3. detsembril.
KÖITEKUNSTI TÖÖTUBA

Ekskursioonide sari “VARJATUD AARDED” viib tavapäraselt suletud paikadesse: hoidlatesse, pööningule ja kõige tagumisse keldrisoppi. Koguhoidjad tutvustavad esemeid, mida alati ei näe – meie kogudest on avalikult eksponeeritud vaid 3% esemeid!

Tähelepanu, gruppide suurus on piiratud!

Vaata, mida põnevat on meie kogudes!

Köitekunsti töötuba

Laupäeval, 3. detsembril. OSTA PILET!
Algus kell 12.00 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene 17.

Vollständiges Revalisches Gesang-Buch (TLM _ 5057 Dr); Tallinna Linnamuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/1699493

Töötuba juhatab kõrgema kunstikooli Pallas nahadisaini professor, naha- ja köitekunstnik ning -konservaator Rene Haljasmäe.  
Rene Haljasmäe on kõrgemas kunstikoolis Pallas
osakonnajuhataja, kes vabal ajal tegeleb raamatute kunstilise köitmise ja trükiste ennistamisega ning juhatab meistriklasse.
Töötoas osalejad saavad tutvuda Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvate haruldaste raamatutega. Näha saab köiteuunikume, eri stiilide ja materjalide näiteid ja tutvuda ajalooliste raamatute erisuguste köitevormidega 16.–20. sajandini. Praktilises osas valmistatakse klassikalise poolnahkmärkmiku kaas, see ornamenteeritakse ning kinnitatakse eelõmmeldud plokiga.

Kohtumine kestab 2 tundi, pilet 12 €. Grupi suurus 10 inimest.

 

Kus ja kuidas hoitakse esemeid

Teisipäeval, 6. detsembril (vene keeles). OSTA PILET!
Algus kell 17.30 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene tn 17.

Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timonen õppis A. L. Stieglitzi nimelises Peterburi Riiklikus Kunsttööstusakadeemias kunstiteaduse erialal. Kohtumisel saab teada, kes on koguhoidja ja millega ta muuseumis tegeleb.

Tallinna Linnamuuseum eksponeerib muuseumikülastajatele ainult 3% oma kogudest. Kus ja kuidas hoiustatakse muuseumis ülejäänud esemeid? Sellest ja muudest kogude osakonna tööülesannetest saab lähemalt kuulda venekeelsel kohtumisel kultuuriloolise kogu hoidja Tina Timoneniga.

Ekskursioonil Tallinna linnaelumuuseumis (Vene 17), mis on ühtlasi Tallinna Linnamuuseumi keskuks, tutvustatakse lühidalt kunagise kaupmehemaja keskaega ulatuvat ajalugu ja selles hoones avatud eritüübilisi hoidlaid. Näha võib keskaegsesse keldrisse rajatud kaasaegset avatud hoidlat, kus hoitakse Tallinna Linnamuuseumi keraamika-, vase-, messingi- ja pronksikollektsioone, aga ka klassikalisi, tavapäraselt üksnes muuseumitöötajatele avatud hoidlaruume. Juttu tuleb ka näituse ettevalmistamisest (kontseptsioon, esemete valik, konserveerimine, näituse ülespanek), mis samuti seotud koguhoidjate tööga. Lisaks saab ka ülevaate, kuidas ese muutub museaaliks ja milliseid protsesse tuleb läbida, et jõuda muuseumi hoidlasse.

Ekskursiooni kestus on 1,5 tundi.

Kaalud ja mõõdud ajaloos

Teisipäeval, 13. detsembril. OSTA PILET!
Algus
kell 17.30 Tallinna linnaelumuuseumis, Vene 17.

Mõõtudest ja mõõtmise maailmast räägib Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell.

Kultuuriloolise kogu hoidja Ene Heimvell on töötanud muuseumis üle 45 aasta ning on olnud paljude näituste, sealhulgas näituse „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ kuraator.

Kaalude leiutamisel ja kasutamisel osalesid üksteisest sõltumatult paljud rahvad. Peaaegu kõigil olid kasutusel inimese kehaosade järele kohandatud pikkusmõõdud: pöial, küünar, jalg. Raskuste kaalumisel ei saanud läbi kangi tundmata, mis pani aluse kangkaalude tekkele. Kaalud ja mõõdud erinesid aga riigiti ja piirkonniti. Näiteks meie naaberriikide, Rootsi ja Venemaa ning Eesti- ja Liivimaa kasutasid erinevaid raskus-, vedeliku- ja pikkusmõõte.

Tunnis saab tutvuda Eestis läbi aegade kasutusel olnud kaalu- ja mõõtühikutega, mis kehtisid kuni meetermõõdustikule üleminekuni 1. jaanuarist 1929. 

Kohtumine kestab 45 minutit, osaleda saab muuseumipiletiga. Grupi suurus 12 inimest.

 

VAREM TOIMUNUD

Perekonnaalbumite tund

Tallinna Linnamuuseumi fotokogu hoidja Merilis Roosalu annab muuseumikogu näidete varal ülevaate perealbumite ajaloost ning jagab ka kohaseid võtteid vanade ja uute fotoalbumite ning fotode säilitamiseks ja kasutamiseks. 

Eesti fotopärandiga ligi 15 aastat töötanud koguhoidja Merilis Roosalu on hariduselt fotokonservaator ning Fotomuuseumilt hiljuti ilmunud mahuka 1930. aastaid kajastava album-raamatu „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893-1942)“ koostaja.

Fotomuuseumis asuv Tallinna Linnamuuseumi fotokogu ühes fotoesemete kollektsiooniga on Eesti fotokultuuri rikkalik uurimisallikas, kus leidub fotosid Tallinnast alates 1860. aastatest, kutseliste ja ka harrastusfotograafide isikukogusid, fotorariteete, haruldasi albumeid ning palju muud Eesti fotoajaloosse puutuvat.

Kohtumine kestab 1,5 tundi, osaleda saab muuseumipiletiga. Grupi suurus 10 inimest.

 

 

Ando Pajuse ekskursioon “Raha tee keskaegses Tallinnas”

Algus Niguliste tänavalt kiriku eest. Tallinna Linnamuuseumi relva- ja numismaatikakogu hoidja, ajaloolane Ando Pajus tutvustab keskaegse Tallinna rahamajandust.

Tallinna Linnamuuseumi numismaatikakogus on üle 9000 erineva mündi ja paberraha. Igapäevaselt on muuseumikülastajaile näha vaid murdosa neist. Kohtumiste sari “Varjatud aarded” avab nii mõndagi seni varjatut ja viib vanalinna ajalooretkele raha radadel.

Ekskursioon algab Niguliste kiriku juurest, mille vastas asus Tallinna keskaegne müntla. Saame teada, mis ajast oli see kasutusel, kes hankis vermimiseks väärismetalli jms. Edasi kulgeb teekond Raekoja platsile, kus tuleb juttu karistustest raha ja väärismetallide võltsimise eest ning karistuste täideviimisest otse platsil. Lõpuks jõuab retk Tallinna linnaelumuuseumisse, et uurida lähemalt Tallinnas vermitud raha, milleks on olnud artigid, killingid, hiljem ka veeringud ja margad. Muide, näha saab ka Tallinna esimese kuldmündi koopiat – päris orduaja lõpust!

Põnevat tuuri juhib Tallinna Linnamuuseumi numismaatikakogu hoidja, ajaloolane Ando Pajus, kelle hallata on ka muuseumi relvakogu, samuti tina-, märkide ja medalite ning pitsatite kogu.

 

Toomas Abilise ekskursioon Kiek in de Kökki ja bastionikäikudesse

Ajaloolane Toomas Abiline oli 15 aastat suurtükitorni kapteniks, juhatades muuseumi kujunemist maa-aluseid ja maapealseid kindlusrajatisi ühendavaks terviklikuks linnaajaloost kõnelevaks muuseumikompleksiks. Praegu jätkab ta linnaajaloo uurimist teaduse ja kogude osakonna vanemkuraatorina.

Ekskursioonil saab näha bastionikäikude osi, kuhu külastajad igapäevaselt ei satu: Rootsi bastioni pimedaid ja rõskeid tunneleid koos seal elavate haruldaste koopaämblikega, Türgi tiiva hämaraid urkaid; pilgu saab heita suurtükitorni põrandate alla ning otsida üles eriti peidetud salaruumi. Toomas räägib ka põnevaid ja kummalisi lugusid, mis juhtunud tema muuseumijuhi karjääri jooksul ning milline on kirev kummituste galerii, keda kindlustustemuuseumi tornides ja käikudes aegade jooksul nähtud.

 

Lauri Frei muuseumitund arhiivkogus leiduvatest propagandaplakatitest 

Nõukogude Liit suhtles tavakodanikega tihti propaganda võtmes. Üheks oluliseks propaganda esitamise viisiks olid kõikvõimalikud pilttrükised – plakatid ja postrid. Plakatitel esitatud propaganda sisu varieerus ajast sõltuvalt. Teise maailmasõja ajal loodi kõrgetasemelisi sõjateemalisi plakateid. Rahuajal käsitles nõukogude propaganda plakateil nii vastasseisu kapitalistliku maailmakorraga kui ka erinevaid sotsiaalreklaami teemasid. Plakatite autoreiks olid enamasti kõrgharidusega kunstnikud ning sellest tulenevalt on nõukogude propagandistlik pilttrükis ka kunstiajaloolaste jaoks hinnatud uurimisvaldkond.

Plakateid tutvustab Lauri Frei, Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu hoidja, vanade raamatute ja dokumentide spetsialist. Lauri on tundnud muuhulgas huvi Tallinna kalmistute vastu ning selgitanud välja ainsa 19. sajandil Tallinnas surnud Tartu ülikooli rektori siinse matmispaiga.


Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse

Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu hoidja Risto Paju ekskursioon Tallinna “allmaailmast” müüritorni kõrgustesse algab Vabaduse väljakult, kust avaneb sissepääs bastionikäiku. Ekskursioonijuht on ka käikudes oleva raidkivimuuseumi kuraator ja räägib selle muuseumi loomisest ja eripärasest asukohast.
Piki maa-alust bastionikäiku suundutakse Kiek in de Köki torni, kust saab juba linnamüüril kulgeval kaitsekäigul vaadet imetledes jõuda Neitsitorni. Risto Paju on näituste “Neitsitorn kui kunstitempel” ja “Neitsitorn kui kohvik 1980” kuraator. Ekskursioon lõpeb Neitsitorni IV korrusel, kus on taastatud algne 1980. aastal loodud sisustus. Mõistagi peab sel puhul tornis ka kohvi jooma ning vaatama kõrgustest üle linna avanevat vaadet.

 

Digiteerimise ja konserveerimise köögipool

Tallinna Linnamuuseumi koguhoidjad tutvustavad kohtumistesarjas „Kaadri taga“ muuseumi varjulolevat köögipoolt. Teejuhid kõige põnevamate ruumide ja museaalide juurde on Tallinna Linnamuuseumi säilitaja-kuraator Merike Neidorp ja vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu (kultuurilooline kogu), klaasi- ja tekstiilikogu hoidja Triinu Tuvi ning peavarahoidja Maris Rosenthal.
Tallinna Linnamuuseumis on teoksil suur digiteerimisprojekt, millega muudetakse paljude muuseumi kogude, sh mitmete väga eriliste museaalide info ja kujutised veebis kättesaadavaks. Fotostuudiod, kus põhitegevus toimub, asuvad nii Linnaelumuuseumis (Vene 17) kui ka konserveerimisruumides (Vene 6). Ekskursioonil saab näha, kuidas konserveeritakse ja valmistatakse digiteerimiseks ette kultuuriloolise ja tekstiilikogu esemeid ning toimub digiteerimine.

 

Ando Pajus 20. sajandi tulirelvadest ja linnalahingutest

Tallinna Linnamuuseumi ajaloolane, numismaatika- ja relvakogu hoidja Ando Pajus on tuntud kui üks Eesti parimaid ajaloolise relvastuse, aga ka heraldika asjatundjaid. Kohtumisel tutvustab ta ajalooliste näidete põhjal, mida endast kujutavad linnalahingud.

Tallinna Linnamuuseumi relvakollektsioonis leiduvate sõjariistade tutvustamisel pööratakse peamist tähelepanu 20. sajandi sõdades Eestis kõige enam kasutust leidnud tulirelvadele, mis valmistatud peamiselt NSV Liidus ning USA-s. Eraldi teemana tulevad jutuks ka linnalahingud ja neis käiku läinud kõige iseloomulikumad ning eelistatumad tulirelvad. Peale selle saab näha kollektsioonis leiduvaid haruldasi relvi veidi varasemast ajastust ja nende kohta teada saada nii mõndagi huvitavat. Näidete abil saab rääkida lähemalt ka pöördelistest muudatustest ja uuendustest relvade arengus.