Suurte uuenduste aastal sai Tallinna Linnamuuseumist Tallinn 800 ürituste keskpunkt

Tallinna Linnamuuseum astus 2019. aastal koos Tallinn 800 sündmustega suure sammu aktiivsema ja nähtavama muuseumi suunas, mille tulemus väljendus ka märkimisväärselt suurenenud omatulus.

2019. aastal pälvis Tallinna Linnamuuseum tavapärasest rohkem avalikku tähelepanu. Näitustel ja üritustel võõrustati nii kuninglikku kõrgust Taani kuninganna Margarethe II kui ka partnermuuseumide esindajaid, arendustöös valmisid mitmed uuendused. Algatatud muudatused muuseumi seitset filiaali koondavas organisatsioonis on olnud edukad, mis kajastub ka numbrites: 2019. aastal kasvas omatulu 22 % (kokku omatulu 1 035 000 €, võrreldes 2017. aastaga kasv 37 %).

Numbrite tagant paistab eelkõige suur töö muuseumi sisulise arendamisega ja Tallinn 800 teema-aasta väljakutsetele vastamine. Kahtlemata võib aasta tippsündmuseks pidada Taani kuninganna visiiti Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse ja koostöölepingu allakirjutamist Frederiksborgi Taani ajaloomuuseumiga. Taani ja Eesti ühistöös sündis Carlsbergi fondi stipendiumiprojekt, millega hoiab muuseum edaspidi avalikkust kursis SIIN. Juubeliaasta puhul sündis muuseumil erileht, kaks suurt ja üks satelliitnäitus Linnamuuseumis ja Kindlustustemuuseumis. Linnaruumis ja muuseumides toimusid nii kohalikule publikule kui ka turistidele suunatud linnaretked ja koostöös Tallinna Jõuluturuga Jõuluretked.

Muuseumivaldkonna arengutega toime tulemiseks käivitas muuseum 2019. aastal mitu suuremahulist ümberkorraldust. Alates kevadest on Kiek in de Kök ja bastionikäigud, samuti Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn ühendatud terviklikuks Kiek in de Köki kindlustustemuuseumiks. See annab võimaluse pakkuda erakordset muuseumielamust ja hoopis terviklikumalt tutvustada ajaloolist kaitsekompleksi ja Tallinna ajalugu. Bastionikäikudesse pääsevad alates 2019. aastast ka üksikkülastajad. Nüüdsest saavad kõik kompleksi külastajad liikuda maa-alustes käikudes omal käel ja kasutada ekspositsiooniga tutvumiseks nutirakendusel põhinevat audiogiidi. 2020. aastal on muuseumi plaanis audiogiidi arendada, hõlmata sellega ka kogu kompleksi maapealne osa.

Edukas oli aasta ka muuseumi teadus- ja kirjastamistöös: Toimetiste nime all alustas taas ilmumist Tallinna Linnamuuseumi artiklikogumik. Laulupeoks nägi päevavalgust fotoalbum „Eesti rahva rõivad“, jõuludeks Varamu sarja raamat “Pildile püütud. Sündmusfotod 1856–1990 Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi kogust”. Tallinn 800 raames toimus rahvusvaheline ajalooseminar „Läänemere-äärsed linnad 13. sajandil“, kus esinesid nii Skandinaavia kui Baltimaade medievistid.
Ka MTÜ Elamusõppe labori algatus, Laste ja noorte muuseumifestival „Avatud mänguväljad“ on Tallinna Linnamuuseumis kasvanud põhjalikuks, kogu aasta kestvaks muuseumihariduse koolituseks, mis toob muuseumipedagooge kogu Eestist oma eriala spetsialiste kuulama.

Ühe linnamuuseumi jaoks on oluline olla nähtaval ja rääkida linna lugu väljapool muuseumi linnaruumis. Sellisena sündis ainulaadne Arheoloogiasügise tantsuetendus „Üks ese, mitu lugu“. Vaateratta Skywheel of Tallinn platvormil avati välinäitus Tallinna tornidest, kus linna panoraami saab võrrelda ajaloolise Tallinna vaatega aastast 1656. Koostöös Tallinna Sadamaga avati A-terminalis mininäitus Tallinna ajaloost. Balti jaama tunnelis on kuni 27. jaanuarini uudse kogukonnakeskuse, Kalamaja muuseumi kollaaž Kalamaja kujutavatest lastejoonistustest.

Muuseumile on olnud väga oluline uue kogukonnamuuseumi ettevalmistusprotsess koostöös Kalamaja kogukonnaga. 2019. aastal ametlikult sündinud muuseum avab oma uksed renoveeritud majas Kotzebue 16 juba 2020. Just kohalike elanike osalusel ja heakskiidul on sündinud püsinäituse kontseptsioon ja visuaalne identiteet. Selline kaasav muuseumi loomisprotsess on Eestis esmakordne ning nomineeritud ka muuseumirott 2019 auhinnale.

 

Aasta oli edukas ka Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna poolt vaadates: „Tallinna Linnamuuseum oli turistidele suunatud Tallinn Cardi kaudu 2019. a Tallinna muuseumide seast külastatuim: Tallinn Cardiga tehti Tallinna Linnamuuseumi filiaalidesse 18 727 külastust. Taas oli kõige populaarsem Kiek in de Köki kindlustustemuuseum 11 581 külastusega. Ilmselt aitas sellele kaasa suvekuudel lansseeritud Bastionikäikude audiogiid mitmes keeles. Ootame põnevusega Tallinna Linnamuuseumi uusi arendusi, et neid taas Tallinna külalistele tutvustada,“  kommenteeris Tallinna Ettevõtlusameti juhtivspetsialist, Tallinn Cardi juht Kersti Paap.

 

Foto: Kie kin de Köki kindlustustemuuseumi maapealne osa on oma suuruses tervikuna hoomatav üksnes linnulennult. Koos maa-aluse osaga moodustab see kokku üle 500 m pikkuse kompleksi, arvestamata kõiki kõrvalkäike, mille pikkus ületab kokku kilomeetrit.

Foto Tallinna Linnamuuseum