Fotomuuseumi galeriis SEEK saab vaadata loodusfoto teema-aasta raames põhjanaabritest kunstnike Ritva Kovalaineni ja Sanni Seppo näitust “Põhjatuule metsad”. Avasündmusele lisas pidulikkust legendaarse Soome akordionisti ja helilooja Kimmo Pohjoneni etteaste. Näitust toetavad Soome Instituut Eestis ja Artproof. 

Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo, Hariliku männi tuhat aastat, 2022

Linnastumispalavikus, energeetikaprobleemide kaoses ja lõputule konsumeerimisele orienteeritud eluviisis on mets saanud haiget nii meil kui ka mujal. Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo on kaameraga põhjalikult analüüsinud metsade muutumist ja olukorda Soomes. Kaasaegses fotokunsti võtmes visuaalne uurimus metsa olukorrast on fotokunstnike loodud metsatriloogia viimane osa. Triloogia kaks esimest osa olid “Puuinimesed” (1997), mis uuris Soome metsamütoloogiat, ja “Metsamajandusoperatsioonid” (2009), mis tõi välja kaasaegse metsanduse varjuküljed. 

Näituse fotod on jäädvustatud kaitsealadel. Vaid väike protsent Soome metsi on looduslikus, nö puutumatus olekus. Suurem osa Soome metsadest on intensiivse metsamajanduse tagajärjel muudetud põhjapanevalt täiesti teiseks, kui need oleksid loomulikuna. On arvukalt liike, mis ei suuda uutes tingimustes ellu jääda.

Looduslikud metsad on mitmekesised, elu säilitavad ruumid ja olekud. Eri liiki ja vanusega puud hoiavad koos bioloogilist mitmekesisust. Looduslikud metsad on biootilised kogukonnad, mille moodustavad tuhanded taimed, seened, loomad, algloomad ja bakterid. Looduslikule keskkonnale on omane tohutu liigiline mitmekesisus.

Metsades loob surma ja lagunemise olemasolu järjepidevust ja uut elu. Nähtused, mida me võime pidada hävitavaks, on tegelikult elutähtsad elu rohkuse ja selle lõputute tsüklite jaoks. Surnud puud on igas metsas kõige tähtsamad puud, kuid metsade elu rikastamiseks peavad nad kõigepealt suutma aeglaselt kasvada ja kaua elada.

Vana mets on oluline süsiniku reservuaar. Tänu oma vanusele ja suurusele suudavad vanad puud siduda oma elutsükli jooksul palju rohkem süsinikku kui noorelt raiutud puud majandusmetsas. Põhjapoolsed okasmetsad koguvad kasvupinnasesse oma suurimad süsinikuvarud.

Suurem osa näitusel olevatest fotodest on tehtud kaitsealadel Soome idapiiri lähedal Põhja-Karjalast Lapimaani. Mujal Soomes on looduslikust metsast säilinud vaid väikesed üksikud killud.

Näitus ärgitab ära tundma erinevust loodusmetsa ja majandusmetsa vahel – rääkima metsast eesliidetega, sest meie viis rääkida üldiselt ainult “metsast” ei lase meil näha metsalooduse tegelikku seisundit.

Näituse eksponeerimisaeg: 16.06.-31.10.2023

Ritva Kovalainen (1959) on fotokunstnik, kelle arvukates raamatutes, lühifilmides ja näitustel on teemaks eelkõige inimese suhe loodusega.

Sanni Seppo (1960) on fotokunstnik, kelle looming kõneleb inimeste kogukonna tegevusest oma õiguste kaitsmisel, nende suhtest loodusega ja habrastest unistustest omale ainuomases elus. Teda huvitavad ka võimalused fotograafia kaudu ühiskonda mõjutada ning ta on Poliitilise Fotograafia Festivali kunstiline juht Soomes. 

Näituse kuraator: Annika Haas

Rohkem infot: ja tel 56610694