Tallinna vene muuseumi aastanäitus tutvustab vene trükisõna arengut kohalikus kontekstis.

Употребительнейший в государстве язык необходимо каждому гражданину знать должно“ – just nii oli esimese Tallinnas trükitud venekeelse raamatu pealkiri. Alates kevadest ongi Tallinna Linnamuuseumi osakonnas Tallinna Vene Muuseum avatud aastanäitus „Vene trükisõna Tallinnas“, kus saab tutvuda mitmete Tallinnas ilmunud venekeelsete trükistega. Eesmärk on tutvustada külastajale venekeelse trükisõna ajalugu Tallinnas alates 19. sajandi algusest kuni 1940. aastani.
Käsitletakse ka olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse ühiskonnas, mis mõjutasid vene trükisõna Tallinnas konkreetsetel ajastutel ning vene trükisõna üldises kontekstis.
Tähelepanuta ei jää ka murrangulised vene kirjakeele reformid 1708. aastal ja 1918. aastal, mille tulemusel on vene kirjakeel muutunud selliseks nagu ta praegu on. Peeter I läbi viidud uuenduste hulka kuulus ka kultuuri reform, mille üheks osaks oligi aastatel 1708–1710 läbiviidud kirjakeele reform. Kirikuslaavi kirjakeel, mis oli liiga keeruline, ega vastanud kaasaja muutunud vajadustele, asendus uue nn ilmaliku kirjaga. Viimane jälgis ladina kirja eeskuju ning kirillitsa omandas euroopalikud vormid. Peeter I uuendatud tähestik kehtis 1918. aastani, kui toimus teine oluline murrang vene kirjas. Need momendid on jälgitavad ka näitusele, kuna eksponeerimisele tulev kirjalik materjal on nii kirikuslaavi kirjas, Peeter I uuendatud kirjas kui ka uues 20. sajandi kirjas.
Eriline koht näitusel on Aleksander Borissovi erakollektsiooni kuuluvatel rariteetidel, mis moodustavad suure enamuse eksponeerimisele tulevast kirjalikust materjalist. Nende seas raamatud, brošüürid, ajakirjad, kataloogid, ajalehed, graafika jpm, mis trükiti Tallinnas ja osaliselt Tartus, hõlmates vahemikku alates 1810. aastast kuni 1940. aastani.

< tagasi