Uudised
De visu
Pavel Makarov: Ajastu suurkujud
Tuntud telesaatejuhi, kirjaniku ja ajakirjaniku Pavel Makarovi 55ndaks sünnipäevaks avatud näitus De visu (Kui pealtnägija) on pühendatud XX sajandi inimestele, kelle elu on andnud sära ajastu ilmele. Pavel Makarovi imeline intervjueerimisoskus, aga ka sajad tema arhiivist pärit haruldased kino- ja fotodokumendid, rariteetsed raamatud ja autogrammid võimaldavad näitusekülastajatele tagasivaadet möödunud aegade sündmustele tuntud näitlejate ja režissööride, poliitikute ja sportlaste, kirjanike ning kunstnike pilgu läbi. Samuti ka lähemalt tutvuda meie ajastu kuulsustega.
Näitus on avatud Peeter I Majamuuseumis 28. detsembrist 2011 kuni 27. veebruarini 2012.
MUUSEUM ON SULETUD!
Lugupeetud külastajad!
Muuseum on suletud seoses remondiga ajavahemikul 18.11.2011. – 01.12. 2011.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast
JÕULUD PEETER I MAJAMUUSEUMIS!
Kallid lasteaiaõpetajad, klassijuhatajad, huvijuhid ja aineõpetajad (ajalugu, vene keel ja kirjandus, kunst)!
Ootame Teid ja teie kasvandike jõuluprogrammidest osa võtma.
Registreerimine jõuluteemalistele haridusprogrammide algab 2. novembril.
Jõuluteemalised programmid toimuvad 30.11.2011. – 15.01.2012.a.
NB! Kui soovite tulle esmapäeval või teisipäeval, siis palun arvestada, et nendel päevadel on muuseum suletud. S.t. et võtame rühmad vastu tingimusel, et järjest tuleb 2 – 3 rühma.
Pöörame Teie tähelepanu, et lasteaiale ja algkoolile mõeldud jõuluprogrammi tutvustuse lugemiseks tuleb minna „Programmid” ja valida „Jõulumuinasjutt väikestele”.
Selleks, et lugeda vanematele koolilastele mõeldud jõuluprogrammi üldkirjeldust, tuleb minna „Programmid” ja valida „Jõulud koolilastele”.
Kohtumiseni Peeter I majamuuseumis!
Kadrioru suveõhtu 2011
Tallinna Linnamuuseumi Kadriorus paiknevad E. Vilde, A. H. Tammsaare, Peeter I ja Miia-Milla-Manda muuseumid kutsuvad 18. juunil ühisüritusele
“Kadrioru suveõhtu. SUURMEESTE NAISED ”Saage tuttavaks Linda Vilde, Käthe Hanseni ja Katariina I-se intrigeerivate ja huvitavate isiksustega! Mis muutis erakordseks Linda ja Eduard Vilde abielu? Kas Käthe oli Anton Hansen-Tammsaare muusa või muretekitaja? Mida me teame sellest lihtsast tüdrukust, kellest sai keisrinna Katarina I? Kutsume lähemat tutvust sobitama naistega, kes veetsid oma elu suurmeeste kõrval. Millised on legendid ja missugune on tegelikkus? Muuseum Miia-Milla-Mandas on aga fookuses Ema. Kas mitte ema ei ole kõikide, nii suurte kui väikeste meeste elus tähtsaim naine?
Külastajad saavad osaleda mitmetes töötubades, loengutel, näitustel, ajastufoto stuudios ja õhtusel kontserdil.
Muuseumid on priipääsmega avatud 12.00-23.00, Muuseum Miia-Milla-Manda soodushinnaga 12.00-21.00. Kava leiad siit→ SUURMEESTE NAISED
Tallinna Keskraamatukogu Kadriorus (Koidula 12A) osaleb samuti oma kavaga!
Kadrioru raamatukogu asub Tammsaare majas!
Raamatukogu on tähtsa päeva puhul avatud 10.00-22.00.
Kell 15.00 „ JÄNES JULGEPÜKS„ – Lully ja Harry Gustavsoni pereteatri nukuetendus (etendus on tasuta)
Kell 18.00 VABA MIKROFON – Kevadised luuletuuled Kadrioru kohal. Esita omaloomingut või lemmikluulet. Käepärast valik luuleraamatuid. Võib-olla saab just siit alguse Sinu luuletaja- või näitlejakarjäär…
Päevakohased raamatuväljapanekud. Rohkem infot saab koduleheküljelt
Kontsert „Võluflööt“
15. mail- Tallinna päev
Kontsert „Võluflööt.“
Algusega kell 12.00.
Esineb Karjamaa Gümnaasiumi õpilaste plokkflöödiansambel.
Juhendaja Inna Müür.
Kavas on katkendid J.S. Bachi, W.A. Mozarti ja A.Vivaldi teostest; tuntud inglise, vene ja prantsuse rahvaviisid ning lastelaulud.
Sissepääs muuseumipiletiga.
Muuseumiöö 2011
14. mail toimub taas MUUSEUMIÖÖ
Eesti muuseumiöö on osa üle-euroopalisest muuseumiööst, mida korraldatakse juba seitsmendat korda. Tänavuse muuseumiöö deviis on “ÖÖS ON AARDED!”
Muuseum on avatud 15.00 – 23.00. Tasuta avatud 18.00–23.00
Iga majamuuseum on aare.
Igal täistunnil on ekskursioon soovijatele (vähemalt 10 inimest, ekskursiooni läbiviimise keel sõltub rühma koosseisust).
Saalides on muuseumitöötajad, kes jagavad seletusi Peeter I majamuuseumi aarete kohta.
Vabandame ette, et majamuuseumi mahub kõige rohkem 60 inimest korraga.
Rohkem info vt. SIIT
http://nuitdesmusees.culture.fr/
Jazzkaar 2011. Jalutuskäigud Kadriorus.
Tänu koostööle “Jazzkaar 2011″ meeskonnaga toimus Peeter I majamuuseumi elutoas üks äärmiselt huvitav jazzmuusika kammerkontsert.
23. aprillil kell 16.00 oli meie muuseum akordionihelide päralt.
Jaak Lutsoja tegi improviseeriva maailmarännaku läbi paljude stiilide. Tema duopartner oli bassist Tanel Liiberg.
Saal sai täis. Meel oli hea.
Täname südamest nii muusikuid, kui ka publikut!
Kontserdi fotod vt siit. Ja Jazzkaar 2011 koduleheküljelt!
Näitus: A.Puśkin “Vaskratsanik. Peterburi jutustus”
Alates 9. veebruarist on avatud näitus
“Aleksandr Puśkin. “Vaskratsanik. Peterburi jutustus”.
Näitus on pühendatud raamatule, mille avaldas kirjastus Eesti Raamat 1972.a.
Puśkini teose „Vaskratsanik“ on tõlkinud eesti keelde armastatud luuletaja Betti Alver ning on illustreeritud Vladislav Staniśevski ofortidega.
Kunstnik pälvis NSVL Riikliku preemia.
Raamatu ilmumisega eesti keeles on seotud mitu põnevat fakti.
Näituse idee autor on Viktor Lanberg, Peeter I majamuuseumi kuraator.
Jääb avatuks kuni 06. juuni 2011.a
AUTOGRAAF JA ISIKSUS
Näitus muuseumis Kiek in de Kök
25. jaanuar – 5. juuni 2011
„Ihr naht Euch wieder schwankenden Gestallten,
Die früh sich einst den trüben Blick gezeigt…“
Goethe.
„Taas vabisevad kujud, liginete,
kes seisnud selgimata pilgu eel.
Kas manate maailmu veel mu ette,
kas muistne unistus mind paelub veel…“
Goethe.„Kuna sisevaatlus on mulle tingimata vajalik, siis suurte inimeste olemus avaneb mulle lausa maagilisel moel läbi nende käekirja, säilinud käsikirjade. “ Goethe. Tõepoolest ärkavad käekirjades ellu ajaloolised sündmused, nimed omandavad elava sisu. Sel moel tunneme ära suurte inimeste tundeilma ja tegevusruumi. Läbi kirjapandu on nende ideed, mõistmised, teod ja teosed mõjutamas ka meid, tänapäeva inimesi.
Käesoleval näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.
Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale on pärit Eesti Sõjamuuseumist. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.
Käekirja on alati peetud üheks tõepäraseimaks tunnistuseks, mille kuulsad isikud on endast järeletulevatele põlvedele jätnud. Käekiri on aidanud lahendada nii mõnegi ajaloolise mõistatuse. Käekiri paljastab inimhinge kujul, mis ei allu enam tahtele ega teesklusele.
Näituse koostaja – Viktor Lanberg, Peeter I majamuuseumi kuraator
Kunstnik-kujundajad – Anne Järvpõld, Lilian Juhkam
Visuaal-tehnika – Mihhail Rozhdestvenski
Tehniline kujundaja – Jaan Märss
Keeletoimetajad – Kairi Toomet, Viktor Lanberg, Irene Lään, Peter Nickel, Matthias Burghardt, Elo Jakobi, Olga Kala, Aleksander Savtšenkov.











