Näitus jutustab fotode abil loo kunagise Heinaturu kujunemisest meie pealinna esindusväljakuks.

Harju värava taguste muldkindlustuste tasandamise järel 19. sajandi alguses jäi praeguse Vabaduse väljaku kohale tühi ala, kuhu sajandi keskel kujunes Heinaturg − plats, kus müüdi heinu ja õlgi, küttepuid, koduloomi ning linde. Esimese suure hoonena kerkis tulevase esindusväljaku äärde Jaani kirik (1862–1867); väljaku keskel oli avalik kaev, platsi lõunaküljel voorimeeste seisukoht.

Linna paraadväljak hakkas Heinaturust kujunema alates 1910. aastast, kui sinna rajati Peeter I ausammas Tallinna vene vägedele kapituleerumise 200. aastapäevaks. Senine porine turuväljak korrastati ning sillutati munakividega, siin hakkasid toimuma rongkäigud ning esindusüritused.

Väljakul on peetud Tsaari-Venemaale, Eesti Vabariigile ning erinevatele okupatsioonivõimudele olulisi paraade ja rahvakogunemisi. Kuid alati ei ole kõik, mis platsil toimunud, võimude poolt organiseeritud ja kontrollitud. Mõnikord on ka kodanikud saanud oma sõna sekka öelda. Näitusel eksponeeritud fotosid vaadates saab igaüks otsustada, kui palju vabadust on kümnendite vältel Vabaduse väljakul nähtud.