2026. aasta kolm uut näitust
Tallinna rahvaste muuseumi konkursil
“Sinu muuseum – sinu näitus”

Ideekonkursi “Sinu muuseum – sinu näitus” tulemused on selgunud. Hääletustulemused olid uskumatult tasavägised ja konkursi tulemuseks sünnib aastal 2026 Tallinna rahvaste muuseumis kolm väga huvitavat ja eriilmelist näitust.

Maria Lindmäe, Aleksandra Ianchenko

Tallinna rahvaste muuseum kuulutas 2025. aastal välja ideekonkursi “Sinu muuseum – sinu näitus”, kus said osaleda kõik huvilised. Konkursile laekunud ideede seast valis Tallinna Linnamuuseumi žürii välja kuus projekti, millest kolm on kavas viia ellu juba 2026. aastal. Need kolm valiti välja avalikul veebihääletusel, kus said osaleda kõik soovijad. Hääletus kestis kuni 18. detsembrini 2025.

Suur tänu kõigile, kes osalesid ja hääletasid – teid oli kokku 1339 ja teie hääled kujundavad meie muuseumi tulevikku!

 

 

Kõige populaarsem projekt:
„Põimitud teekonnad”
Autorid: Maria Lindmäe, Aleksandra Ianchenko – 402 häält

Teisel kohal:
„Kodu uuel kodumaal: igapäevased esemed, erakordsed teekonnad – nigeerlaste lood kuuluvusest Tallinnas”
Autor: Uwa Obasi Odefa – 393 häält

Kolmandal kohal:
„Ristteed – kõik teed viisid Eestimaale. Vahepealsuse portaalid”
Autor: Ouddhena Eronigca Teern – 192 häält

 

Juba lähiajal, pärast kohtumist näitusemeeskondadega avaldame täpsema kava, kuidas ja millal väljavalitud ideed muuseumis ellu ärkavad.

 

 

Kuus finaalvaliku näituseprojekti osaluskonkursil “Sinu muuseum – sinu näitus”

 

Annela Samuel “Kodu, mis tuli kaasa”

Näitus “Kodu, mis tuli kaasa“ paotab ukse Tallinnas elavate eri rahvusest inimeste kodudesse, kuhu on kaasa rännanud killukesed nende elanike kultuurist ja mälestustest. Fotod ja väikesed perekonnaekspositsioonid jutustavad lugusid kodudest, mis on ühtaegu kaasaskantavad ja samas ka uuesti loodavad. Näitus aitab mõista ja kogeda Tallinnas elavate rahvaste mitmekesisust, tuues külastajani kodused kultuuriruumid, kuhu muidu enamasti ei satuta.

 

Jorge Eduardo de la Brena Rodriguez “Elav mälu: hingede pühitsemine” 

See näitus ühendab värvika Mehhiko surnutepäeva ja vaikse Eesti hingedeaja, et uurida, kuidas eri kultuurid oma esivanemaid austavad. Külastajad saavad avastada Mehhiko Ofrenda (altari) ajalugu ning võrrelda seda põhjamaiselt vaoshoitud, kuid sügavate kommetega. Selle dialoogi kaudu avaneb mälestuste ja armastuse universaalne teekond, mis meid kõiki ühendab. 

 

Maria Lindmäe, Aleksandra Ianchenko “Põimitud teekonnad”

Naiste igapäevane liikuvus linnades kätkeb endas keerukaid rütme, teekondi ja hoolt. Ometi jõuavad nende lood avalikkuseni harva. Näitus toob need teekonnad esile plakatite, illustratsioonide, fotode ja videote kaudu, mis põhinevad igapäevaste ühistranspordi kasutajate, jalgratturite ja trammijuhtide kogemustel linnades nagu Tallinn ja Porto. Eri vanuses külastajad saavad uurida, kuidas naised linnaruumis liiguvad ja aitavad linna liikumises hoida. Näitus pakub mängulist ja silmiavavat vaadet soo ja liikuvuse ristumiskohtadele, põimides kaasaegseid lugusid muuseumi eksponaatide ja arhiivimaterjalidega.

 

Marina Pavljuk “Kuni asjad meid mäletavad” 

Näitus on kujunenud autori isiklikust loost ja tema uurimusest perekonnaarhiivist, kus paneelkorteri igapäevaseid esemeid on käsitletud mälestuste kandjate ja sidemena lahkunud sugulastega. „Kuni asjad meid mäletavad” uurib koduga seotud mälestusi: kuidas kodutunne tekib asjade, lõhnade ja argiste rituaalide kaudu ning mis juhtub selle tundega, kui inimesi, kes täitsid ruumi armastuse ja soojusega, enam ei ole. Näituse autor kutsub vaatajaid üles koos selle üle järele mõtlema ja meenutama oma koduseid mälestusesemeid.

 

Ouddhena Eronigca Teern  “Ristteed – kõik teed viisid Eestimaale. Vahepealsuse portaalid”

Näituse eesmärk on taastada „vahepealsuse portaalid“, mida sisserännanud naised Eestis tunnetavad ja sürrealistlikult kogevad.

See aus ja otsekohene näitus soovib jagada tõelisi, filtreerimata ja tooreid rändelugusid, mis räägivad tundmatusse astumisest, hirmudega silmitsi seismisest, väljakutsetest ülesaamisest ja ühiskonda sulandumisest, et tekitada uuel kodumaal kuuluvustunne.

Külastajad on kutsutud liikuma läbi ajutiste „portaalide”, millest igaüks näitab reaalsust, kuidas sisserännanud naised Eestis elavad, kohanevad ja loovad kodu. Vaadatakse emamaalt kaasa toodud argiseid esemeid, mis toovad lohutust, isiklikke märkmeid päevikusissekannetest, märke nende esimesest sisenemisest Eestisse, nt lennupiletid… ning lühikesi videomonolooge, milles naised räägivad, miks nad on Eesti oma koduks valinud ja millised väljakutsed nad on ületanud. 

Näituse intiimne iseloom on mõeldud rahuldama avalikkuse uudishimu ja loodetavasti aitab privaatse elusfääri avalikustamine kaasa empaatia, kultuurilise sallivuse ja mõistmise loomisele. 

 

Uwa Obasi Odefa „Kodu uuel kodumaal: igapäevased esemed, erakordsed teekonnad – nigeerlaste lood kuuluvusest Tallinnas” 

Näitus tutvustab Tallinnas elavate nigeerlaste igapäevaseid esemeid, fotosid ja kogukonna materjale. Väljapanek avab, kuidas kultuurilised harjumused, sotsiaalsed võrgustikud ja praktilised rutiinid säilivad või kohanevad pärast ümberasumist. Nigeeriast kaasa toodu on eksponeeritud koos eesti esemete ja kogemustega, mis on seotud kohanemisega eluga Eestis. Koos annavad need hea ülevaate, kuidas üks kogukond loob uues keskkonnas tuttavlikkust ja järjepidevust.