eesti Ajaloomuuseumis saab praeguseni tutvuda koera ja inimese kooselu looga näitusel „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“. Tallinna Linnamuuseum avas 2021 veebruaris aga näituse „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“, mis on avatud 2022. aasta lõpuni.
Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse ning Tallinna Linnamuuseumi ühisseminaril „Loomad ajaloos ja kultuuris“ vaadeldakse samadest näitustest tõukunud teemasid: loomad visuaalkultuuris ja arheoloogias, loomapidamine linnas ning loomad linlase toidulaual kesk-ja varauusajal.

Seminar on osalejatele tasuta.

Osalemiseks palume end registreerida SIIN.

  

SEMINARI KAVA

11.0011.05 Avasõnad
11.05
11.35 Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum). Pulli koer ja tema aeg.
11.35
12.05 Liina Maldre (Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu). Tallinna arheoloogilistest loomaleidudest.
12.05
12.35 Küllike Tint (Tallinna Linnamuuseum). Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu luust esemed.
Teemaploki juht: Lembi Lõugas

 12.35–13.50 Paus

13.5014.20 Inna Jürjo (Tallinna Ülikool). Metsloomad ja -linnud tallinlaste toidulaual kesk- ja varauusajal.
14.20
14.50 Triin Kröönström (Tallinna Linnaarhiiv). Loomapidamine Tallinnas varauusajal.
Teemaploki juht: Anu Mänd

14.50-15.30 Kohvipaus kõigile osalejaile

15.3016.00 Tuuli Kurisoo (Tallinna Ülikool). Loomakujulistest ehteasjadest muinasaja lõpul.
16.00
16.30 Anu Mänd (Tallinna Ülikool). Lohede kujutamisest keskaegsel Liivimaal.
16.30
17.00 Anu Allikvee (Eesti Kunstimuuseum). Kuidas kass sülle sai? Kasside kujutamisest 17.19. sajandi kunstis.
Teemaploki juht: Pia Ehasalu

17.00 seminari lõpetamine

 

Teemad ja esinejad


Pulli koer ja tema aeg
Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum)

1960. aastatel leiti Sindi lähedalt Pulli asulast Eesti vanimad inimasustuse jäljed. Leidude seas oli ka kolm koerahammast. Ettekandes vaadeldakse seda aega ja tingimusi, kus Eesti vanim koer elas ning räägitakse ka, kuidas hambast sündis koera rekonstruktsioon.

Krista Sarv on SA Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor, arheoloog. Põhiline uurimisvaldkond on  keskaegsed nahkesemed kui ajalooallikad. Kirjutanud artikleid nahkesemete valmistamise tehnoloogiast, jalatsitüüpidest jne. Analüüsinud erinevate väljakaevamiste nahaleide. Kureerinud ajaloomuuseumis erinevaid näitusi. Näituse “Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ kuraator.


Tallinna arheoloogilistest loomaleidudest
Liina Maldre (Tallinna Ülikooli arheoloogiakogu)

Alates 1990. aastatest on Tallinnas toimunud mitmeid suuremahulisi arheoloogilisi kaevamisi, mis on toonud päevavalgele hulgaliselt osteoloogilist materjali. Ettekandes analüüsitakse kaevamiste materjali ja antakse pilt keskaegse Tallinna loomastikust.

Liina Maldre, Tallinna Ülikooli Arheoloogia teaduskogu teadur, arheozooloog on spetsialiseerunud muinas-  ja keskaegsele osteoloogilise materjali uurimisele. Uurib nii muinas- kui ka keskaegset faunat, Eesti koduloomatõugude arengut, ja luutöötlemise tehnoloogiad. Avaldanud teemal arvukalt artikleid. Analüüsinud erinevate kaevamiste osteoloogilist materjali.


Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu luust esemed
Küllike Tint
(Tallinna Linnamuuseum)

Ettekandes antakse ülevaade Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogus hoiustatavatest luuesemetest. Kuigi esimesed leiud pärinevad juba 1930ndatest aastatest Pirita kloostris toimunud väljakaevamistelt, siis nende uurimiseni jõuti alles 2020. aastal seoses Kiek in de Kökis eksponeeritava „Linnalooma“ näitusega. Ettekandes tutvustataksegi TLÜ teaduskogu uurijate Heidi Luige ja Liina Maldre poolt uuritud ja määratud esemeid.

Küllike Tint on Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja. Magistritöös uuris ta arheoloogilist vettinud puitu ja selle konserveerimist, käesoleval ajal tegeleb Linnamuuseumi arheoloogiakogu korrastamisega ning püüab Arheoloogiasügise programmi kaudu arheoloogiat ka laiemale avalikkusele tutvustada.


Metsloomad ja -linnud tallinlaste toidulaual kesk- ja varauusajal
Inna Jürjo
(Tallinna Ülikool)

Peamiselt Tallinna rae arveraamatutele tuginev ettekanne vaatleb metsloomade ja -lindude kohta ja tähtsust linna ülemkihi menüüs kesk- ja varauusajal. Tähelepanu all on nii metsloomade ja -lindude valik linnakodanike menüüs kui ka seda valikut mõjutanud tegurid, näiteks toretsemissoov, terviseõpetus, rituaalid jne.
Inna Jürjo on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, kelle peamine uurimisvaldkond on Eesti kesk- ja varauusaja argikultuur.


Loomapidamine Tallinnas varauusajal
Triin Kröönström
(Tallinna Linnaarhiiv)

Loomad ja loomsed saadused olid keskajal ja varauusajal linnaelanike argielus tähtsal kohal, kuid tänavapilti mõjutas kõige rohkem koduloomade pidamine linnamüüri sees. Sageli on avaldatud arvamust, et loomapidamine oli linnas levinud ja mitmetel linlastel olid suured loomakarjad. Linna on vaadeldud kui suuremat küla, kus paljud pidasid hoovides kodulinde ja väiksemaid loomi. Ettekanne proovib välja selgitada kas see oli nii ka Rootsi-ajal. Vaadeldakse seaduseid ja korraldusi, mis loomapidamist reguleerisid ning võrreldakse seadusandlikke püüdlusi reaalsete oludega. Ettekanne põhinev tallinlaste varauusaegsetel pärandiloenditel, õigusaktidel ja majutusnimekirjadel.

Triin Kröönström on ajaloolane, Tartu Ülikooli doktorant, töötab Tallinna Linnaarhiivis. Tema peamised uurimisteemad on sotsiaalajalugu ja varauusaegne linnaelu.


Loomakujulistest ehteasjadest muinasaja lõpul
Tuuli Kurisoo
(Tallinna Ülikool)

Muinasaja lõpu materiaalne kultuur on rikkalik esemeleidude poolest ja ehetel on selles oluline roll. Kohalikus visuaalses kultuuris domineerisid erinevad geomeetrilised ornamendid ja geomeetriline kujundus ning märksa harvemini kohtab figuraalseid eheteleide, näiteks loomakujulisi ripatseid. Viimased paistsid kindlasti silma oma erilise välimuse poolest ja ettekandes tulebki juttu, milliseid loomi kujutati ning mis võis olla selliste leidude laiem olulisus.

Tuuli Kurisoo on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur, kes uurib muinas- ja varakeskaegseid metallesemeid, eriti ehteid.

 

Lohede kujutamisest keskaegsel Liivimaal
Anu Mänd
(Tallinna Ülikool)

Lohed olid keskaja inimese jaoks sama reaalsed olendid nagu koerad ja hobused – või nagu ükssarvikud ja greifid. Nagu paljud teisedki loomad, nii võis ka lohe kujutada endast keskaegses kristlikus kunstis kas positiivset või negatiivset tegelast. Ettekandes antakse ülevaade tolleaegsetest teadmistest ja uskumustest lohede kohta ning uuritakse, kus ja millises rollis on neid elukaid siinsetel kunstiteostel kujutatud.

Anu Mänd on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, kelle peamisteks uurimisteemadeks keskaja linnaajalugu ja kunst. Ta oli näituse „Kassid ja koerad 16.-19. sajandi kunstis“ üks kuraatoritest.


Kuidas kass sülle sai? Kasside kujutamisest 17.–19. sajandi kunstis
Anu Allikvee
(Eesti Kunstimuuseum)

Kuna uusaja sünniaastate rahutus ja pinged tõid endaga kaasa kassivaenuliku perioodi, näeme neid loomi 17. sajandi maalidel peamiselt pahesid ja instinkte sümboliseerivate olenditena. Kassid, kes varastavad toitu ja kaklevad selle pärast, on vaid „miski“, mida täiskasvanud vältisid ja lapsed kiusasid. Mentaliteet muutus aga 18. sajandil, valgustusajal, mil hakati hindama teistsuguseid väärtusi. Kassidki said äkki ”salongikõlbulikuks”, tekkisid nende portreed ning nii lapsed kui daamid lasid end oma nurruvate lemmikutega portreteerida. 19. sajandil muutus kass kunstis tavaliseks ning tõukasside teke lõi lausa uue žanri – üliarmsad kiisupildid.

Anu Allikvee on Eesti Kunstimuuseumi kuraator-koguhoidja, näituse „Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“ üks kuraatoritest. Eriti pakub talle huvi kasside roll kunstis alates Vana-Egiptusest kuni moodsa kunstini.