Tallinna Linnamuuseumi Toimetised nr 3 (2024). Uurimusi Tallinna ajaloost“ avab akadeemiliste uurimuste kaudu süvendatult Tallinna ajalugu ja Tallinna Linnamuuseumi esemelist pärandit.

Tallinna Linnamuuseumi Toimetised nr 3, alapealkirjaga „Uurimusi Tallinna ajaloost“, on järg 2019. aastal uuendatud artiklikogumiku sarjale, mille seekordne varia-number jaguneb kolme teema vahel: arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur.

Selle numbri uus rubriik on „Persoon“, milles muuseumi raamatu- ja arhiivkogu hoidja Lauri Frei artikkel kajastab Tallinna Linnamuuseumi kunagise teaduri, muusikaajaloolase ja helilooja Hillar Saha seni tähelepanuta jäänud poolt, tema huvi tehiskeele esperanto vastu.

Arheoloogiarubriigi esimene artikkel arheoloog Ants Hendrik Liivakult põhineb tema magistritööl ja käsitleb hiliskeskaegsete sulamite koostist Jahu tänav 6 leidude näitel. Kui huvitava pildi kunagise Tallinna ja Eesti linlase kasutuses olnud 17. sajandi klaasesemetest on võimalik taasluua arheoloogilise klaasi killukeste alusel, tõestab meile arheoloogiaspetsialisti Monika Reppo artikkel. Tuntud luu-uurija Martin Malve on vaatluse alla võtnud 18. sajandi Tallinna matusepaikade lahkamistunnustega koljud.

Mänguasjad ning nende fragmendid arheoloogilise leiuainesena on seni teenimatult vähe tähelepanu leidnud, nendib oma artiklis Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Mirey Rütman. See oli ka põhjus koondada Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu mänguasjad oma artikli peateemaks.

Ajaloorubriigist leiame ajaloolase Triin Kröönströmi põhjaliku käsitluse Tallinna maalijate tsunftist, mis vaatleb maalijatetsunfti skraade põhjal meistrite õigusi ja positsiooni, tsunftimeistriks saamise viise ning võimalusi tegutseda tsunfti kuulumata.

Ajaloolane Lauri Suurmaa valgustab lugejat, kidas oli keskajast peale reglementeeritud Tallinna ööelu ning missugused olid öövalvurite ülesanded.

Aastatel 1903–1904 tegutses praeguse Tallinna rahvaste muuseumi majas Pikk tn 29 lühikest aega Ants Laikmaa esimene ateljeekool. Kunstiajaloolase Liis Pählapuu artikkel käsitleb Laikmaa varase ateljeekooli tegevust, õppemeetodeid ja õpilaskonda, pöörates erilist tähelepanu naisõpilastele ning nende hilisemale väljundile.

Visuaalkultuuri teemaploki juhatab sisse kunstiajaloolase Risto Paju artikkel Vene turg 6 raidportaalist ja selle polükroomiast. Kunstiajaloolaste Pia Ehasalu ja Kadi Polli koostööartikli eesmärk on heita pilk Hueckide perekonna (Lai tn 29) 18. ja 19. sajandi maalidele, võttes abiks perekonna pildialbumi ja säilinud maalid Tallinna Linnamuuseumi kogus.
Jaana Päeva artikkel „Ajaloolistest käekottidest disainiuurimuse allikana“ tutvustab kohalike käekottide arengulugu disaineri vaatenurgast.

Kogumiku on koostanud ja toimetanud Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu, maketi on  kujundanud Anne Järvpõld, küljendas Rein Seppius. Toimetaja kinnitusel pakub pea 300 leheküljel väga erinevaid teemavälju kattev 11 artikliga kogumik huvi nii erialaspetsialistile kui ka lihtsalt Tallinna ajaloo vastu sügavamat huvi tundvale lugejale. Ingliskeelsed resümeed muudavad artiklid kättesaadavamaks ka laiemale erialateadlaste ringile. Kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital

Kogumik on müügil Tallinna Linnamuuseumi filiaalides, hind 22 €.

Koostaja ja toimetaja Pia Ehasalu

Keeletoimetaja Klaire Kolmann

Tõlge Inglise keelde Luisa Tõlkebüroo

Kujundusmakett Anne Järvpõld

Küljendus Rein Seppius

Trükikoda AS Printon

Kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital

Kanuti gildimaja 1681