Kolmapäeval, 18. detsembril kell 17.30 algaval teemaõhtul Tallinna rahvaste muuseumis (Pikk tänav 29A) räägitakse maailma ühest esimesest nais-ulmekirjanikust ning paljude ajaloolis-müstiliste romaanide autorist Vera Krõžanovskaja-Rochesterist (1857–1924). Elu lõpuperiood möödus Vera Krõžanovskajal Tallinnas ning ta on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. 29. detsembril 2024 möödub Vera Krõžanovskaja surmast 100 aastat.

Teemaõhtul osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga.
Osta pilet

Vera Krõžanovskaja haritud sõjaväelasest isa, kindralmajor Ivan Antonovitš Krõžanovski oli vabamüürlane ning nende koduses raamatukogus leidus hulgaliselt esoteerilist, okultset ning mineviku saladusi puudutavat kirjavara, mida nõrga tervisega, kuid elava fantaasiaga tütarlaps juba lapsepõlves ohtralt luges.
Pärast isa traagilist surma asus vaesunud aadliperekond Peterburi, kus Vera õppis aadlineidude Katariina instituudis. Müstilise hingelaadiga neiu sai peagi tuntuks Peterburi okultismi ja spiritismiga tegelevates salongides, kus ta olevat ilmutanud erakordseid meediumivõimed. Vera seltskondlik positsioon tugevnes veelgi, kui ta abiellus tsaari kantselei kammerhärra ning parapsühholoogiliste uuringutega tegeleva Peterburi Psüühiliste Uuringute Ühingu esimehe Sergei Valerjanovitš Semjonoviga.
1880. aastal siirdus Vera Krõžanovskaja koos tütrega Pariisi, kus võttis osa sealsete okultistlike ringide tegevusest. Ootamatult avaldus Pariisis tema kirjanikuanne, kui üksteise järel hakkasid valmima prantsuse keeles kirjutatud ajaloolis-müstilised romaanid, mis kogusid kiiresti populaarsust. Vera sõnutsi edastas talle romaanide tekstid salapärane krahv Rochesteri vaim ning raamatud valmisid automaatkirutamise käigus transi seisundis. Kirjanikuna kasutaski ta nime Krõžanovskaja-Rochester.
Kokku on Vera Krõžanovskaja-Rochester avaldanud üle 80 romaani ja novelli, mille tegevus toimub Vana-Egiptuses, Vana-Roomas, keskaja Euroopas või hoopiski tuleviks. Kahjuks pole paljud kirjaniku raamatud säilinud, Venemaal keelustati ta teosed peale revolutsiooni tema ülikriitilise suhtumise tõttu bolševike riigipöördesse.
Tema ajalooliste romaanide detailitäpsus on üllatanud ka tunnustanud erialaspetsialiste. Prantsuse Teaduste Akadeemia autasustas Vera Krõžanovskajat romaani «Vana-Egiptuse raudne kantsler» eest tiitliga «Officier d’Académie» elegantse keele ja Egiptuse olustiku täpse kirjelduse eest.

Vera Krõžanovskaja-Rochesteri ulmeromaanides on käsitletud planeetide vahelisi rännakuid, teleportatsiooni, rännakuid ajas ja paralleelmaailmades, kloonimist, samuti planeet Maa kliima muutuste katastroofilisi tagajärgi.

Vera Krõžanovkaja-Rochesteri romaanid olid tema eluajal vägagi populaarsed, Venemaa esimesed ulmefilmid vändati 1917. aastal just Krõžanovskaja romaanide „Kobra Kapella“ ja „Soo lill“ põhjal.
Mihhail Bulgakov kasutas tema romaani „Pimeduse kuningriigis“ (1914) motiive oma romaanis „Meister ja Margarita“.
Bolševistlik revolutsioon tõi traagilise pöörde ka Vera Krõžanovskaja ellu, tema abikaasa vahistati ning hukati 1918. aastal Krestõ vanglas, ta ise põgenes koos tütar Tamaraga 1921. aastal Eestisse. 6ondates aastates aadlidaam elatas end Narvas füüsilist tööd tehes lauavabrikus Forest ning hiljem Tallinnas, kus püüdis edutult taaskirjastada oma romaane. Vera Krõžanovskaja viimane elukoht asus Tallinnas Mäekalda tänaval, kus ta suri süvenenud tuberkuloosi tagajärjel sügavas vaesuses 29. detsembril 1924. Tallinna linnavalitsus eraldas tasuta hauaplatsi Aleksander Nevski kalmistul ning tasus ka matusekulud.
Nõukogude perioodil jäid Vera Krõžanovskaja-Rochesteri teosed unustustehõlma nii Venemaal kui ka Euroopas, kus nad enne revolutsiooni olid ülipopulaarsed. 1990. aastatel hakati tema romaane taas tõlkima ja välja andma ning hauaplatsile Tallinnas on tee leidnud tema loomingu austajad.

Teemaõhtul räägib Vera Krõžanovskaja isikust, tema seostest Eesti ja Tallinnaga ajaloolane Toomas Abiline. Kirjaniku romaanist „Vaarao Merneptah“ (e.k. „Vaarao ja prohvet“) ning loomingulisest meetodist räägib kirjanik ja tõlkija Inga Raitar.

Loe keerulise saatusega kirjaniku elukäigust ja loometeest ka lähemalt Toomas Abilise artiklist Tallinna Linnamuuseumi ajaveebist.