Kogukondlik kokandusõhtu Kalamaja muuseumi köögis.

Miiamilla miniaed.

Kaks Tallinna Linnamuuseumi filiaali – Kalamaja muuseum ja Lastemuuseum Miiamilla – pälvisid rohelise muuseumi tunnustuse.

Kalamaja muuseum, mis võitis äsja Silletto auhinna kui Euroopa parim kogukonnamuuseum, ning Miiamilla lastemuuseum, mille rohetegevused juba ammu külastajate usalduse pälvinud, on kumbki astunud sammukese maailma parandamise ja keskkonna säästmise suunas. Nüüdsest kuuluvad nad esikümnesse, kes saanud rohelise muuseumi sertifikaadi. Lähemalt saab rohelise muuseumi süstemist lugeda ajakirjast Muuseum.

Tallinna Linnamuuseumis rohelise muuseumi teemat vedanud kommunikatsiooni- ja arendusosakonna juhataja Katrin Lageresti sõnul oli protsess mitmekülgne: “Tallinna Linnamuuseumi kõik seitse filiaali on juba aastaid panustanud keskkonnahoidu ja -haridusse. Nimelt on kõigis neis keskkonnahoidu teadvustavad haridusprogrammid. Lisaks on taaskasutus ja olemasolevate vahendite ärakasutamine meie töötajatele loomulik, mitte uus käitumismuster. Meie töögrupi suurim väljakutse oli tegevuste kaardistamine, alusdokumentide loomine ja eesmärkide sõnastamine.”

Juuli alguses antigi Kalamaja muuseumile ja Miiamilla lastemuuseumile üle rohelise muuseumi tunnistus. Nii Kalamaja muuseum kui ka Miiamilla lastemuuseum näevad rohelise muuseumi märgist loomuliku jätkuna juba alustatud tegevustele. Olulise osana nähakse kogukonna ja külastajate kaasamist. Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse assistent ja rohelise muuseumi audiitor Kertu Uiboleht toob välja, et moodustatud on ka keskkonnateadliku linnamuuseumi töögrupp, kuhu kuuluvad esindajad igast filiaalist. Ta lisab, et muuseumide vaheline koostöö tuleb kindlasti rohelise muuseumi põhimõtete kasutusele võtmisel kasuks, kuna pakub võimalust arutada ideid ja tegevusi.

Lagerest näeb, et kuigi rohelise muuseumi mõttes on kõik muuseumid ühel tasemel, on suurim kitsaskoht vanade majade energiatõhusus. Sellegipoolest loodab ta, et järgmiseks võiks rohelise muuseumi märgise pälvida Kiek in de Köki kindlustustemuuseum ja Fotomuuseum.

Nii Kalamaja muuseumi kui ka Miiamilla lastemuuseumi tegevus on olnud viimastel aastatel väga dünaamiline ja täis uuendusi nii muuseumimajas kui neid ümbritsevates aedades. Kertu Uiboleht leiab, et muuseumide suurim tugevus on koostöö sidus- ja sihtrühmadega. Samuti paistsid mõlemad muuseumid talle silma põneva aiakasutusega.

Just läbi aia plaanivadki Kalamaja muuseumi töötajad roheteemadega kogukonnani jõuda. “Kalamaja muuseumile on kogukonnamuuseumina oluline keskkonna säästmine ja hoidmine – näiteks on meil kõigile avatud õppeaed ja kasvuhoone ning muuseumi köögis kasutame kokandusõhtutel ka oma aia saaki ja muuseumiköögis pakutav tee on tehtud kogukonnaliikmete korjatud pärnaõitest, melissist või piparmündist. Meie aia saadused lähevad ka Kalamaja inimeste pannile ja salatisse. Suured asjad algavad pisikestest sammudest,” on Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi uhke.

Ka Miiamilla lastemuuseumis on õppeaed ja tegevused selles tähelepanuväärt, pooleli on veel aiateemalise eksponaadi arendamine, milles loodetakse kasutada ka seenioride teadmisi aiapidamisest. Selle kõrvalt soovitakse tähelepanu juhtida veelgi enam tarbimiskultuurile.

“Lastemuuseumina on meie soov luua ja kujundada maailma, kus nii praegustel kui ka tulevastel lastel oleks hea elada. Lapse esimese muuseumikogemusena on meie ülesanne suunata läbi mängu saada teadlikumaks ümbritsevast keskkonnast. Muuseumis on näiteks heade sõnumite reklaamsein, mis kutsub üles meie ühist maailma hoidma, ja keskkonnakera, kus lapse hääl räägib asjadega ülekuhjatud planeedist. See paneb ka mõne suurema külastaja mõtlema rohelisemate valikute üle,” usub lastemuuseum Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos. “Ka meie ekspositsioonivalik on keskkonnateadlik nii teemade kui ka materjalivalikute osas.”

Kuidas saada roheliseks? 

Tegemist on lihtsa keskkonnajuhtimise süsteemiga, tutvustab Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsioon. Ühtses võrreldavas süsteemis on muuseumidel lihtsam hinnata ja vähendada oma keskkonnamõju ning kestlikult tegutseda. Kindlate põhimõtete järgimisega saab muuseum tõendada oma keskkonnateadlikkust ja tegevuse vastavust neile põhimõtetele. Roheluse tõendamiseks ei piisa muuseumidel üksnes sel teemal kaasarääkimisest, ehkki mõtteviisi tutvustamisel ning keskkonnateadlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete jagamisel on muuseumil suured võimalused.

Nendele põhimõtetele peaks vastama kõik muuseumi tegevused, alates muuseumihoone ja kogude haldamisest, töötajate ja huvirühmade kaasamisest kuni näituste, sündmuste, muuseumihariduse korraldamise ja sotsiaalse vastutuse teemadeni. 

Oluline koht on kogu muuseumitegevuse analüüsil: kas hooned ja hoidlad ning näituseloome on korraldatud säästlikult ja välditakse tarbetuid kulutusi energiale, materjalidele ja korralduslikule tegevusele? Kas jäätmemajandus, veekasutus jm argitoimingud on asjakohase kontrolli all? Need ja veel mitmed küsimused on vaja läbi mõelda ja lahendada kas muuseumis iseseisvalt või konsultandi abiga. Rohelise muuseumina tegutseda võivad kõik muuseumid, sõltumata suurusest või valdkonnast. 

Rohelise muuseumi süsteemi on välja töötanud Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskus koos Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomiteega. Rohelise muuseumi süsteemi haldab ja tunnistusi annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Rohelise muuseumi tunnistused andis üle Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Ellen Kaasik. Miiamilla nimel võttis sertifikaadi vastu Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger.

Ellen Kaasikult võttis rohelise muuseumi tunnistuse vastu ka Kalamaja muuseumi õppedisainer Tuuli Silber.

SEI Tallinna rohe- ja ringmajanduse üksuse assistent ja rohelise muuseumi audiitor Kertu Uiboleht, millega paistavad Kalamaja ja Miiamilla muuseumid kestlikkuse osas silma?

Mõlemad muuseumid on Tallinna Linnamuuseumi filiaalid ja seega on rohelise muuseumi süsteemi juhtimine ja töötajate kaasamine ühtselt korraldatud. Samas oli muuseumide ülevaatusel rõõm näha, et Kalamaja muuseum ja Miiamilla lastemuuseum kasutavad rohelisi põhimõtteid mõlemad omanäoliselt.

Nii Kalamaja muuseumis kui ka Miiamillas on näitused välja töötatud tihedas koostöös muuseumi külastajate ja kohaliku kogukonnaga. Kui Kalamaja muuseum on kogunud kohalikelt elanikelt nii esemeid kui ka lugusid, siis Miiamillas on pea igas ekspositsiooni osas arvesse võetud laste arvamusi ja ideid. Tänavu tunnustati Kalamaja muuseumi kogukonna osaluse ja kaasamise eest ka Euroopa muuseumide maineka aastaauhinnaga Silletto.

Miiamilla lastemuuseum paistab silma külastajate keskkonnateadlikkuse aktiivse edendamisega. Muuseumi õppeaias saab tahvlitelt lugeda põnevaid fakte kompostimisest, putukatest ja loodushoiust. Samuti saavad lapsed ise trummelkomposter Krõlli keerutada ja mänguliselt komposti valmimisele kaasa aidata. Kalamaja muuseumis on häid näiteid igapäevasest keskkonnahoiust. Näiteks kasvatatakse kasvuhoones muuseumi ja kogukonna jaoks köögivilju, kohvi asemel pakutakse külalistele pärnaõieteed ning muuseumipoes müüakse Eesti ja Kalamaja tootjate meeneid.

Kalamaja muuseum

Mis oli rohelise muuseumi teema juures kõige…
… olulisem?
Näidata eeskuju ja olla eeskujuks.
… keerulisem?
Siduvad hanked, mis ei ole paindlikud.
… kergem, iseenesestmõistetavam?
Roheline aed.
… ootamatum?
Vihmavee kogumise kollektor.
… võimatumana tunduv?
Polegi – kui tahta, on kõik võimalik! Kalamajas oleme seda eeskuju näidanud ja saanud Euroopa parimateks.
Mis on veel pooleli?
Rohelise muuseumi märgis on alles esimene samm, jätkame ja arendame oma rohetegevusi edasi.
Kuidas selle kogemusega edasi lähete, kuidas jagate teadmisi oma külastajate/kogukonnaga?
Kogukond ise panustab muuseumi rohelisusesse: lapsed näiteks kastavad aeda, kevadel külvavad seemneid, kasvatavad taimi jne.

Miiamilla lastemuuseum

Mis oli rohelise muuseumi teema juures kõige…
… olulisem?
Näha suurt maailmapilti ja tegutseda oma sõnade järgi.
… keerulisem?
Eeldus, et kõik teised teevad nagu sina ning mugavus- või ajakriitilised valikud võivad üle kaaluda säästvad valikud.
… kergem, iseenesestmõistetavam?
Sorteerimine, Miiamilla miniaed.
… ootamatum?
Teiste prügi ülesorteerimine.
… võimatumana tunduv?
Päiksepaneelid katusele.
Mis on veel pooleli? 
Laste kaasamise uute keskkonnateemaliste programmide loomesse, seenioride oskuste kaasamine aiateemalise eksponaadi arendamisse.
Kuidas selle kogemusega edasi lähete, kuidas jagate teadmisi oma külastajate/kogukonnaga?
Miiamillale on keskkonda säästvad valikud täiesti loomulikud ja esmased valikud, mida soovime jagada ja teadvustada läbi lihtsate praktiliste tegevuste, nagu kraanivee joomine, prügi sorteerimine, esemete ja materjalide taaskasutus.