November on hingedekuu. Laupäeval, 19. novembril kell 16.00 korraldab Tallinna Linnamuuseum Lühikese jala väravatornis (sissepääs Neitsitorni kaudu) väljapaistva tallinlanna elu tutvustava teemaõhtu.

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Lühikese jala väravatornis (sissepääs Neitsitorni kaudu) on eksponeeritud näitus „Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Tallinnas kahe ilmasõja vahel“.
Teemaõhtul räägib Vera Krõžanovskaja isikust ja tema seostest Eesti ja Tallinnaga ajaloolane Toomas Abiline. Maailma ühe esimese nais-fantaasiakirjaniku loomingut tutvustab ning tema romaanist „Vaarao ja prohvet“ räägib raamatu tõlkija ja kirjastaja Inga Raitar.

Laupäeval, 19. novembril kell 16.00
Pilet (6 €) osta Fientast

Venemaa ja kogu maailma üks esimesi nais-ulmekirjanikke, paljude ajaloolis-müstiliste romaanide autor Vera Krõžanovskaja-Rochester (1857–1924) väitis, et tema romaanid dikteeris talle 17. sajandil elanud inglise poeedi John Wilmoti ehk krahv Rochesteri vaim. Elu lõpuperiood möödus Vera Krõžanovskajal Tallinnas ning ta on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Vera Krõžanovskaja haritud sõjaväelasest isa, kindralmajor Ivan Antonovitš Krõžanovski oli vabamüürlane. Nende koduses raamatukogus leidus hulgaliselt esoteerilist, okultset ning mineviku saladusi puudutavat kirjavara, mida nõrga tervisega, kuid elava fantaasiaga tütarlaps juba lapsepõlves ohtralt luges.
Pärast isa traagilist surma asus vaesunud aadliperekond Peterburi, kus Vera õppis aadlineidudele mõeldud Katariina instituudis. Müstilise hingelaadiga neiu sai peagi tuntuks Peterburi okultismi ja spiritismiga tegelevates salongides, kus ta olevat ilmutanud erakordseid meediumivõimed. Vera seltskondlik positsioon tugevnes veelgi, kui ta abiellus tsaari kantselei kammerhärra ning parapsühholoogiliste uuringutega tegeleva Peterburi psüühiliste uuringute ühingu esimehe Sergei Valerjanovitš Semjonoviga.
1880. aastal siirdus Vera Krõžanovskaja koos tütrega Pariisi, kus võttis osa sealsete okultistlike ringide tegevusest. Ootamatult avaldus Pariisis tema kirjanikuanne, kui üksteise järel hakkasid valmima prantsuse keeles kirjutatud ajaloolis-müstilised romaanid, mis kogusid kiiresti populaarsust. Vera sõnutsi edastas talle romaanide tekstid salapärane krahv Rochesteri vaim ning raamatud valmisid automaatkirutamise käigus transiseisundis. Kirjanikuna kasutaski ta nime Krõžanovskaja-Rochester.
Kokku on Vera Krõžanovskaja-Rochester avaldanud üle 80 romaani ja novelli, mille tegevus toimub Vana-Egiptuses, Vana-Roomas, keskaja Euroopas või hoopiski tuleviks. Kahjuks pole paljud kirjaniku raamatud säilinud, Venemaal keelustati ta teosed peale revolutsiooni tema ülikriitilise suhtumise tõttu bolševike riigipöördesse
Tema ajalooliste romaanide detailitäpsus on üllatanud ka tunnustanud erialaspetsialiste. Prantsuse Teaduste Akadeemia autasustas Vera Krõžanovskajat romaani «Vana-Egiptuse raudne kantsler» eest tiitliga «Officier d’Académie» elegantse keele ja Egiptuse olustiku täpse kirjelduse eest.

Vera Krõžanovskaja-Rochesteri ulmeromaanides on käsitletud planeetidevahelisi rännakuid, teleportatsiooni, rännakuid ajas ja paralleelmaailmades, kloonimist, samuti planeet Maa kliima muutuse katastroofilisi tagajärgi.

Bolševistlik revolutsioon tõi traagilise pöörde ka Vera Krõžanovskaja ellu. Tema abikaasa vahistati ning hukati 1918. aastal Krestõ vanglas, ta ise põgenes koos tütar Tamaraga 1921. aastal Eestisse. 60ndates aastates aadlidaam elatas end Narvas füüsilist tööd tehes lauavabrikus Forest ning hiljem Tallinnas, kus püüdis edutult taaskirjastada oma romaane. Vera Krõžanovskaja viimane elukoht asus Tallinnas Mäekalda tänaval, kus ta suri süvenenud tuberkuloosi tagajärjel sügavas vaesuses 29. detsembril 1924. Tallinna linnavalitsus eraldas tasuta hauaplatsi Aleksander Nevski kalmistul ning tasus ka matusekulud.
Nõukogude perioodil jäid Vera Krõžanovskaja-Rochesteri teosed unustustehõlma nii Venemaal kui ka Euroopas, kus nad enne revolutsiooni olid ülipopulaarsed. 1990. aastatel hakati tema romaane taas tõlkima ja välja andma ning hauaplatsile Tallinnas on tee leidnud tema loomingu austajad.

Vera Krõžanovskaja-Rochesteri romaani „Vaarao Mernephtah“ (1888) tõlkis ja kirjastas 2022. aastal kirjanik ning iidsete tarkuste uurija Inga Raitar, see ilmus eesti keeles pealkirja all „Vaarao ja prohvet“.

Teemaõhtul räägib Vera Krõžanovskaja isikust ja tema seostest Eesti ja Tallinnaga ajaloolane Toomas Abiline, tema romaanist „Vaarao ja prohvet“ räägib raamatu tõlkija ja kirjastaja Inga Raitar. 

Sissepääs näitusele „Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Tallinnas kahe ilmasõja vahel“ Lühikese jala väravatornis Neitsitorni kaudu

Pilet (6 €) osta Fientast