Pikk 29a elumaja arhitektuur on muutunud läbi sajandite, põimides sellega kultuurilugu ja majaga seotud isikuid.

Pealtnäha on Tallinna vanalinna majad kõik üsna sarnased. Hoolimata sellest on nende ajalugu, neis toimunu ja nende omanike saatused siiski väga erinevad. 

Tallinna rahvaste muuseum asub vanas kaupmehemajas. Pikk tänav oli keskajal üks linna kaubanduse tuiksooni. Majas on säilinud hulk ajaloolisi detaile, alustades fassaadist ja lõpetades teise korruse võlvlae ja seinamaalingutega. Hoonet on mitu korda ümber ehitatud, kuid selle keskaegset planeeringut võib aimata tänini.

Tähelepanuväärsed on olnud ka maja omanikud. Ajaga on selle peremehed vahetunud, muutumatu on olnud vaid see, et nad kõik olid rikkad ja tähtsad kodanikud. Ühena mõjukamatest võib nimetada von Nottbecki perekonda. Just nende käest rentis tollal juba tunnustatud portretistiks kujunenud Ants Laikmaa ruume maja teisel korrusel. Aastal 1903 avas ta siin oma ateljeekooli, millest sai pöördeline ettevõtmine Eesti kunsti- ja kultuuriloos.  

Hoone arhitektuurseid detaile ja arhiivmaterjale uuris Eduard Paul Kohlhof.

Laikmaa ateljeekool ühendas erineva päriolu ja staatusega kunstihuvilisi, kes muus olukorras vaevalt ühist keelt oleksid leidnud. Laikmaa juhendamise all on üheskoos kunsti õppinud baltisaksa preilid ning vene ja eesti päritolu noored. Nottbecki maja hoovist on säilinud pilte, kus Laikmaa poseerib mustlaste seas ning mustlashetman on äratuntav samal perioodil valminud pastellmaalil.

Ants Laikmaa atejeekooli algusajast on kirjutanud Liis Pählapuu.