Näitus “Küüditatud” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis esitleb Läti-Leedu päritolu Ameerika kunstniku Krista Svalbonase uurimistööd ümberasustatute kodukogemusest.

Kunstnik Krista Svalbonas tutvustab ise oma uurimis- ja näituseprojekti, mis kasvas välja tema vanemate eluloo põhjal:

“Ideed kodust ja ümberasumisest on mind alati kõnetanud kui pagulastena Ameerika Ühendriikidesse saabunute last. Mu Lätis ja Leedus sündinud vanemad veetsid palju aastaid pärast teise maailmasõja lõppu ümberasustatute laagrites Saksamaal, enne kui neil lubati emigreeruda Ühendriikidesse. Selles töödeseerias võtsin eesmärgiks nende ajaloo taaselustamise ja mõtestamise.

Minu perekonna ümberasumine on osa oma kodust põgenema sunnitud rahvaste pikast ajaloost. Nende inimeste jaoks ähmastasid kodu mõistet poliitilised liikumised, mis ei olnud nende kontrolli all. Minu vanemate lapsepõlvekodud olid tsiviil- või sõjalise otstarbega isikupäratud ehitised, mida kasutati tuhandete sõjajärgsete põgenike majutamiseks. Nad kirjeldasid seda eluaset alati kui ajutist; ma ei oodanud kunagi, et näen neid hooneid ise. Kuid pärast intensiivseid uuringuid arhiivides õnnestus mul leida, külastada ja pildistada paljusid tegelikke ehitisi endiste põgenikelaagrite asukohtades Saksamaal.

Tänapäeval ei anna need hooned aimu sõjajärgsete põgenike rahutust elust – jäetud kodumaata, hirmutas ka teadmatus tuleviku ees. Et paremini mõista ja tunnetada nende raskusi, vaatasin ka arhiveeritud palvekirjade koopiaid, mille Balti põgenikud olid saatnud Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Ühendkuningriigi valitsustele. Lehekülg lehekülje järel paluvad nad toitu, voodipesu ja meditsiinitarbeid ning püüavad selgitada, milline kohutav saatus neid ootaks, kui nad Nõukogude Liitu tagasi saadetaks.

Ma ühendan need valusad kirjeldused fotodega põletusprotsessi kaudu, mis on kui kaja põgenike üle elatud sõjatraumadest. Koos pagulaste sõnadega moodustub neist siin tervikpilt. Laserlõiketehnikaga vormitud pitsitaolisest tekstist koosnevad hooned muutuvad neisse majutatud ebakindla ja hapra elu kujutisteks. See põiming on segu mu enda kogemusest ning minu vanemate ja nende põlvkonna tuhmuvatest mälestustest. Neist kihilistest tükkidest moodustub pusle, mida ma püüan kokku panna, enne kui see peaaegu unustatud ajalugu igaveseks kaob.

Koos laserlõikes piltide ja uurimistööga olen reisinud mööda Ameerika Ühendriike ja Kanadat, intervjueerides ja pildistades endisi põgenikke Balti riikidest, kes neis laagrites elasid. Praeguseks on intervjuusid kokku sadakond. Minu eesmärk on anda hääl sellele peaaegu unustatud ajaloole, mis kõneleb ka tänapäeva sunniviisilise rände mõjust. Kavas on avaldada need lood ja pildid ka raamatuna.”

Krista Svalbonas on St. Josephi Ülikooli fotograafiadotsent, kes elab ja töötab Philadelphias. Tal on bakalaureusekraad fotograafias ja magistrikraad interdistsiplinaarsetes uuringutes.

Tema loomingut on eksponeeritud mitmetel näitustel, sealhulgas Utah’ kaasaegse kunsti muuseumis, Spartanburgi kunstimuuseumis Lõuna-Carolinas, Howard Yezerski galeriis Bostonis, Klompchingi galeriis ja ISE kultuurifondis New Yorgis.Tema loomingut on kogunud Cesise kunstimuuseum Lätis, Woodmere’i kunstimuuseum Philadelphias, Greggi kunsti- ja disainimuuseum Põhja-Carolinas ning mitmed erakogud. Hiljutiste tunnustuste hulka kuuluvad muu hulgas Baumanise loomeprojektide toetus (2020), Rhonda Wilsoni auhind (2017), Puffini Fondi toetus (2016) ja Bemisi stipendium (2015).

2022. aastal on Krista Svalbonase isikunäitus, mis käsitleb sundrännet, eksponeeritud Kopenhaageni fotofestivalil ja Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Köki tornis.

Näitus Kiek in de Kökis on avatud kuni 23. septembrini.

Vaata ka: www.kristasvalbonas.com

Eichstatt 2. Laserlõige, pigmenttrükk 2018, 15×21 cm