Kadriorg 300! Muuseumid kutsuvad tähistama Kadrioru sünnipäeva!
22. juulil täitub 300 aastat Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamisest. 22. juulil tähistatakse suurt juubelipäeva terves Kadriorus.
Pidulik avatseremoonia toimub Kadrioru lossi ees kell 12.00. Sellele järgnevad lossiaiamängud: mängulised ja loomingulised tegevused lastele ja täiskasvanutele, mille käigus tutvume erinevate ametimeestega, kes Kadrioru algusaegadel siin töötasid.
Lossiaiamängudes osalevad Kadrioru kunstimuuseum, Kadrioru park, Peeter I muuseum, Mikkeli muuseum, Lastemuuseum Miiamilla, Kumu kunstimuuseum, Vilde muuseum ja restoran Mon Repos.
Külastada saab ka Presidendi Kantselei roosiaeda ja Kadrioru majakat Lasnamäe klindi nõlval.
Kadriorg täitub ajaloolistes kostüümides värvikate tegelastega, kellelt külastajad saavad teada, kes oli kastellaan, milliseid töid tegi kiirkäskjalg, õuekunstnik või tantsuõpetaja, kes elasid slobodaas ja kui kaugele näeb Kadrioru tuletornist. Kõik väljas toimuvad tegevused on osalejatele tasuta, muuseumide külastused (välja arvatud Kumu) on sünnipäevahinnaga 1 €.
Peeter I muuseumis ootab teid tutvumine Kadrioru pargi looja ning väga erilise valitsejaga, kelle päev oli tihedalt planeeritud ja sündmusterohke. Just siin võite näha, kuidas oma päeva veetis üks keiser.
Tulge mängima muuseumimängu suurtele ja väikestele: „ Peetri 100 ametit ehk püüda keisrit“.
Kõigi toimetuste kõrvalt leidis valitseja aega tulevaste põlvede heaks ja oma armastatud abikaasa Katariina auks parki kavandada.
Kadrioru pargiansambli sünniks peetakse 22. juulit 1718, mil Vene tsaari Peeter I käsul alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. „Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrgeaususe juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti,“ loeme 22. juuli 1718 sissekandest tsaar Peeter I välipäevikus.
Juubelipidustustega soovivad Kadrioru park, kunstimuuseum ja teised Kadriorus asuvad muuseumid juhtida tähelepanu Kadrioru ansambli ajaloole ja tänapäevale, selle tähendusele Eesti ja maailma kultuuriloo kontekstis ja meie kõigi igapäevases elus.