5. novembrist 2020 kuni 11. jaanuarini 2021 on Fotomuuseumi projektiruumis külastamiseks avatud näitus “Kertin Vasser 2020”, mis peegeldab moefotograafina tuntud Vasseri kokkuvõtet viimase aasta töödest. Portreeaasta raames selgelt eristuvana esindab tema nägemus žanrist popkultuuri ja sotsiaalse foto elementidega põimingut.

Enda iseloomustamiseks ütleb Vasser lakooniliselt, et on fotograaf. Ei midagi muud. Tema loomingu kontekstis pole info sünniaastast ja läbitud koolidest või loetelu saavutustest üldse olulised. Tema looming ongi ta ise.

Näitus on kokku pandud visuaalse ja sisulise terviku ühtsuse printsiibist lähtuvalt. Vasser tegi valiku olemasoleva materjali põhjal, mis on loodud 2020. aasta jooksul. Näituse ülesehitusel on lihtne loogika. Kõik algab keskesel kohal asuvast pildist (portree Tommy Cashist), millest tekivad kontekstisisesed peegeldused teiste väljapanekul esitatud töödega. Kõigil esitatud fotodel on tervikus ühisosa. Lisaks visuaalsele ka sisuline. Märksõnad on kosmos, kukkumine, langus. Liialt detailset lahtiseletust Vasser ei anna, sest ta ei taha kujundlikult kitsendada seeria olemust vaataja jaoks. Igaühel on oma vaade. Kujutise kaudu käib mõtisklus selle üle, kas tegu on irooniaga või millegagi, mis on päriselt. Toimub mõtisklus reaalse ja illusoorse üle – kumb on päris. Vasser: “See, mis on kõige tähtsam, selle üle otsustab vaataja. Kui ta peab selleks kesksel positsioonil olevat fotot, siis see on tema valik. Mina ise näen pigem oma fotode vahelisi peegeldusi. Oma olemuselt võib mu fotograafia olla realistlik, kuid sisu mõttes meeldib käia piiri peal.” Midagi on tema visuaalses keeles väga tavalist, kuid vaataja tajub pigem unenäolisust.

Nüüdisaegne fotograafia on kohati muutunud pigem sõnakunstiks. Vastupidiselt trendile pole
Vasser sõna fänn. Talle on tähtis visuaalsus fotograafias. Foto võiks kõneleda ise. Vasser: “Tänapäeva fotokunst on omadega kreenis, tekstid on tihti tugevamad kui fotod. Mõtestamine on oluline, kuid peab olema tasakaal visuaalse ja sõnalise vahel. Kui töö ei kõneta, siis teksti ma selle juures ei loe. Uurin autori kohta rohkem, kui foto on visuaalselt mind paelunud.”

Vasseri loomingus on ülekaalus moefotograafia: “See on kommertsis kõige väljendusrikkam žanr. Moefotol on oma tööstusstandard olemas, kuid loominguliselt on siin alati mänguruumi. Mulle meeldib ka moefoto praktiline väljund – tema olemasolu täidab eesmärki. Neid on kellelgi vaja. Lisaks esteetiline pool – dekoratiivsus, on minu jaoks oluline. Kolmandaks sotsiaalne paradigma – moefotol on oma sihtgrupp, kellele ta on suunatud ja siin annab moefoto žanrina võimaluse kõnetada ühiskondlikke gruppe. Mõjutada väärtushinnanguid ning olla vajadusel kriitiline.”