Tallinna Linnamuuseumi logo

Ajarännak Tallinna südalinnas

Me ruttame läbi linna seda nähes, aga me ei vaata seda. Millised on majad, kui tõstame pilgu? Milline on nende ajalugu? Hooned jutustavad loo Eesti pealinna elanikest ja elust läbi aja. Kutsume teid ajarännakule läbi Tallinna südalinna. Pop-up näitus on avatud ka 10. mai – 20. august 2019 Tallinna Ülikooli Mare majas (Uus-Sadama 5) teisel korrusel kooli lahtiolekuaegadel.

Uusehitus Laikmaa tänaval

Hoone ehitati 1950. aastate alguses. 1972. aastal avatud Viru hotelli ja Laikmaa tänava vahele tekkinud suurele väljakule rajati parkla ja maršruuttaksode peatused. Aastal 1974 ehitati hoone külge Teenindusmaja ja neli aastat hiljem töötas hoones tuhat inimest. Aastaks 2000 oli endise teenindusmaja olukord nigel. Majas töötasid kasiino, videolaenutus, baar-saun, mobiiltelefonipood, reisibüroo, koopiavalmistamiskeskus ning hulk kaubavaeseid riidepoode. Aastal 2004 rajati endisesse Teenindusmajja Tallink City hotell, mis saab tänavu 15 aastat vanaks.

Estonia puiestee

Estonia pst 5 kandis varem nime Bulvari tänav. Seal algselt asunud hoone valmis 1911. aastal. 1944. aasta märtsipommitamises suur osa vanast hoonest hävis. Pildil olevad hooned on ehitatud varasema maja müüridele. Aastakümneid asus hoones Eesti Merelaevanduse peakontor ning aastal 1990 ehitati maja viiendale korrusele ärkel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad, mis pärinevad hoone algsest välimusest.

Teaduste akadeemia hoone Estonia puiesteel

Endise Eesti Teaduste Akadeemia Instituudi hoone liigitub ehitusmälestiste hulka. Mälestise tunnuseks on silmapaistev näide stalinistlikust arhitektuuriesteetikast. Estonia teatri ees olnud ajalooline kvartal oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises pea täielikult. Pärast sõda kavandati siia nii arhitektuurselt kui ka linnaehituslikult uus linnaosa, kitsad tänavad kadusid. Eesti Teaduste Akadeemia hoone projekteeris arhitekt E. Klaar 1948. aastal ja hoone valmis 1953. aastaks. Hoone on osa sõjajärgsetel aastatel kavandatud Tallinna kultuurikeskuse planeeringust, mis täielikult ei valminud kunagi.

Pärnu maantee 10, endine Krediidipank

Pärnu maantee 10 hoone valmis aastal 1912. Ärikeskuse projekteeris rahvusvahelise konkursi võitnud mainekas Soome arhitekt Eliel Saarinen. Kolmetasandilise siseõuega esinduslikus majas oli Tallinna üks esimesi lifte. Vana-Rooma jumaluse järgi pani ta hoonele nimeks Merkurius. 5-korruseline monumentaalne Krediidiühistu maja asub Suur-Karja, Väike-Karja ja Pärnu maanteega piiratud krundil. Endine Merkurius on Tallinnas siiani üks põnevamaid hooneid, sest on väliselt soliidne ja väärikas ning peidab enda sees keerulist sisehoovide süsteemi. Hoone on muinsuskaitse objekt alates aastast 1973. Hetkel tegutsevad majas Kultuuriministeerium, Rahva Raamatu raamatupood, Hugo Bossi kauplus, hulk väiksemaid büroosid ja poode.

Pärnu maantee majad nr. 6, 8 ja 10

Hooned jäävad Pärnu maantee alguse äärde, Vabaduse väljaku ja Musumäe vahele, asuvad vanalinna muinsuskaitsealal. Algselt asus krundil ühekordne maja. 1930. aastate teises pooles kujundati uue maja ehitusega rohkem suurlinliku tänavamuljet. Pärnu mnt 8 hoonet on nimetatud ka silmapaistvamaks korterelamuks. Kõrval olev varasem ehitis Pärnu maantee 6 on tegelikult ehitatud kokku Pärnu maantee 8-ga. Majades on tegutsenud kanga- ja juveelikauplused, hetkel asuvad seal moebränd Max Mara ja kõrvalmajas Disaini- ja Arhitektuurigalerii.

Pärnu maanteel 1955. aasta üldlaulupeo rongkäigu ootuses

Pärnu maantee 8 ja 10 majade ees. XIV üldlaulupidu toimus 20-22. juulil 1955 Tallinnas. Peo kavasse kuulus 66 laulu, neist pooled kuulusid vaid eesti autoritele. Esinesid sega-, mees-, nais- ja lastekoorid ning esimest korda ka eraldi kooriliigina vene koorid. Iseseisvalt oli esinema kutsutud veel sõdurite-ja mereväelaste koor.

Valli tänav 2, taga Hinke torn

Valli tänav on Viru tänava põiktänav, algab Viru väravate juurest ja suundub Pärnu maanteele. Seda teed mööda kulges kunagi linnamüür, tänapäeval on säilinud vaid üks osa koos Hinke torniga. Torn on kõige paremini vaadeldav Pärnu maanteelt Laste Maailma kaupluse vastast.Torn on erakätes ning hetkel asuvad seal baarid ja restoranid.

Vaade Mere puiestee algusele

Vana-Viru 14 hooned (tuletõrjemaja) ehitati aastatel 1871–1972 arhitekt Ferdinand Kodrese projekti järgi. Tallinna vabatahtliku tuletõrje hoone oli vanim tuletõrje-hoone Eestis, kus paiknes ka suur saal ühis- tegevusteks ja kultuuriüritusteks. Aastal 1922 projekteeriti hoone Vana-Viru tänava poole kahekorruseline juurdeehitis. Aastal 1974 alustas siin tegevust Tuletõrjemuuseum, mille laiendamiseks aastal 1981 ehitati täiendavalt ühekorruseline sileda krohvkatte ja klaasvitriinidega juurdeehitis. Hetkel asub hoones ka Venus Club. Viru ringil ristuvad Pärnu maantee,Narva maantee,Mere puiestee ning Vana-Viru jaViru tänav.Kuid 13.sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru ringini ja Viru väljaku piirkond oli toona savivõtukohaks.

Eritööstuskool nr. 49

Hoone valmis aastal 1850 ja algselt oli see ehitatud Rotermanni Kaubamajana. Aastatel 1872–1917 tegutses siin Tallinna Aleksander I Gümnaasium ning hiljem Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium. Pärast II maailmasõda toimetas seal mitu aastakümmet Tallinna Ülikooli eelkäija – Tallinna Pedagoogiline Instituut. Aastal 2009 ehitati hoone peale klaasist ärihoone. Maja nimeks on hetkel Metro Plaza. Esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad, kõrgematel büroopinnad. Maa all on parkimismaja. Antud hoone esist nimetatakse läbi kahe sajandi kõige tähtsamaks väljakuks – Viru väljakuks.

Mere puiestee algus

Mere Puiestee ehk endine Promenaadi tänav. 1888. aasta 10. augustil avati sõitjate jaoks esimene hoburaudtee ehk konka liin Vene turult praeguse nimega Viru ringilt Kadriorgu. Sõit maksis toona 5 kopikat, trammid väljusid kummastki lõpp-peatusest iga 10 minuti tagant. Hoburaudtee suleti 1918.aastal ja 1921.aastal avati mootortrammi liiklus. 1925. aastal avati juba esimene elektritammiliin Kadriorust Vabaduse platsini. 1955. aastast kuni 1960. aastate keskpaigani olid kasutuses Saksa DVs toodetud trammivagunid. Sealt edasi aga pidid tervet Nõukogude Liitu trammidega varustama Tšehhoslovakkia tehased. Kaasaegsemad trammid osteti Hispaaniast aastal 2014, Eesti kasutamata saastekvootide müügi arvelt, mida oli vaja suunata keskkonna-sõbralikesse projektidesse. 2019. aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini.

Narva Maantee

Narva maantee on Tallinna üks peamagistraaltänavaid. Saksa okupatsiooni ajal kandis osa tänavast nime Adolf Hitler Straße (Adolf Hitleri tänav). Ajalooline Narva suunas Tallinnast väljuv tee algas Viru väravate ja Vene turu juurest ning suundus idasuunas. Juba 1930. aastal asus Vene turu põhjapoolsel küljel liiniautobusside lõpp-peatus.

Narva maantee 2, Eesti Kunstimuuseum

Narva mnt ääres (praeguse Viru keskuse kohal, aadressil Viru väljak 4) asus kohvik-restoran Linden. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Linden oma pehmete vaipade, peeglite ja loorberipuudega üks nooblimaid Tallinna kohvikuid. Tihti võis seal kohata tolle aja tuntuid nägusid. Tegutses Linden aastatel 1917–1929. Aastal 1939 kolis kohviku asemele ajutiselt Tallinna Kunstimuuseum, kus 9.märtsi pommitamisel hävis üle 3000 eksponaadi, raamatukogu, dokumentatsioon ja inventar. Hävinud hoone asemele 1948. aastal ehitatud kuuekorruselises kivist hoones asuvad korterid ja alumisel korrusel äripinnad.